Poiss 1 kl ja nüüd teemaks sõbra pool ööbimine. Kodus kasutab öömähet. Saab sellega ise diskreetselt hakkama ja pidzaama all pole seda aru ka saada. Kuidas teie lastel see korraldatud kui võõrsil ööbimine või laagrid?
Meil seda muret küll pole, aga minu meelest ongi teil ju väga hea variant kasutusel, mis sobib sama hästi ka külla.
Mina soovitan asja sõbra emaga selgeks enne rääkida. Minu umbes sama vanal lapsel käib ka vahel ööbimisega külas sõber, kel see mure ja korra on ka juhtunud meie juures, kuid tal alati madratsikile kaasas. Ja oma linad. Minu laps ei tee sellest küll mingit numbrit ega narri, kuna ise olen asja väga loomulikult võtnud. Kui alguses küsimus oligi, siis seletasingi, et mõnel võib öösel õnnetus juhtuda (et sinul ju ka paar korda elus juhtunud) ja seetõttu paneme sellise kile. Mitte mingit kobinat pole olnud.
Mina soovitan asja sõbra emaga selgeks enne rääkida. Minu umbes sama vanal lapsel käib ka vahel ööbimisega külas sõber, kel see mure ja korra on ka juhtunud meie juures, kuid tal alati madratsikile kaasas. Ja oma linad. Minu laps ei tee sellest küll mingit numbrit ega narri, kuna ise olen asja väga loomulikult võtnud. Kui alguses küsimus oligi, siis seletasingi, et mõnel võib öösel õnnetus juhtuda (et sinul ju ka paar korda elus juhtunud) ja seetõttu paneme sellise kile. Mitte mingit kobinat pole olnud.
sa oled oma lapsele rääkinud, et seda loomulikku asja ei peaks nii loomulikult võtma ja et sellest teistele rääkima? mitte nii nagu, et Juku ei söö sibulat. Kui laps räägib sõpradele, et juku ei söö sibulat, on see tavaline asi. Kui kuidagi tuleb lastel omavahel juttu, et Juku kannab mähkmeid on see juba teema, mida annab narrida.
Selle jaoks on tablett(ainult külas). Võtad enne magamaminekut sisse. Mähkmeid ei hakanud kasutama, see on tagasiminek.
Kodus kasutasin neid ühekordseid linu ja ajasin öösel pissile. Kui vana laps on?
Meie kasutasime ka tablette …töötas väga hästi …kuigi jah laps ise väga kusagile ööseks ei tikkunud kui ei saanud eraldi toas või telgis ( väljasõitudel) magada. Koolis tekkis sellest isegi probleem,ei hakka ju kõigile kuulutama MIKS laps peab eraldi telgis magama .
mähkuga küll ei laseks, see ju vaja pärast kuhugi ära visata jne, laste tolerants endast erinevate suhtes on meie ühiskonnas kahjuks madal
Minu lapse ja tema sõbra puhul ausalt öeldes ei ole küll kordagi tekkinud olukorda, kus minu laps räägiks sellist asja kuhugi kolmandasse kohta edasi ja pilkaks seejuures. Kordan, kuna olen asja ise rahulikult seletanud, siis selline asi nagu üldse ei tulegi teemaks, kui ühiste sõpradega ollakse… 🙂 Tegelikult meenus, et tal on üks sõber veel, kellel vahel sama mure, ka tema puhul pole täheldanud, et minu laps seda kuidagi halvustaks või kellelegi narrides edasi räägiks. Eks see on lapses kinni. Minu oma üldiselt nii kasvatatud, et ei tohi teisi halvustada ja narrida, vaid peab mõistev olema. Ise ka teda ei noki. Peredes, kus lapsi ja täiskasvanuid nokitakse, esineb ilmselt ka lastevahelist halvustamist ja narrimist rohkem.
Selle jaoks on tablett(ainult külas). Võtad enne magamaminekut sisse. Mähkmeid ei hakanud kasutama, see on tagasiminek.
Kodus kasutasin neid ühekordseid linu ja ajasin öösel pissile. Kui vana laps on?Laps on 8. Oleme kasutanud minirini, algul nagu aitaski kuid nüüd ei toimi, lisaks põhjustab peavalu.
