6 sünnitust, kõik ITK, kõik epiduraalita. Korra küsisin, liiga hilja oli selleks. Aga võibolla ka asi selles, et mul on haiglas olemise aeg tõesti vaid mõned tunnid olnud, ei ole mingeid päevi haiglas sünnitamas. Seda hullu aega, kus tõesti väga valus on, oli vast paar-kolm tundi. Ülejäänud aeg suht talutav.
Mul on olnud 4 sünnitust – kaks ilma valuvaigistitega, ühel sain naerugaasi ja üks epiduraaliga. Mõlemal korral, kui midagi vaja läks, oli probleemiks, et lapse pea ei olnud päris õiges asendis ja avatus jäi toppama sinna 8-9 cm kanti. Sümptomiks see, et pressid ja valud käisid läbisegi ja väga tihedalt. Esimesega olin nii ikka mitu tundi, siis tehti epiduraal. Viimasega õnnestus ämmaemandal manuaalselt lapse pead veidi liigutada ja mulle öeldi, et millegi muu jaoks peale naerugaasi on nagunii hilja juba. Muidugi, kui oleks taas mitu tundi läinud, siis võib-olla oleks ümber mõeldud 🙂
Valu ei olnud nii väljakannatamatu ja sünnitused ise olid ka väga kiired. Ei näinud lihtsalt mõtet end lisaks torkida lasta. Epiduraalivastane ei ole.
3 last.
Mina vist sünnitaksin siiamaani, kui ma poleks epiduraali saanud 🙂 Keha lihtsalt oli nii stressis ja pinges, et avanemist ei toimunud 48h jooksul. Peale epi saamist saabus maailma parim tunne, kuna olin kaks päeva intensiivsete valudega juba rinda pistnud ja keha lõpuks lõdvestus ning emakakael avanes. Jalgu alt ära ei võtnud, käisin ise wc’s ja tundsin samuti, kui pärast pressid tulid. Mitte mingit valu ei olnud pressimise ajal ja pärast õmblemise ajal ei tundnud ka midagi. Epi mõju kestis minul selle saamisest lõpuni välja. Sünnituse ajal kordagi ei karjunud ega vaevelnud. Ei tasu karta selle kasutamist, eriti kui see muudab sünnituse positiivseks kogemuseks. Minu meelest rasedus/sünnitus iseenesest jätab kehale oma jälje ja epi võimalikele kõrvalmõjudele ma ei mõtleks ega üle ei muretseks. Diastaasi, hemorroide, põiepidamatust jms on tõenäolisem saada. Ja need pole teps mitte meeldivad 🙂
3 last, kõik ilma epiduraalita. Miks? Ei olnud lihtsalt vaja. Valud olid talutavad, ei tekkinud kordagi hetke, et vot nüüd enam ei suuda. Lihtsalt niisama ka ei tahtnud, sest lapsele ilma ikkagi parem.
Olen viimasel ajal lugenud palju sünnilugusid. Ja mulle tundub, et 90% naistest sünnitab epiduraaliga, 5% on need, kes on tahtnud küsida, aga liiga hilja juba.
TAI lehel on statistika olemas. Epiduraali tehti eelmisel aastal 24% sünnitanutest (üle-eelmisel aastal kolmandikule). Natuke teine asi on spinaalanesteesia, seda sai mullu ~13% sünnitanutest.
Aga näiteks USAs on asi küll “käest ära”, seal saab mõnes haiglas 90% sünnitajatest epiduraali. Üldiselt on see protsent aga ~75.
Olen viimasel ajal lugenud palju sünnilugusid. Ja mulle tundub, et 90% naistest sünnitab epiduraaliga, 5% on need, kes on tahtnud küsida, aga liiga hilja juba.
TAI lehel on statistika olemas. Epiduraali tehti eelmisel aastal 24% sünnitanutest (üle-eelmisel aastal kolmandikule). Natuke teine asi on spinaalanesteesia, seda sai mullu ~13% sünnitanutest.
Aga näiteks USAs on asi küll “käest ära”, seal saab mõnes haiglas 90% sünnitajatest epiduraali. Üldiselt on see protsent aga ~75.
Pane USA statistika kohta ka link, palun.
Olen viimasel ajal lugenud palju sünnilugusid. Ja mulle tundub, et 90% naistest sünnitab epiduraaliga, 5% on need, kes on tahtnud küsida, aga liiga hilja juba.
