Kas keegi on teinud epilepsiat või muud neuroloogilist haigust põdevale lapsele puugivaktsiini? Kas oli ka kõrvaltoimeid? Terve meie pere on vaktsineeritud, nüüd oleks järg 7-aastase käes. Ainus aga on see, et tal diagnoositi 2 a tagasi epilepsia. Ja vaktsiini infolehel on kirjas, et olemasolevate neuroloogiliste haiguste puhul tuleks vaktsiinist saadavat kasu tõsiselt kaaluda. Laps on palju iseseisvalt õues, käime ka maal. Siiani tal ühtegi puuki olnud ei ole. Neuroloog soovitab teha, ma ise kardan. Kardan, et lapse haigus süveneb süsti tõttu või tekivad lisakomplikatsioonid. Hetkel on haigus kontrolli all, laps rõõmus ja ravimitel kõrvaltoimeid ei ole. Kardan olukorra hullemaks muuta, kool ka sügisel algamas. Samas neuroloogi sõnul ei pruugi sûst midagi põhjustada, võimalik entsefaliit aga küll. Peame mingile otsusele jõudma, aga see on väga raske. On kellelgi kogemusi jagada?
Teema: epilepsia ja puugivaktsiin
Tulebki kasu ja kahju läbi kaaluda. Kui suur tõenäosus on et saab puugi ja sellest entefaliidi ja kuu suur tõenäosus et vaktsiinist midagi juhtub. See et epilepsiahaigele entsefaliit halvasti mõjub, on fakt (minu teismeline epilepsiahaige sugulane nt suri selle tagajärjel)
Mina ei teeks. 1.) vaktsiin ei kaitse ise 100%, ei pruugi 50% ka kaitsta. 2.) vaktsiinist saadavad ained ei mõju epileptikule hästi. Mina lõpetasin igasuguse vaktsineerimise peale epilepsia diagnoosi saamist. Põen ise ja ühel lapsel on samuti epilepsia. Kõige ohutum viis on puuke nahalt tõrjuda. Praegu on õige aeg hakata võtma B-vitamiini kompleksi. See hoiab eemal puugid, sääsed ja mõjub ka ajule hästi. Isegi koertelt, kes päris metsas müttavad, suudab see puugid eemale hoida, inimeselt päris kindlasti.
Mina ei teeks. 1.) vaktsiin ei kaitse ise 100%, ei pruugi 50% ka kaitsta. 2.) vaktsiinist saadavad ained ei mõju epileptikule hästi. Mina lõpetasin igasuguse vaktsineerimise peale epilepsia diagnoosi saamist. Põen ise ja ühel lapsel on samuti epilepsia. Kõige ohutum viis on puuke nahalt tõrjuda. Praegu on õige aeg hakata võtma B-vitamiini kompleksi. See hoiab eemal puugid, sääsed ja mõjub ka ajule hästi. Isegi koertelt, kes päris metsas müttavad, suudab see puugid eemale hoida, inimeselt päris kindlasti.
Vaktsineerimine võib (aga ri pea) tõsta kehatemperatuuri ja see võib (aga ei pea, eks) kutsuda esile epileptilise aktiivsuse.
Parim on kasu ja võimalikku kahju kaaluda lapse raviarstiga. Ja siis teha teadlik otsus. Mina küll nii uljalt ei julgeks teisele perele vaid vitamiinide kaitset soovitada epileptikust lapsele puukide vastu.
Olen täiskasvanu ja ise epilepsia diagnoosiga. Võtan ravimeid (Lamictal) ja haigus aastaid kontrolli all olnud. Lasin eelmisel aastal vaktsiini teha, sel aastal sain kolmanda. Ei ole probleeme olnud, ei mingit imelikku või teistsugust tunnet. Käsi oli ainult valus.
Mina ei teeks. 1.) vaktsiin ei kaitse ise 100%, ei pruugi 50% ka kaitsta. 2.) vaktsiinist saadavad ained ei mõju epileptikule hästi. Mina lõpetasin igasuguse vaktsineerimise peale epilepsia diagnoosi saamist. Põen ise ja ühel lapsel on samuti epilepsia. Kõige ohutum viis on puuke nahalt tõrjuda. Praegu on õige aeg hakata võtma B-vitamiini kompleksi. See hoiab eemal puugid, sääsed ja mõjub ka ajule hästi. Isegi koertelt, kes päris metsas müttavad, suudab see puugid eemale hoida, inimeselt päris kindlasti.
Huvitav mis haridusega on inimene kes sellist B-vitamiini jama ajab?