Alarm seadet oleme proovinud, laps pole valmis selleks veel. Olen lasknud magada ilma mähkmeta, magab hommikuni loigus. Olen öösel pissile tassinud, laps ise põhimõtteliselt ei ärka selle protseduuri juures, nagu zombi ja saab pahaseks. Lihtsalt ei jaksa.
Kasutame selliseid, need nagu aluspüksid, kui pidzaama püksid peal siis pole aru midagi saada.
https://www.selver.ee/puksmahkmed-dry-nites-4-7-aastat-huggies-10-tk-pk
Mul ka 8ne poiss, kes laseb põhimõtteliselt igal ööl alla. Nii tahaks mähkmeid kasutada, aga olen lugenud, et see võib mõjutada viljakust, kui iga öö on nii pikalt mähkmed. Kas te ei karda sellepärast mähkmeid kasutada? Oh, otsin endale õigustusi, et mähkmed panna, olen nii väsinud igapäevasest pesude vahetusest. Ülesäratamine ei toimi ka meie puhul. Palju jõudu!
Teemaalgatajale – ma ei tea samuti, mis parim oleks. Olen ise mõelnud, mis saab, kui tuleb selline olukord. Ta ei ole seni öösel sõpradel külas olnud. Perereisidel jms kasutame loomulikult mähkmeid – oma pere ju ei naera ega nori. Lühiajaliselt kasutades ma ei karda selle viljakusteema pärast.
Täpselt sama probleem, miski ei aita-
Alarm, tabletid, üles ajamine. Kasutab mähkmeid. Poiss 9.
Aga sõbra juurde ei saa ööseks ja laagrisse ei lähe.
Poiss saab aru, pole midagi teha.
Aga mis edasi saab? Jäävadki alla pissima? Päris kurb ikka :/
Meil ka 1 kl poiss ja tüpselt sama mure. Ma ei liialda, kui ütlen, et viimased 5 aastat olen igal öösel pidanud üles tõusma kuni 2x, et teda pissile viia (jah,just, zombid, kes midagi ei saa aru, täiesti mõttetu tassimine). Ja lugematu arv kordi, kui ikkagi õigele asjale pihta ei saa. See lõputu linade pesu. Mitu aastat olen keeldunud mähkmetest. Ma lihtsalt ei suuda leppida sellega, et ta peab mähkmeid kandma (kui pakun välja, see õudust täis pilk, ei, ma ei saa seda talt nõuda). See wetstop ei aita. Tabletti pole proovinud. Viimased 2 kuud olen põhimõtteliselt jätnud teda äratamata ja rohkem on kuivi öid, kui märgi. Aga seda on varemgi olnud, et juba loodad, kui tuleb jälle totaalselt märg periood. Ma ei lase teda ööseks külla ega laagrisse. Salamisi loodan, et äkki nt aasta pärast juba on välja kasvanud, aga siinsed lood on muidugi hirmutavad (kuni 13a). Täitsa selline tunne, et saaks omavahel kokku (nagu diabeedi-lapsed ju saavad), et laps näeks et ta pole ainuke. Sest meie peres on see suur saladus, mida vaikides siin hoiame ja kannatame ja seda kõik omal viisil. Korra olen selle pärast ka nutnud, aga üldiselt punnin ikka edasi ja üritan optimist olla ja mõelda sellele vaid öösiti..
Seda unustasin kirjutada, et ma ei saa seda infot ta sõpradele- või kasvõi ühele sõbrale (või vanematele) usaldada: laste sõprus võib olla heitlik ja mu süda puruneks miljoniks killuks, kui minu antud info võib ühel päeval mu lapse mõnitamise põhjus olla. St mina kindlasti ei kasuta varianti “räägin sõbra vanematele ja palun diskreetsust”. Mõni võib mõelda, et ma mõtlen üle, aga mina ei suuda ka vähem mõelda. Sest ma olen läbi ja läbi väsinud sellest probleemist… Alati kihvatab sees, kui keegi teatab, et oiissand ma olen täna nii läbi, sest ärkasin miskipärast vahepeal üles. Mina olen seda 7 aastat järjest teinud (aga jah, viimased ajad on kergemad, olen selle eest väga väga tänulik).