TAI lehel on statistika olemas. Epiduraali tehti eelmisel aastal 24% sünnitanutest (üle-eelmisel aastal kolmandikule). Natuke teine asi on spinaalanesteesia, seda sai mullu ~13% sünnitanutest.
Aga näiteks USAs on asi küll “käest ära”, seal saab mõnes haiglas 90% sünnitajatest epiduraali. Üldiselt on see protsent aga ~75.
Pane USA statistika kohta ka link, palun.
https://www.cdc.gov/nchs/data/nvsr/nvsr67/nvsr67_08_tables-508.pdf
21. leheküljel on tabel epiduraali kasutamisest. Keskmiselt tehakse seda 741 naisele 1000-st. Noorematele (alla 20 a) veidi rohkem, vanematele vähem.
https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2719581
Siit võime lugeda, et Nevada osariigis tehakse seljatuimastust 80,1% naistest.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1595214/
See artikkel väidab, et mõnes haiglas on see lausa 90%.
Esimesel sünnitusel peale 10h valusid palusin, aga vahetult enne kontrolliti avatust ja oli juba 8cm, niiet ei saanud.
Teise sünnituse ajal jõudsin 30min enne lapse sündi sünnitustuppa, ei jõudnud sellele mõeldagi
Olen viimasel ajal lugenud palju sünnilugusid. Ja mulle tundub, et 90% naistest sünnitab epiduraaliga, 5% on need, kes on tahtnud küsida, aga liiga hilja juba.
TAI lehel on statistika olemas. Epiduraali tehti eelmisel aastal 24% sünnitanutest (üle-eelmisel aastal kolmandikule). Natuke teine asi on spinaalanesteesia, seda sai mullu ~13% sünnitanutest.
Aga näiteks USAs on asi küll “käest ära”, seal saab mõnes haiglas 90% sünnitajatest epiduraali. Üldiselt on see protsent aga ~75.
Kas on võimalik et see TAI lehel olev statistika hõlmab keisrilõikeid?
Ma olen palju erinevaid USA youtubereid jälginud, kellel lapsed ja minu arust on neist kõik, kes on haiglas sünnitanud seda epiduraaliga teinud. USAs on epiduraali ikka väga teine suhtumine, nende arust on pigem see imelik, et keegi otsustab sünnitusel piinelda ja mitte epiduraali kasutada. Seal on võimalik epiduraali isegi siis saada kui sul on täisavatus ja pressid peal.
Olen viimasel ajal lugenud palju sünnilugusid. Ja mulle tundub, et 90% naistest sünnitab epiduraaliga, 5% on need, kes on tahtnud küsida, aga liiga hilja juba.
TAI lehel on statistika olemas. Epiduraali tehti eelmisel aastal 24% sünnitanutest (üle-eelmisel aastal kolmandikule). Natuke teine asi on spinaalanesteesia, seda sai mullu ~13% sünnitanutest.
Aga näiteks USAs on asi küll “käest ära”, seal saab mõnes haiglas 90% sünnitajatest epiduraali. Üldiselt on see protsent aga ~75.
Kas on võimalik et see TAI lehel olev statistika hõlmab keisrilõikeid?
On võimalik. Ei osanud leida vastavat statistikat, et milline on valutustamismeetod keisrilõigete puhul.
Link on siin, kui keegi tahab ise otsida.
Kuulasin sel aastal ühe naistearsti kommentaare, et Eestis sünnitavad epiduraaliga ca 40% sünnitajad. Nii et ei ole see % midagi nii suur.
Ma ise sünnitasin esimest last ilma. Valu oli talutav, sünnitus pigem kiire. Teisega eks näis kuidas läheb.
2 sünnitust, mõlemad ilma epiduraalita. Esimesega oli hästi pikk avanemise periood, mis oli kohutavalt valus, ulgusin lausa tuhude ajal. Olin sünnitusplaani kirjutanud, et ei soovi aktiivset valuvaigistite pakkumist ja epiduraali ei pakutud, ise ei tulnud ka selle peale, et konkreetselt epiduraali küsida. Ühel hetkel ütlesin ämmakale, et ma enam ei kannata ja siis toodi naerugaasi, aga see valu küll ära ei võtnud, tegi lihtsalt uimaseks. Kui täisavatus saabus, siis ei tulnud presse ja pidin lapse pärast kahte tundi pressimist toore jõuga välja suruma, muidu oleks vaakumiga tehtud. Kui oma rasedust jälginud ämmakale pärast sünnitust kirjeldasin, tegi ta suured silmad, et miks ma epiduraali ei saanud, see oleks avanemise kiiremaks teinud. Samas, kuna mul õigeid presse ei olnud, siis kes teab, kuidas ma lapse välja oleks saanud, kui ma midagi tundnud poleks. Teise lapse soovi see sünnitus siiski ära ei võtnud, sest rebendeid oli vähe ja taastumine kiire ning valu ununes.
