Teise äärmusse muidugi ka ei maksa langeda.
Raseda püelonefriit vajab (erinevalt mitteraseda omast üldjuhul) veeni kaudu antibakteriaalset ravi ja seega hospitaliseerimist.
Samas sõltub väga ka sellest, mida inimene ise räägib. Meie peresrstikeskuses on olnud ka (mitterase) patsient, kes käis perearsti vastuvõtul köhaga. Arst vaatas läbi, tegi röntgeni ja analüüsid, mis olid sel hetkel veel korras, määras viirushaiguse sümptomaatilise ravi. Hiljem helistas patsient veel kaks korda perearstikeskusse, rääkis ainult sellest, et köha ikka püsib ja enesetunne on vilets. Kuni siis lõpuks tõusis ka palavik, köha ikka püsis, pereõde kutsus uuesti arsti vastuvõtule. Arsti juures selgus, et paar päeva pärast eelmist vastuvõttu oli tekkinud ka kõhu- ja seljavalu ning urineerimisega vaevused, mida pt telefonis ühelegi töötajale maininud ei olnud. Ehk siis oli tekkinud hoopis püelonefriit ja korduvad põletikunäitajad olid täiesti laes ning vaja oli ka hosputaliseerimist. Kui patsient oleks uutest vaevustest varem rääkinud, oleks ta palju rutem abi saanud ja ilmselt ka haiglaravi vältida saanud. Meil oli küll väga tore patsient, kes sai olukorrast täitsa aru ja üldse ei pahandanud meiega, et diagnoos hiljaks jäi, aga sama hästi oleks ta võinud ka siin kirjutada, et perearsti juurest ei saa mingit abi. Ja meil oli kõigil paha tunne ikkagi, ehkki objektiivselt võttes ei saa nagu väga öelda, et olemasolevat infot arvestades oleks keegi töötajaist midagi valesti teinud.
39-kraadine palavik võib olenevalt muudest kaebustest, patsiendist ja olukorrast olla nii väga tõsine asi kui ka tühine isemööduv sümptom, millega pole vaja muud teha kui möödumist oodata.