Esileht Pereelu ja suhted Eriarvamus

Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )

Teema: Eriarvamus

Postitas:
Kägu

No näete, esimene solvaja juba.

Oled ju primitiiivne, kui ütled, et anna mehele süüa, siis teeb kõik mis tahad. No kas pole primitiivne võrrelda meest mingi titega, kes ennast nii odavalt ära laseb osta ja ise ei saa ennast toidetudki. Normaalne mees läheb siis välja sööma, kui kodus ei viitsi süüa teha ja sellega talle pähe küll ei anna istuda.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mäletan oma konflikti emaga, kus ema ei leppinud et tema ostetud, aga mulle kingitud (aga minu remonditus ja 100% poolt sisustatud) korteris hoidsin ma kosmeetikat köögis, klaasuksega kapis. Tuli külla. Ta lihtsalt viis selle kosmeetika otsustavalt sammudes vannituppa, mina sama vaikselt vihast nohisedes tõin selle tagasi ja meil tekkis konflikt.

Ka mina leian, et kosmeetika võiks asuda vannitoas, mitte köögis.

+2
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka mina leian, et kosmeetika võiks asuda vannitoas, mitte köögis.

Vahet pole, mida sina leiad, aga äärmiselt ebaviisakas on teisi minna kamandama, kus nad oma asju hoiavad. Saan aru, et ema ei elanud seal korteris, siis pole ka tõesti tema asi, kuidas keegi oma asju paigutavad.

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga miks peaks konfliktiks olema ainult täielik hädavajadus? Mäletan oma konflikti emaga, kus ema ei leppinud et tema ostetud, aga mulle kingitud (aga minu remonditus ja 100% poolt sisustatud) korteris hoidsin ma kosmeetikat köögis, klaasuksega kapis. Tuli külla. Ta lihtsalt viis selle kosmeetika otsustavalt sammudes vannituppa, mina sama vaikselt vihast nohisedes tõin selle tagasi ja meil tekkis konflikt. Lõpuks sai õhk puhtamaks, tema sai välja öeldud, mida tema mõtles. Mina sain välja öeldud, mida mina mõtlesin. Vabandust kumbki ei palunud, aga teemaks ka enam ei tulnud.

No ma oleks öelnud emale, et tahad korterit tagasi? Lähme notarisse. Ja olekski läinud. Või kui ütleb ei, siis hoiatanud, et kui külas käib, ei tassi asju. Tüli poleks olnud.

Ja ei, mul hakkab süda valutama tülidest. Osalt rasvane kere ja teisalt neurootilisus. Ei taha.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oled ju primitiiivne, kui ütled, et anna mehele süüa, siis teeb kõik mis tahad. No kas pole primitiivne võrrelda meest mingi titega, kes ennast nii odavalt ära laseb osta ja ise ei saa ennast toidetudki. Normaalne mees läheb siis välja sööma, kui kodus ei viitsi süüa teha ja sellega talle pähe küll ei anna istuda.

mina seda ei öelnud, aga sellegipoolest oled ise jobu, et saed. Ütle siis, et minu mehe puhul ei toimi, mitte ära sõimle.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga miks peaks konfliktiks olema ainult täielik hädavajadus? Mäletan oma konflikti emaga, kus ema ei leppinud et tema ostetud, aga mulle kingitud (aga minu remonditus ja 100% poolt sisustatud) korteris hoidsin ma kosmeetikat köögis, klaasuksega kapis. Tuli külla. Ta lihtsalt viis selle kosmeetika otsustavalt sammudes vannituppa, mina sama vaikselt vihast nohisedes tõin selle tagasi ja meil tekkis konflikt. Lõpuks sai õhk puhtamaks, tema sai välja öeldud, mida tema mõtles. Mina sain välja öeldud, mida mina mõtlesin. Vabandust kumbki ei palunud, aga teemaks ka enam ei tulnud.

No ma oleks öelnud emale, et tahad korterit tagasi? Lähme notarisse. Ja olekski läinud. Või kui ütleb ei, siis hoiatanud, et kui külas käib, ei tassi asju. Tüli poleks olnud.

Ja ei, mul hakkab süda valutama tülidest. Osalt rasvane kere ja teisalt neurootilisus. Ei taha.

Jah, täpselt ma seda vaidluse ajal talle ütlesingi. Tema karjus stiilis: mina sulle selle kinkisin ja mina otsustan, mis siin korteris on ja mida siin tehakse (muidugi pole see täpne tsitaat) ja mina juba tulivihasena pasundasin, et nüüd on neli võimalust – 1. kas kingin sulle korteri tagasi, 2. sa annad mulle täpsed juhised, mis poosis ma siin korteris mõne äsja vangist tulnud Koljaga seksida võin ja kuidas tagumikku pühkima pean või 3. ma tulen homme läbi ja paigutan sinu korteris pooled asjad ümber täpselt nii, nagu mina tahan, sest pool sinu kodust on kadunud isa pärandus mulle või 4. puhiseme natuke, siis vaatame filmi ja ei räägi enam sellest kunagi. Ta muidugi oli samamoodi peetpunane näost kui mina, aga siis ütles, mis kell see film õigupoolest hakkaski.