Teine sünnitus oli lühem, umbes 13 tundi läks vete tulemisest sünnitamiseni. Samas tugevat valu tundsin ainult viimase tunni, enne seda oli valu talutav ja sain isegi natuke magada. Mul oli enne teist sünnitust isegi plaanis epiduraali küsida, aga lõpuks ei tundnudki vajadust.
Enda sõbrannad on enamus ilma epiduraalita sünnitanud, kas on olnud kiired sünnitused või siis ei taibata küsida enne kui õige aeg juba möödas. Olen kuulnud ka selliseid lugusid, kus lubati teha, aga anestesioloogi ei tulnudki. Ma tean ühte inimest, kes on epiduraaliga sünnitanud, tal oli eraämmakas. Tema kirjeldas oma sünnitust küll nii, et kõik oli väga mõnus ja ei tundnud midagi. Selline kogemus kõlab ahvatlevalt, aga olen ise siiski rahul, et sain ilma epiduraalita sünnitatud.
Ei soovinud riskida epiduraali kõrvalmõjudega endale ega lapsele. Isiklikult ei tea kedagi, kes oleks epiduraaliga sünnitanud, nii et ei ole see midagi nii levinud.
Minu tuttavate seas on olnud 2 esmasünnitajat, kes epiduraali ei küsinud. Ühel neist oli nii kiire sünnitus. Teine oli põhimõtteline vastane ja uhke selle üle, aga samas lõppes asi vaakumiga, sest sünnitajal lihtsalt polnud jaksu pressida – äkki oleks väike puhkus vahepeal ikka kasulik olnud?
Mainin just esmasünnitust, sest hilisemad on tihti nii kiired, et selleks ajaks, kui nii valus on, on juba täisavatus ka (ka mul kolmest ainult esimene epiduraalifa). Epiduraali põhjuseks ongi tihti hoopis väsimus, mitte kehv valulävi vmt
Mul oli küll alguses plaan ilma epiduraalita sünnitada, kuigi polnud selle põhimõtteline vastane, kuid reaalsuses kui ma varahommikul sünnitusmajja jõudsin polnud ma eelnev öö silmatäitki maganud ja avatust oli alles 3cm. Ma olin nii unine ja väsinud, et iga tuhu vahel jäin peaaegu magama. Tuhud ise olid sel hetkel täiesti väljakannatatavad, aga oodates pikka sünnituspäeva ja veelgi pikemaid päevi beebiga, küsisin esimesel võimalusel epiduraali, et lihtsalt paar tunnikestki puhata, heal juhul magada. Ämmakas pakkus küll dušši ja gaasi jms, aga olin resoluutne, et tahan epiduraali. Haiglas toimuvate opide tõttu pidin ma paar tundi seda ootama ja kui ma lõpuks selle sain, siis veerand tunni jooksul hakkasid juba pressid, ehk olin selleks ajaks sisuliselt täisavatuse saavutanud (keegi mu avatust kordagi peale vastuvõttu ei kontrollitud, ilmselt ei arvatud, et esmasünnitajal nii kiirel läheb). Oleks ma eelnevalt teadnud, et nii kiirelt kõik läheb, ei oleks hakand küsimagi, aga enne ma seda ju teada ei saanud. Lisaks oli pressimine lausa meeldiv. Tundsin oma keha ja toimuvat, aga 0 valu ja oma rolli selles mängis kindlasti ka epiduraal. Kui peaksin uuesti sünnitama, julgeksin proovida ilma epiduraalita.
Olen viimasel ajal lugenud palju sünnilugusid. Ja mulle tundub, et 90% naistest sünnitab epiduraaliga, 5% on need, kes on tahtnud küsida, aga liiga hilja juba.
Need, kes pole lasknud epiduraali teha? Miks?