Kui sa oma lapse neuroloogi ei usalda nii palju, et tema soovitusi järgida, mis sa siis üldse tema juures lapsega käid ?
Olen samuti epileptik ja see B-vitamiini jutt jõudis ka minuni mõned aastad tagasi. Olen igal kevadel võtma hakanud koos perega ja tõesti puuke pole peal olnud kellelgi, kuigi elame maal ja kui vähegi ei saja siis oleme päev otsa õues. Samuti aitab sääskede vastu. Annan seda ka koertele ja puugitilka pole vaja. Kui veel toidulisanditest rääkida, siis magneesiumi võtan ka kuuridena, selle puudus pidavat hoogusid soodustama. See soovitus tuli enda neuroloogilt.
Praegu käsil B-vitamiinide (B1-B12 kompleks) kuur, puuke pole olnud, sääskede vastu pole mõju märganud. Samas olen ka vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu. Ei tasu ainult lootma jääda B-vitamiinide võtmise peale.
Kuna nn. puugivaktsiin kaitseb vaid ühe haiguse eest kolmest, siis ei vaktsineeri ühtegi pereliiget selle vaktsiiniga. Entsefaliidist tüsistuslikum on borrelioos ja see on haigus, mille vastu vaktsiini ei ole, kuid mida peaks hoopis rohkem kartma. Olen puugist põhjustatud entsefaliidi läbi põdenud noorena ja 4-5 päeva peavalusid ka kõrget temperatuuri oli palju talutavam kui borrelioosist tingitud 3 kuud lihasvalusid ja südamelihaste põletikku.
Epilepsiahaige lapsega tasuks tõepoolest kaaluda läbi kasude vahekord. Selge on see, et tänapäevases maailmas ei ole kuidagi mõistlik loobuda tuberkuloosivaktsiinist, B- ja C- hepatiidi vaktsiinist või rõugetevaktsiinist jm., kuid nn. puugivaktsiin on selline, millest loobumist soovitavad paljud meedikudki.
4-5 päeva peavalusid ka kõrget temperatuuri oli palju talutavam
Vedas Sul. Entsefaliidist jäädakse ka ratastooli, Püsivad peavalud, koordinatsiooni ja mäluhäired on päris sagedased. Üldiselt on sul päris huvitav arusaam vaktsiiväditavatest haigustest. Rõugete vastu pole tõesti tarvis enam vaktsineerida ja järjest väheneb ka tuberkuloosi teema. Puugivaktsiinist loobumist võib meedik soovitada, kui inimesel on mingi vastunäidustus, või kui inimene tõesti mitte kunagi ei käi oludes, kus puuk võiks kügae hakata – no näiteks 100 % tubane inimene hooldekodus, kes isegi muruplatsist kunagi ratastooliga üle ei sõida.
Vedas Sul. Entsefaliidist jäädakse ka ratastooli, Püsivad peavalud, koordinatsiooni ja mäluhäired on päris sagedased.
Entsefaliiti esineb Eestis vähe, juhtumeid on alla saja aastas. Ja sealhulgas pole ainult puukidelt saadud entsefaliit, vaid kõik juhtumid kokku. Suremus sellesse haigusesse on 1-3 protsenti, seega aastas sureb 1-3 inimest entsefaliiti. Muude haigustega võrreldes on seda tõepoolest vähe. Suuremal osal haigestunutest ei juhtu suurt midagi, on kõrge palavik, mis möödub kiiresti. Borrelleoosi võiks tõesti rohkem karta, siin on pikaajaline haigestumine ja põdemine palju tõenäolisem.
Suremus sellesse haigusesse on 1-3 protsenti, seega aastas sureb 1-3 inimest entsefaliiti. Muude haigustega võrreldes on seda tõepoolest vähe. Suuremal osal haigestunutest ei juhtu suurt midagi, on kõrge palavik, mis möödub kiiresti.
Entsefaliidist terveneb täielikult vaid kolmandik põdenutest. Ülejäänud kahel kolmandikul jäävad tüsistused terveks eluks.
Suremus sellesse haigusesse on 1-3 protsenti, seega aastas sureb 1-3 inimest entsefaliiti. Muude haigustega võrreldes on seda tõepoolest vähe. Suuremal osal haigestunutest ei juhtu suurt midagi, on kõrge palavik, mis möödub kiiresti.
Entsefaliidist terveneb täielikult vaid kolmandik põdenutest. Ülejäänud kahel kolmandikul jäävad tüsistused terveks eluks.
Vedas Sul. Entsefaliidist jäädakse ka ratastooli, Püsivad peavalud, koordinatsiooni ja mäluhäired on päris sagedased.