+8
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, täpselt ma seda vaidluse ajal talle ütlesingi. Tema karjus stiilis: mina sulle selle kinkisin ja mina otsustan, mis siin korteris on ja mida siin tehakse (muidugi pole see täpne tsitaat) ja mina juba tulivihasena pasundasin, et nüüd on neli võimalust – 1. kas kingin sulle korteri tagasi, 2. sa annad mulle täpsed juhised, mis poosis ma siin korteris mõne äsja vangist tulnud Koljaga seksida võin ja kuidas tagumikku pühkima pean või 3. ma tulen homme läbi ja paigutan sinu korteris pooled asjad ümber täpselt nii, nagu mina tahan, sest pool sinu kodust on kadunud isa pärandus mulle või 4. puhiseme natuke, siis vaatame filmi ja ei räägi enam sellest kunagi. Ta muidugi oli samamoodi peetpunane näost kui mina, aga siis ütles, mis kell see film õigupoolest hakkaski.

Kaks hullu.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oled ju primitiiivne, kui ütled, et anna mehele süüa, siis teeb kõik mis tahad. No kas pole primitiivne võrrelda meest mingi titega, kes ennast nii odavalt ära laseb osta ja ise ei saa ennast toidetudki. Normaalne mees läheb siis välja sööma, kui kodus ei viitsi süüa teha ja sellega talle pähe küll ei anna istuda.

Äkki lihtsalt sinu mõtteviis on primitiivne. Kõik geniaalne on hästi lihtne.  Mõnes peres on tõesti nii, et istutakse söögilaua taha maha ja mõeldakse, kuidas asju oleks mõtekas teha. Kõht täis, head mõtted.   Mis odavus ja kallidus ja mis enda ära toitmine, mis pähe istumine.   Üks pere ühised suured eesmärgid. Keegi ei pea võimlema, röökima, märatsema. Veelkord: kõik geniaalne on lihtne. Vähem on rohkem. jne.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vahel on nii, et paus kannab. Kui midagi erakordselt lolli või mittetõelevastavat kuuled, tasub tähendusrikkalt vaikida. Ehk jõuab isegi kohale.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Filmides venitatakse rahulikult: kui sa nii ütled.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidagi popiks on saanud see äratundmine ja diagnoosimine. Kas selline tähenduslikkalt vaikimine pole passiiv-agressiivsus? Kehakeeles. Ja teisalt, kui teine vaikibki, siis loeb see teine omakorda sellest välja, et panin tal suu kinni või et tal polnud midagi öelda selle peale. Tegelikult oleks küll.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minule tundub, et viimasel ajal on eriti siinsamas, eestlaste seas, normaalne ja tervislik vaidlemisoskus küllaltki alla käinud. Inimestel kas pole aega või tahtmist või viitsimist teist osapoolt ära kuulata, kaasa mõtelda, näha tema vaarenurka ja tuua välja enda oma.

Liiga kiiresti muututakse isiklikuks, rünnatakse mitte seisukohti vaid hoopis inimest, sõimatakse ja lahmitakse. Kusjuures seda tehakse võõraste poolt, nt kooliõpetajad, ametnikud. Ja mis kõige hullem – oma argumentide tõestamiseks hakatakse valetama. Mulle näiteks helistas üks LOV sotsiaalametnik ja teatas üleolevalt, et mulle kuuluv, aga hetkel tühjana seisev korter läheb majaelanike tungival soovil peagi sundmüüki. Ehmatasin ära ja võtsin kohe ühendust majaelanike, mh korteriühistuga. Seal polnud niisugusest “tungivast soovist” kuulnud mitte keegi! Helistasin siis tagasi tollele LOV ametnikule, too jauras ikka sama; kui küsisin, et kes siis tahavad minu korterit müüki panna, keeldus ametnik, tuues ettekäändeks muidugi konfidentsiaalsuse argumendi. No kuidas sa vaidled niisuguse ametnikuga, kes lajatab sulle näkku mingeid sulaselgeid valesid, ja sa ise ei teagi, et ta valetab, ega saa seetõttu ka temaga väidelda.