Meil teab ainult pere ja vanavanemad. Ma ei ole isegi oma sõpradega rääkinud sellest. Suvelaagritest on nii raske loobuda. Olen ajanud kõik selle kaela, et laps pole valmis ööseks laagrisse jääma. Õnneks ka selline vabandus aktsepteeritav. Hetkel loobume ka spordivõistlustest, kus ööbimine.
Kasutan mähkmeid, ei suuda teisiti, iga õhtu äratame kellaga, sest oleme märganud, et märgamine toimub enne kl. 24.00. Kui kaua magab, siis vastu hommikut ka.
Kunagi kui poiss sai kuus, siis oli terve suve kuiv. Selline õnn valdas, aga tuli lasteaed ja asi jätkus veelgi raskemalt. Kõik uuringud korras.
Käisime homöopaadi juures ja saime lahti. Kindlasti peab olema välismaal õppinud mitte isehakanu.
Mu lapsel oli sama mure 12 a saamiseni!
1. Mitte mingeid välisööbimisi.See ei ole mingi eluliselt vajalik seltsielu osa. Lapsed on julmad. See, et nad esialgu mõistvalt suhtuvad tuleb vanusest. Saavad pubekateks ja on vaja laiama hakata, siis vahendeid ei valita ja laps saab kõige ootamatumas olukorras litaka ära. (selline juhus, kus teismeeas kuttide vahelises tülis suures seltskonnas oma vend käratas välja, et ise kused püksi – see noormees jäi kooli lõpuni “kuserotiks”, hilisem elu läks nii, et ei suutnud perekonda luua jne, kuigi füüsiliselt oli häda möödas). Meil seetõttu ka oma vend ei teadnud, et teisel see mure on. Korraldasin kodus kogu seda kohutavat linade ja tekkide pesu nagu spioon.
2. Otsi adekvaatset ravi. Minirin mõjub ainult neile, kel on vastava hormooni vähesus. Kui asi on närvipinges, siis tuleb sellega tegeleda. Kolmas põhjus võib olla põie vähene maht + närvipinge. Pidevalt pinges lapsed käivad väga äkki ja tihti pissil. Seeläbi ei arene välja vajalik põiemaht. Une ajal see pinge leeveneb, lihased lõtvuvad, põie maht on ka väike ja kõik väljub. (see oli meie variant, aitas ravim Driptane 5mg).
3. Seda delikaatset info mitte levitada. Kas teile meeldiks, kui sellist asja oleks laialt jagatud teie endi kohta sellises vanuses?
Mingit ninaspreid kasutas, teistele ütles et allergiarohi. Saime lõplikult lahti alarmi seadmega.
no aga kas on kohustuslik ööseks jääda? minuajal näiteks ei tulnud 8aastased lapsed selle pealegi, et võiks sõbra juurde ööseks jääda.
Sul ju ka võimalus öelda, et laps on liiga noor.
Lõpupude-lõpuks – praegu on 8aastased ja pidžaamapidu, varsti on 15-16aastased jaalkoholitarbimine – kas siis hakkad järsku keelama ööseks jääda?
Kõigil kolmel poisil olnud, üks kasvas välja teisemeeaks, teine 8a, kolmas 12 ja siiani pisteliselt. Olen viimased 16 aastat praktiliselt iga päev voodiriideid pesnud. Lapsed sõprade pool ei ole ööbinud, laagrites ei ole käinud, nüüd oligi keskmisel, kel veel juhtub, ööbimisega võistlused paaril korral – panin väikese kile kaasa ja korraldasin toakoosseisu sobivalt, lapsel keelasin juua pärastlõunast saadik – õnneks ei juhtunud midagi.
