Minu preili sündis 32+0, Tartus Maarjamõisas. Titat ma ise ei näinud, lastearst jooksis temaga kohe intensiivi. Kaalus 2044 gr ja pikkust ca 40 cm ringis (teda mõõdeti esimest korda 2 nädalaselt, siis oli 43cm). Apgar oli 9/9, hingamisprobleemid tekkisid alles peale 10ndat minutit. Mõne tunni pärast viidi beebi lastehaiglasse (Lunini tn- sinna viiakse kosuma kõik enneaegsed, kes peavad haiglasse jääma kauemaks kui 3 päeva, Maarjamõisa neid ei jäeta), mina jäin Maarjamõisa edasi. Perepalatisse. Kuna tol hetkel oli ca 3-4 vaba perepalatit, siis ei olnud mul probleemi selle saamisel. Egas midagi, esimene nutt nutetud ja asusin siis piima pumpama:) Ega palju tulnud, mõned ml-d ainult, kuid iga tilk on su beebile oluline (esimesed söögikorrad olid tal 5ml korraga, järjest suurendati kogust). Kui jälle natuke kätte sain, tõmbasin salli ümber ja lippasin kõrvalmajja topsikest ära viima. Iga kord sain siis natuke ka oma väikest preilit näha.
Maarjamõisas olin mina 3 päeva. Siis nädalakese kodus, kuna mul ka vanem laps, siis vajas eluolu natuke ümberkorraldamist, kes nii äkitsi puhkuse saab võtta, et laps hoitud oleks. Ja seejärel läksin Luninisse beebi juurde. Tema oli beebide palatis, mina siis üheses palatis. Kuvöösis oli ta ca 2 nädalat, seejärel hakkas ta ise piisavalt temperatuuri hoidma, et sai ümber kolida nn soojavoodisse (voodi, mis soojendab põhjast) ja kui hoidis iseseisvalt tublisti temperatuuri, sai tavalisse voodisse. Kuna tal oli bilirubiin kõrge, siis päevitas ta ka ikka päris palju (mõni päev ta ainult aparaatide all oligi mu arust, mõned tunnid pausi vahepeal). Esialgu sai piima sondist. Selles mõttes mul vedas, et piima jagus ja rpa on ta saanud ainult 2x oma esimestel elupäevadel. Haiglas käis beebiga toimetamine iga 3h tagant- mähkuvahetus, selle kaalumine, silmade puhastus, gaasirohu andmine ja söötmine. Ülejäänud aja ta magas ja mina lugesin raamatuid, istusin beebi voodi juures või läksin koju mehe ja teise lapse juurde (või oli mees titat vaatamas). Mõnikord läksin ka ööseks koju ennast laadima. Igal õhtul vahetati beebi voodipesu ja riided ning kaaluti ka. Kogu aeg oli ta monitoridega ühendatud, jälgiti hingamist, sest ta kippus unes hingamise ära unustama.
Lõpuks, kui ta oli tavalises voodis, siis sain beebi enda juurde. Ühtlasi kolisin teise palatisse teise emaga kokku. Palatis olid olemas kõik mugavused, dush, WC, soojalamp beebiga protseduuride tegemiseks (et tal külm ei hakkaks, kui teda paljalt kaalud, riietad). Eks ikka oli hirmutav aparaadi piiksumist kuulata aga vähemalt oli beebs minuga 🙂 Süüa tuli anda iga 3h tagant endiselt, ka öösiti, nii et seks tarbeks sai äratuskell pandud:) Koridori peal nägi unesegaseid emmesid söögituppa piimapudeleid soendama suundumas. Aaa, sondist sai minu beebi lahti niimoodi, et ta lihtsalt tõmbas selle oma käekesega ära. Tasapisi olin üritanud teda pudelile üle viia (et algul andsin talle söögikorral pudelit ja kui enam imeda ei jaksanud, siis ülejäänud ettenähtud koguse panin sondi jooksma). Kui ta sondi välja tõmbas, siis õde ütles, et vaatame, kuidas ta nüüd pudelit võtab. Võttis ilusti ja siis oli aeg teda tasapisi rinnale harjutada.
Oi, ma vaatan, et olen nüüd hästi pikalt kirjutanud, kuid seda siis peamiselt selle präast, et küsisid just Tartu kohta ja kuna ma olen kindel, et kui sul sünnib 32+ nädalal laps, siis on ka teil ees tee Luninisse. Siis tead lihtsalt, mida oodata:)
Õed on seal megatoredad!!! Arstid ka! Kõik naeratavad, küsivad kuidas läheb ja nunnutavad beebisid. Igati õiged inimesed oma ameti peal:)
Meie saime beebiga välja täpselt 1 päev enne esimese kuu sünnipäeva. Viimastel päevadel olin temaga ka õues jalutamas käinud ja aparaadi alt lahti ühendanud. Ega arstid enne ei lubagi koju, kui on kindlad, et ma saan üksi kodus lapsega hakkama ja ka lapsega on kõik ok. Näiteks minu beebit käis päris pikalt apnoe kimbutamas (hingamine seiskus) ja ma lihtsalt ei julgenud tal monitore ööseks küljest võtta ega seega ka koju minna. Paar päeva sai niimoodi venitatud 😀
Kui on küsimusi, küsi julgelt 🙂
Praegu on minu tirts igati tubli 6,5 kuune. Keerab-pöörab-roomab. Arsti jälgimisele jääme lastehaiglas vähemalt aastaseks saamiseni. Kuid oma arengus on ta nibinnabin ajalistele juba järele jõudmas.