Ehk siis, eriarvamusel olek on normaalne, ja normaalne on ka väidelda ning vaielda. Aga selle juures tuleks säilitada inimväärikus. Viimase juurde kuuluvad ausus, oskus ausalt argumenteerida, vältida sõimlemist ja isiklikuks minekut.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No kuidas sa vaidled niisuguse ametnikuga, kes lajatab sulle näkku mingeid sulaselgeid valesid

Foorumis sama, mida sa vaidled isikuga, kes hakkab must-valgelt väitma, sul ei ole. Naerad ju ainult hambad laiali suurest kaastundest. Kui tänapäeva ad viivad võimeni ümberkehastuda, siis tekib küsimus, mis neist kasu on? reaalsus see ju ei ole.

0
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Näiteks oma mehega on see teema, teisi ma niimoodi töötlema ei hakka.

Anna mehele järgmine kord süüa ja siis räägi kõik oma mured ära. Töötab, alati! Kõik tahtmised saad läbi.

Ei tööta käõigiga. Annad mehele süüa ja seksi, siis mõne puhul võid ise kõigest sulle vajalikust ilma jääda (va 2 eelnimetstud), sest tema vajadused ja soovid on rahuldatud, mis tal muuga asja! Eeldab, et sul ka ainult need eesmärgid elus…

Niisuguseid mehi on küll ja veel

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Näiteks tuttavate inimestega ma ei vaidle. Kui saan teada, et inimene pole end vaktsineerinud, toetab mulle talumatut parteid, ma vahetan esimesel võimalusel teemat. (oma sees ma muidugi klassifitseerin veidi neid inimesi)…

minult pole õnneks keegi aru pärinud teemadel, stiilis et missa loll vaktsineerisid ennast vää… Niisugustele küsimustele vastan faktilise ja ebaolulise argumendiga näiteks: jah ma pidin sellel või teisel üritusel käima, sai sisse vaid vaks. Tunnistusega. Olulisi argumente ma sellises vestluses välja ei käi, sest sel pole mõtet ega tulu. Argumenteerimine ei tööta, vahetan kasvõi keset tema vestlust labaselt moel teemat.

Lähedastega teemas, mis on mulle oluline, mis puudutab mind ja kus ma järeleandmisi ei tee harjutan kehtestavat kõnet, ei karju, ei tõsta ebameeldivalt häält, ei nõua, manipuleeri… Aga annan kindla signaali, et oleks aru saada, et mõtlen täie tõsidusega, ei naljatle, ei pobisee ehk viin sõnumi kohale.

Eksimuse korral räägin veel, kolmandat korda ütlen veel ja seejärel lendan täiega peale….

Pean tunnistama osaliselt sama probleemi mis TA l. Ma ei karda suhelda, asju läbi rääkida, aga näen palju kokkulepetest ülelaskmist. Et rääkimine ei taha töötada (kordan – asjus mis ei kahjusta, ahista kaaslast, aga on mulle väga olulised – näide suhtlemine ja käitumine minu suunal avalikus kohas, minu isiklike asjade kasutamine – pane pärast väga lähedale sellele kohale, kust võtsid jms. Jah, pisiasja need, aga süüdimatus ja hooletusest on ette tulnud suuri ebamugavusi. Ja endaga seonduvalt siiski kehtestanud end mingil määral)

Veel: ette teada konfliktteema Lähedastega, kus on erinevad seisukohad, ütlen ühe korra, ei hakka enda oma peale suruma, pressima, karjuma, et peale jääda, ära panna…hääletooni hoian normaalse ja näoilme ka sõbraliku (kuigi võib närvi ajada), talun eriarvamust kategoorias siis, mis keegi enne välja tõi (ei puuduta mind ega minu väärikust ega heaolu). Pärast enda öeldut jään vait, ei räägi rohkem kaasa, ei toida teemat mitte kuidagi, (mõtlen muust) , sunnin end neutraalseks – kui vastaspool konflikti-kakluse võimalust ei näe, siis üldiselt rahuneb ka – üks ei saa hästi/mõnuga tülitseda, ega pikalt arutleda.

Muidugi Lähedastega kui tunnen, et olen palju järele andnud ja näen sellist kiuslikkust, et vastaspool tahab tingimata võita, lausa õhutab vaidlust su a argumendiga, et mind käivitada, siis mõnikord olen ka täiega üle pannud ja isiklikke inetusi käiku lasknud, – seda siis juhul kui märkan, et vastaspool käitub hoolimatult, tuiab ja tuiab konflikti tsoonis, otsib tüli ja arvab, et ma olen allaheitlik lammas, sest andsin juba 10 x rahu nimel järele – a seda oskab vist igaüks (see pole muidugi siinnõuanne, kuidas teha, aga vahest väga vajalik käitumine).

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Osad inimesed suruvad väga aktiivselt ja üsna arukalt oma projekte peale  – teeme mida tema tahab.