Meil ka 1 kl poiss ja tüpselt sama mure. Ma ei liialda, kui ütlen, et viimased 5 aastat olen igal öösel pidanud üles tõusma kuni 2x, et teda pissile viia (jah,just, zombid, kes midagi ei saa aru, täiesti mõttetu tassimine). Ja lugematu arv kordi, kui ikkagi õigele asjale pihta ei saa. See lõputu linade pesu. Mitu aastat olen keeldunud mähkmetest. Ma lihtsalt ei suuda leppida sellega, et ta peab mähkmeid kandma (kui pakun välja, see õudust täis pilk, ei, ma ei saa seda talt nõuda). See wetstop ei aita. Tabletti pole proovinud. Viimased 2 kuud olen põhimõtteliselt jätnud teda äratamata ja rohkem on kuivi öid, kui märgi. Aga seda on varemgi olnud, et juba loodad, kui tuleb jälle totaalselt märg periood. Ma ei lase teda ööseks külla ega laagrisse. Salamisi loodan, et äkki nt aasta pärast juba on välja kasvanud, aga siinsed lood on muidugi hirmutavad (kuni 13a). Täitsa selline tunne, et saaks omavahel kokku (nagu diabeedi-lapsed ju saavad), et laps näeks et ta pole ainuke. Sest meie peres on see suur saladus, mida vaikides siin hoiame ja kannatame ja seda kõik omal viisil. Korra olen selle pärast ka nutnud, aga üldiselt punnin ikka edasi ja üritan optimist olla ja mõelda sellele vaid öösiti..
Ma ei suudaks niimoodi pidevalt ärgata igal öösel. Mul on see häda, et kui öösel üles tõusma pean, siis ei tule pärast seda tükk aega und, ja ma oleks täielik zombi. Pealegi ma ei usu, et see öine pissile viimine probleemi lahendaks, pigem kinnistab harjumuse, et öösel peabki põit tühjendama. Meie lapsel on ka see probleem. Kui sai 4, jätsime mähkmed ära ja juba see ise vähendas märgi öid umbes poole võrra (enne kuivi üldse polnudki). Edasi oli periooditi. Praegu on 9, ja viimased 2-3 aastat toimetab öösiti ise: vahetuslinad ja pidžaama on alati valmis pandud, kui juhtub, vahetab ise ja jätab märjad asjad põrandale, kust saab need hommikul masinasse panna. Vee- ja elektrikulu küll on, aga muidu ei ole nii hirmus tülikas. Vahel on kuude kaupa kuiv, siis juhtub jälle 3 ööd järjest. Üldiselt on siiski olukord iga aastaga paranenud.
Kõigil kolmel poisil olnud, üks kasvas välja teisemeeaks, teine 8a, kolmas 12 ja siiani pisteliselt. Olen viimased 16 aastat praktiliselt iga päev voodiriideid pesnud. Lapsed sõprade pool ei ole ööbinud, laagrites ei ole käinud, nüüd oligi keskmisel, kel veel juhtub, ööbimisega võistlused paaril korral – panin väikese kile kaasa ja korraldasin toakoosseisu sobivalt, lapsel keelasin juua pärastlõunast saadik – õnneks ei juhtunud midagi.
Kas teil on see päritav? Vôi ma ei saa aru miks osadel peres on mitmel ja teistes peredes pole ûldse. (Ei mõtle ûldse halva pärast).
Mul 3 poega. Kahel ei juhtunud öiseid ônnetusi juba peale kolmandat eluaastat, kolmas veel väike 1.3a ja kannab mähkmeid, neljas veel kõhus.
Vôi millest see tekkida vôib, mida ma tähele peaks panema?
Kui hea ja toetav teema!
Kui need öömähkmed on tõesti diskreetsed nagu aluspüksid, siis kaaluks lapse lubamist. Kui lapsel on oma vanemaga usaldav suhee, võiks ju läbi arutada, kuidas pidzaama sõbra juures päevariiete vastu vahetada – näiteks, et vahetab riided vannitoas – paneb mähkme koos pidzaamaga kilekotti ja kilekoti oma seljakotti.
Olen samuti sügisel kooli mineva enureesiga lapse ema – pea igal hommikul panen pesumasinasse ja sealt tõstan kuivatisse spetsiaalse korduvkasutava voodilina, tekikoti, teki ja pidžaama, vahel ka padjapüüri, padja ja alusmadratsi.
