Kui minu mees tahaks kangesti ilma minuta ööklubis sõpradega suhtlemas ja niisama süütult aega veetmas käia, siis ma kindlati teda ei keelaks, aga lahku läheks küll. Tegelikult poleks me sellisel juhul abiellunudki, sest me rääkisime enne omavahelised eeldused ja arusaamad läbi. Me mõlemad otsisime omale kaaslast, mitte lihtsalt kedagi, kellega elamist jagada.
Palun täpsusta. Olen see, kes käib väljas (ainult naistega, joob, tantsib ja kobib koju mehe kaissu tagasi), põeb sellise käitumise pärast. Ma ei ironiseeri, mind tegelikult ka huvitab. Nt see, mida mees või naine omaette teevad.