- Entsefaliiti esineb Eestis vähe, juhtumeid on alla saja aastas. Ja sealhulgas pole ainult puukidelt saadud entsefaliit, vaid kõik juhtumid kokku. Suremus sellesse haigusesse on 1-3 protsenti, seega aastas sureb 1-3 inimest entsefaliiti. Muude haigustega võrreldes on seda tõepoolest vähe. Suuremal osal haigestunutest ei juhtu suurt midagi, on kõrge palavik, mis möödub kiiresti. Borrelleoosi võiks tõesti rohkem karta, siin on pikaajaline haigestumine ja põdemine palju tõenäolisem.
Esita ametlikud andmed. Mul on küll teine info
Pole postitaja ja ajakirjandus ei tee midagi “ametlikuks”, aga alles avaldati selline artikkel:
Seal tuuakse välja mitmed haigused, mida puukidelt on võimalik saada, ja paraku kõiki neist on rohkem esinenud, kui entsefaliiti. Heaks infoks ülejäänud artikkel ka läbi lugeda aga…
Kopeeritud artiklist:
Entsefaliidi levimismuster on pisteline
Puukentsefaliidiviirus oli kõikidest uuritavatest haigusetekitajatest madalaima levimusega. Seda tuvastati uuringu käigus ainult kahel puugil. Üks puuk oli pärit Võrumaa metsaalalt ning teine Hiiumaa koduaiast. Puukentsefaliidi viiruse vähene leid ei viita viiruse levimuse vähenemisele looduses, vaid selle ebaproportsionaalsele ja pistelisele levimismustrile, mis on tingitud viiruse aktiivkollete olemasolust ja levimusest.
„Kui entsefaliidiga nakatumisi on mõnes piirkonnas rohkem esinema hakanud, tuleb valvas olla ka teistel samas piirkonnas elavatel inimestel,“ hoiatab Geller. Inimese organismi jõuab viirus vaid mõne tunniga, kuna paikneb puugi süljenäärmetes ning satub inimese verre juba puugisülje esimese portsuga.
Puukentsefaliidiviirus häirib tõsiselt kesknärvisüsteemi tööd, võib põhjustada pareese, halvatust, mälu- ja koordinatsiooni häireid. Üle 70% patsientidest vajab haiglaravi. Kaasnevad pikaajalised neuroloogilised tüsistused.
Entsefaliidi läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus. Haiguse vastu spetsiifilist ravi ei ole ehk ravi on mõeldud sümptomite leevendamiseks. Puukentsefaliit on ainuke puugihaigus, mida võib ennetada vaktsineerimisega.
Entsefaliidist tüsistuslikum on borrelioos ja see on haigus, mille vastu vaktsiini ei ole, kuid mida peaks hoopis rohkem kartma.
Mu vanematest üks on põdenud entsefaliiti ja teine borrelioosi. Entsefaliit oleks vaat et hauda viinud ja see kestis kaua-kaua. Mäletan, et ta oli haiglas väga pikalt, võibolla isegi paar kuud. Ometi oli siis noor inimene ja väga terve, õnneks taastus täielikult, aga see võttis aega. Borrelioos on ka vastik haigus, võttis täiesti nõrgaks, nii et vetsugi ei jõudnud ise minna, oli samuti haiglas, aga umbes nädal-poolteist. Aga borrelioosi vastu on vähemalt ravi – antibiootikumid. Kuu-kahega oli terve, kuigi juba vanemas eas inimene ja üpris viletsa tervisega. Oma laps on ka borrelioosi põdenud. Oli terve suve imelik ja kuidagi tõbine, augustis ilmus käele iseloomulik laik ja sai AB peale – septembriks oli juba täiesti terve.
Tegelikult ongi entsefaliit raskem haigus ja selle vastu ei ole otseselt ravi (viirushaigus), borrelioos on enamasti hästi ravitav, aga mingi hulk nakkusi jääb õigel ajal avastamata ja ravimata ja siis on pahasti, mõni ei saagi enam päris terveks ja mõnikord ei taheta neid vanu nakkusi ka adekvaatselt ravida.
Kuidas puukentsefaliidivastane vaktsiin epileptikule võiks mõjuda, ma kahjuks ei oska kommenteerida, aga entsefaliit on küll väga tõsine haigus, kuigi ehk tõesti ei esine praegu nii massiliselt kui borrelioos. Borrelioosi läbipõdemine annab ka tõenäoliselt aastatepikkuse immuunsuse, aga kuna tüvesid on õige mitmeid, siis võib ikkagi üsna pea haigestuda uuesti, mõne teise tüve tõttu.