Olen samuti rõõmustanud kuivade ööde üle nagu keegi eespool märkis, asenduvad need veelgi märjematega. Esialgu oli põiemaht väike – sirtsutaja. Nüüd aga tundub see probleem olevat möödunud – lihtsalt väga, väga märg on voodi. Me ei saa samuti mähkmeid kasutada, sest see traumeeriks last. Potitan kesköö paiku läbi une ja esimene ärkaja äratab ta umbes seitsme paiku, misjärel laps magab edasi. Vahel aga on hommikuks märg… Pärilik meie peres ei ole ja kuskilt abi pole saanud – asi hakkas ilmnema umbes kolmeselt ja kohe läksin ka arstile, kes mu välja naeris. Mitme lapse emana sain ometi aru, et selle lapsega on asjad teisiti kui peaks. Nutnud olen väga palju, kuid mitte pere ees. Vee- ja elektrikulu on kohutav, kuid ka selles osas ei ole abi kuskilt loota. Unistan koos teiste siinsete emadega, et ühel päeval ehk ometi kasvab välja.
Meil kannatab 4 poisist selle all üks ja on ilmselt pärinud selle ühelt oma vanavanemalt, kellel ka lapsena see mure oli.
Voodipesuga teen nii, et aluslina peale panen madratsikaitse ja selle peale ristipidi veel ühe kokkupandud lina (see katab siis osa voodist ainult). Sageli õnnestub siis pääseda vaid selle kõige pealmise lina pesemisega. Tekikott siiski saab ka tihti oma osa. Mähkmega muide katsetasime, kui oli 8-aastane ja vaja oli ekskursioonile minna (enne ekskursiooni siis). Selgus, et see ei tööta, mähe oli küll õiges suuruses, aga lihtsalt lekkis tohutult. Päästis siis minirin. Minirini puhul pabistasin sellepärast, et arst pani südamele, et kui see on võetud, ei tohi laps õhtul pärast seda enam midagi juua (sain aru, et see võib lausa ohtlik olla).
Iga aastaga on õnneks paremaks läinud.
Ahjaa, homöopaatiaga katsetasime (proovisime mitmed erinevad terad ära), abi ei olnud mitte mingisugust.
Et õhtul ei tohi enam eriti juua ja eriti mitte magusaid jooke ja ka piima, seda vist kõik niigi teavad. Ükskord tegime me ka vea, et lasime lapsel õhtul arbuusi süüa ja öösel oli sellel kohe tagajärg ka.
Meil kannatab 4 poisist selle all üks ja on ilmselt pärinud selle ühelt oma vanavanemalt, kellel ka lapsena see mure oli.
Voodipesuga teen nii, et aluslina peale panen madratsikaitse ja selle peale ristipidi veel ühe kokkupandud lina (see katab siis osa voodist ainult). Sageli õnnestub siis pääseda vaid selle kõige pealmise lina pesemisega. Tekikott siiski saab ka tihti oma osa. Mähkmega muide katsetasime, kui oli 8-aastane ja vaja oli ekskursioonile minna (enne ekskursiooni siis). Selgus, et see ei tööta, mähe oli küll õiges suuruses, aga lihtsalt lekkis tohutult. Päästis siis minirin. Minirini puhul pabistasin sellepärast, et arst pani südamele, et kui see on võetud, ei tohi laps õhtul pärast seda enam midagi juua (sain aru, et see võib lausa ohtlik olla).
Iga aastaga on õnneks paremaks läinud.
Ahjaa, homöopaatiaga katsetasime (proovisime mitmed erinevad terad ära), abi ei olnud mitte mingisugust.
Et õhtul ei tohi enam eriti juua ja eriti mitte magusaid jooke ja ka piima, seda vist kõik niigi teavad. Ükskord tegime me ka vea, et lasime lapsel õhtul arbuusi süüa ja öösel oli sellel kohe tagajärg ka.