Mulle tehti 3 aasta eest minispinaal hoopis. Epiduraali ettevalmistamine võtab oma 15 min (viimasel sünnitusel tehti). Mõlema puhul kulub aega, et anestesioloog kohale jõuaks. Nii et pakun, et nii mõnigi võib ju tahta, aga jõuab enne ära sünnitada. Siis, kui juba pressid käivad, enam ei tehta.
12 aasta eest sünnitasin üldse ilma igasuguste vahelesegamisteta ja valuvaigistamist polnud vaja, sest lihtsalt ei olnud vaja. Kuidas tookord nii hästi läks, ei teagi. Paras pettumus oli ca 3 aastat tagasi, et samasugust kerget sünnitust ei saanud. Nii et mõnikord ei ole vaja ka.
Mina olen ka 2 last ilma valuvaigistiteta sünnitanud, lihtsalt ei olnud nii talumatult valus, et seda paluda. Küll aga palusin ma esimese sünnituse ajal vanni, mis toas olemas oli, aga äe ütles, et selle jaoks on hilja. Ei mäleta kahjuks enam, kui kaua siis sündimiseni aega kulus.
Aga natuke kõhe on lugeda, et väga paljud paluvad, aga seda soovi ignoreeritakse või anestesioloogil pole parasjagu aega selle jaoks.
Kust need protsendid võetud on? Ma tean enda tutvusringkonnast ainult ühte naist, kes epiduraaliga sünnitas. Ise sünnitasin mõlemad lapsed ilma epiduraalita, mõlema lapse sünnil jõudsin ilmselt haiglasse siis, kui poleks enam võimalik teha, ei tea, epiduraali keegi igatahes ei pakkunud, ise mul polnud plaaniski seda küsida, kuna olin lugenud, et võib hiljem põhjustada neuroloogilisi probleeme ja seljavalusid.
Enamik ikka sünnitab ilma epiduraalita. Selle teed ikka siis kui tunned, et teisiti kuidagi vastu ei pea. Nii tugeva anesteetikumi puhul on alati oht, et tekivad igasugu lisahädad. Lisaks ega see selgrookanalisse tehtav süst pole miski meeldiv protseduur. Seda ei tohi manustada liiga vara emakakaela avanemise algfaasis, ega ka mitte liiga hilja, sest see võib emakat liialt lõdvestama hakata. Samas kõrge vererõhu puhul ja rigiidse (tihke) emakakaela puhul on epiduraal imeline abivahend.
Enamik ikka sünnitab ilma epiduraalita. Selle teed ikka siis kui tunned, et teisiti kuidagi vastu ei pea. Nii tugeva anesteetikumi puhul on alati oht, et tekivad igasugu lisahädad. Lisaks ega see selgrookanalisse tehtav süst pole miski meeldiv protseduur. Seda ei tohi manustada liiga vara emakakaela avanemise algfaasis, ega ka mitte liiga hilja, sest see võib emakat liialt lõdvestama hakata. Samas kõrge vererõhu puhul ja rigiidse (tihke) emakakaela puhul on epiduraal imeline abivahend.
Esimene sünnitus oli alla 2h ja ei tulnud pähegi küsida. Valu ebameeldiv, aga talutav. Loodan, et teine sünnitus ka ei pea tegema.
Mõte, et süstal mulle selgroogu pistetakse, tundus palju hullem kui sünnitusvalu taluda. Naised on enne epiduraali ka sünnitatud saanud, miks ei peaks siis minagi saama.
Nii palju kordi olen pidanud siit-sealt lugema nende arvamusi, kes ei ole isegi saanud epiduraali, lihtsalt mingeid enda ette kujuteldavaid väljamõeldisi. Küll selle paigaldamine on õudne ja pikk protseduur, jubedam kui sünnitus jne. Ei ole ikka küll nii. Tehakse tuhude vahel hopsti ära, midagi ei tunne. Ei tasu hirmutada. Mulle on kaks x tehtud.
Uurige pigem epiduraali kõrvalmõjudest beebile. Sellest ju haiglad ei räägi…
Sünnitasin mõlemad lapsed ilma
Mul ka 2 last ilma epita sündinud. Kusjuures mõlemaga olin selle võimaluse poolt (st ei ole kindel vastane). Esimesega kusjuures pigem kiire sünnitus (kokku 9 tundi) ning valveämmakas muudkui toppis, et kas juba teeme, panen selle siia valmis jne. Ma tahtsin oodata, sest valu polnud nii hull. Mõtlesin, et kui nii hulluks läheb, et mööda seinu üles hakkan ronima ja karjuma nagu ümberkaudsetes tubades naised karjuvad, siis teen. Mulle tundus (ja tundub siiani) nõela selgroogu torkamine palju hirmsam kui sünnitus 🙂 Viimase otsa tukkusin tuhude vahel ning laps sündiski ilma epita. Pakendist välja võetud kraam läks raisku.