Just, sellepärast ma polegi Minirini kasutanud… Lugesin pakendi infolehes ja hakkas õudne. Välismaa foorumitest olen lugenud, et see on täiesti tavapärane vahend, et laps saaks nt laagris käia. Aga kust ma tean, et ta suure tuhinaga kellegi nt salaja kaasatoodud Coca-Colat kambavaimus vastu ööd ei joo, kuigi Minirin sees.. Emale, kes palju nutnud: ma tean mida tunned! See jõuetus hommikuti on jube!!! Laps on mul harjunud, et tema tekile ei ole mõtet kotti – noh, nt mingit toredat lapseliku mustriga, nagu ta alati kuiva voodiga vennal – panna, niikuinii on homme V ülehomme tekipesu jälle ees. Paar aastat tagasi käisin Linnateatris üht etendust vaatamas ja nii valus oli vaadata,kuidas peategelast tögati (oli vist isegi mingi mõrvar), a ka stiilis “sina, sa voodimärgaja” jne. Meie peres on see pärilik (kõik näidud lapsel korras, emotsioonid sh), mõlemad mehega oleme olnud lapsena samasugused, aga mitte nii rajult…
minul väga valusad mälestused seoses selle probleemiga. ise olin hädas lapsena. lõppes kui olin 13 ja vend lõpetas 10 aastasena vist. vanemad riidlesid pidevalt. mul oli pidevalt hirm ja stress. vanemad ei olnud kursis sellise asjaga ja arvasid, et ma niisama lasen voodisse laiskusest vms. ma ei käinud sõbrannade juures ööbimas, laagrid ja reisid jäid ära. kurb.
Ma ei ole kunagi lapsega riielnud selle pärast. See oleks julm, mis tema sinna parata saab. Ta on vahel ise niigi õnnetu.
Me oleme ka erinevate arstide juures käinud ja see on natuke frustreeriv, kuidas alati alustatakse sellest, et “Ega teil perekonnas mingit stressi ei ole? Kas lapsel ikka sõpru on? Kuidas koolis hakkama saab? Kas peres on head suhted?” Eriti põhjalik oli homöopaat, kellest kõige vähem kasu oli. Meie enureesiga laps on beebist peale rõõmus, avatud, hea suhtleja ja igati positiivse ja päikselise olemusega. Ta ei oska õieti kellegi peale vihastada ega solvudagi. Peres on ka justkui rahulik õhkkond. Vend, kellel enureesi pole, on aga pelglik ja kinnine, suur solvuja ja põdeja. Mulle on mulje jäänud, et psühholoogilised tegurid tingivad pigem sellise hilisema enureesi (sekundaarse enureesi?), st enne on öödega kõik korras, aga pärast mingit üleelemist (kolimine, lahutus, koolivahetus vms) hakkab äkki voodimärgamine.
Meil kannatab 4 poisist selle all üks ja on ilmselt pärinud selle ühelt oma vanavanemalt, kellel ka lapsena see mure oli.
Voodipesuga teen nii, et aluslina peale panen madratsikaitse ja selle peale ristipidi veel ühe kokkupandud lina (see katab siis osa voodist ainult). Sageli õnnestub siis pääseda vaid selle kõige pealmise lina pesemisega. Tekikott siiski saab ka tihti oma osa. Mähkmega muide katsetasime, kui oli 8-aastane ja vaja oli ekskursioonile minna (enne ekskursiooni siis). Selgus, et see ei tööta, mähe oli küll õiges suuruses, aga lihtsalt lekkis tohutult. Päästis siis minirin. Minirini puhul pabistasin sellepärast, et arst pani südamele, et kui see on võetud, ei tohi laps õhtul pärast seda enam midagi juua (sain aru, et see võib lausa ohtlik olla).
Iga aastaga on õnneks paremaks läinud.
Ahjaa, homöopaatiaga katsetasime (proovisime mitmed erinevad terad ära), abi ei olnud mitte mingisugust.
Et õhtul ei tohi enam eriti juua ja eriti mitte magusaid jooke ja ka piima, seda vist kõik niigi teavad. Ükskord tegime me ka vea, et lasime lapsel õhtul arbuusi süüa ja öösel oli sellel kohe tagajärg ka.Laps on mul harjunud, et tema tekile ei ole mõtet kotti – noh, nt mingit toredat lapseliku mustriga, nagu ta alati kuiva voodiga vennal – panna, niikuinii on homme V ülehomme tekipesu jälle ees.
Meil läheb sellistel puhkudel tekikott hommikul pessu, siis kuivatisse ja õhtul jälle lapse voodisse. Triikida ainult ei viitsi tavaliselt.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