Teisega samuti, et kui hulluks läheb, siis võtan. Peale vete avamist tuhud 5 min vahedega ja mitu tundi. Jalutasin tunde ja kilomeetreid mööda koridore, valud samad. Läksin vanni – 30 min ja laps rinnal. Ei saanud arugi 🙂
<p style=”text-align: left;”>2 sünnitust ja ei tulnud pähegi, et küsida kuna sünnitused kestsid veidi üle 5h. Esimese puhul olin haiglas kuskil 3h enne lapse rinnale saamist ja sai kõik valud üle hingatud. Teisel sünnitusel olin haiglas 40min olnud kui laps oli käes. Ülejäänud aja olin kodus ja ka siis polnud nö valus vaid veidi ebamugavad tuhud mida hingasin ka üle.</p>
Esimene laps sündis südasuvel ITK-s. Oli oht, et pean koridor sünnitama (või mujal ruumis kui sünnitustoas), sest sünnitajaid oli väga palju. Sünnitus kestis üle 40 tunni ja lõpuks läks nii kiireks, et lahklihalõige ja vaakum, kuna lapse südametöö aeglustus, sündides oli nabanöör mitu korda ümber kaela ja keha. Oli raske ja olin väga väsinud. 15 min enne lapse kättesaamist küsis 4 arsti ja 1 ämmaemandaga sünnitustiim otse, kas suudan veel pingutada või teeme keisri. Miks ei saanud epiduraali vms valuvaigistit? Ma usun, et ma jäin neil kahe silma vahele. Nendel päevadel oli väga palju sünnitajaid ja esimesel päeval sain arsti näha alles 17 tundi pärast vete avanemist. Meeletult tänulik olen sellele arstide ja ämmaemanda meeskonnale, kes kell 20.00 vahetuse üle võtsid ja ütlesid, et see laps peaks ammu väljas olema. Olin pikalt juba kiirendavat tilka saanud ja muus osas ka väga väsinud, kuba kolmas päev magamata. Avatust ei tulnud ega tulnud ja pressegi polnud – näidustus epiduraaliks justkui olemas. Lõpp hea, kõik hea!
Teise lapse sünnitasin epiduraalita, sest tema tuli hiljuti ilmale Kuressaare haiglas ja teatavasti siin ei olegi epiduraali võimekust. Aga oli ka kiire 16h “sutsakas” ja poleks ise küsinudki.
Ma pole esimese (ega teise) sünnituse ajal küsinud epit (ega muid valu leevendamise vahendeid), sest usaldan arate ja medpersonali ja kui vaja, küllap nad oleksid pakkunud. Ja kui nad oleksid pakkunud, oleksin vastu võtnud.
Kõik kolm last ilma ühegi valuvaigistita sünnitanud – ei ole keegi midagi pakkunud ega ise küsinud. Sünnitustoas olen kõigi kolmega üsna lühikest aega olnud, poleks saanud nagunii.
Esimesega kui ämmakas sünnitustoa ära näitas ja tahtis minema jalutada pistsin karjuma kuhu ta läheb, ma tahan pressida – eks tuli siis ruttu tagasi ja tõdes, et ma hakkan nüüd sünnitama. Olin samas haiglas sees ja kutsuti geeliga esile – ühes osakonnas vaadati üle, et veed tilguvad ja võib sünnitustuppa saata, selleks ajaks kui oma asjad kokku pakkisin ja ühest osakonnast teise paberid korda tehti oli juba niipalju avatust, et hakkasingi kohe pressima. Esimesest valust sünnini läks 3 tundi.
Teine laps tuli aeglasemalt, esimesest valust sünnini läks 12 tundi, aga enamuse sellest ajast valutasin rahus kodus – haiglasse läksin vast 3 tundi enne sündi, sünnitustoas olin vast paar tundi, enne kui sündis.
Kolmandaga jälle esimesest valust sünnini kolme tunniga. Tunni valutasin kodus, siis sättisime haiglasse, seal vastuvõtmise protseduurid, kui sünnitustuppa jõudsime hakkasid üsna kohe pressid.