Kui ütlesin korra ära, et ei saa, ei taha, aga inimene argumenteerib, motiveerib mind edasi (kui näen, et teda ei huvita, et ma ei taha, huvitab ainult enda tahtmine, kes tahavad minult ainult saada misagi), nende kõnedele ma ei vasta, hoian lihtsalt diatantsi.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen ka näinud selliseid resoluutseid otsustajaid kollektiivis või perekonnas, kes tahavad väga osaleda osalemisprotsessis, aga pärast asja ära tegemine, selle püüavad iga hinna eest teisele jätta.

TA äkki kardab selliseid, kui mõni aktivist lendab ideede ja mõtetega peale, oskab (enda arvates sama hästi) delegeerida asjade ärategemise teistele ja peab end jubedaks promootoriks. Aru saamata, et ideedest ja mõtetest-algatusest pole vähimatki kasu, kui sa ise neid ellu viia ei taha, saa, suuda…

Pärast räägivad, kuidas me otsustasime ju nii teha (tegelikult tema otsustas ja pressis mingi toreda tehnikaga teistelt nõusoleku välja) ja nüüd kõik tegelegu, tema roll on täidetud… Sellised isehakanud juhid, rabavad liidrirolli ja jätavad teised koristama…

Selle koha peal, kus on vaja musta tööd teha, nad peavad täpselt kuskil mujal olema…

Sellistest peab üle saama lihtsalt. Hull variant kui selline “liider” koju satub.

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas oleks hea vaidlus või eriarvamus lõpetada, nii et mõlemale jääks hea tunne ja mõlemad võikski jääda oma arvamuse juurde. Mina seda kunsti ei oska ja lapsepõlvest pole ka seda oskust kaasa saanud. Ma pidin alati leppima ema seisukoha või arvamusega ja öeldi et ei plõksi vastu. Nüüd oma eluski pole seda oskust omandanud. Olen ise vaieldes jäik või jään alla. Igatahes kummagiga pole ma ise rahul. Nii ma kardan väga eriarvamusi ja konflikte juba eos. Kõige jubedamad on need ütlused, et me peame rääkima. Siis tean juba ette et ma pean hakkama tegema või arvama midagi nii nagu teine tahab. Kasvõi näiliselt. Kuidas te vaidlete? Nagu siingi foorumis käib igas pea teemas üks pidev vaidlemine. Igaüks kaitseb oma seisukohta. Kas mõtlete ka sõnastusele või sellele, et teisel võib jääda te ütlustest paha tunne? kuidas öelda nii oma arvamus välja, et teine tunneb nii, et tema arvamus on ka ok, lihtsalt me arvame erinevalt.

Ega inimesed ei vaidle, vaid ikka asjast räägitakse. Ma võin inimest väga austada ja armastada, aga näiteks selles osas, mis värvi tapeet osta toa seinale, selles osas ongi eriarvamused normaalsed.  Et teist austavalt vaielda, peab teine tundma vaidluse käigus, et sind tõesti huvitab tema inimesena ja hetkel sellega koos tema arvamus. Nii et küsimused on need, mis on abiks. Küsi küsimsui, et täpselt teada saada, mida teine mingist asjast arvab, kuidas asja näeb jne. Siis saad ka ise mõtteid näidata, et on olemas teine võimalus ka, mida sina näed. Aga osade asjade suhtes saab võtta ka seisukoha. Et kuna SINA tahad, siis SINA teedki. Pole nii, et üks otsustab, et saagu siia näiteks peenar, aga tegema peavad teised. Ise tahab peenart, tehku aga ise, kui teistel huvi pole. Vastu tahtmist küll midagi tegema ei pea. Siis tuleb kas endale selgeks teha ka ise, et seda on vaja ka endale või jätta see mida teine tahab täiesti teise teha.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks ta nii ongi, et mina tahan ja mina teen. Teised peres pole huvitatud koduga seonduvatest asjadest. Mulle on see aga kurb ka, sest meil pole seda  koos tegemist. Aga ega ei pane peret aeda tööle, kui nad ei taha. Kuigi mõned siiski panevad ja esitavad seda nii, et see on kõigi meie jaoks, et kodu ja kodu ümbrus oleks ilus. Kindlasti mäletavad mitmed oma lapsepõlvest seda, et pidid, kuigi endal oli ükskõiksus selle aiamaa suhtes. Nagu töökasvatus pigem lastele.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tavaliselt soovin ilma teiste poole tundeid arvestamata saada siiski õigust ja võitu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tavaliselt soovin ilma teiste poole tundeid arvestamata saada siiski õigust ja võitu.

Ma südamest loodan, et sa ei tööta näiteks tervishoius, sotsiaaltöötaja või psühholoogina. Kahjuks olen ka nendel elualadel kohanud just niisuguse suhtumisega inimesi, ja nad võivad oma töös palju kurja teha. Enamasti just sinusugused oma suure “õiguse” ja võidu tagaajajad kipuvad olema üpriski pealiskaudsed, seeläbi teist poolt kahjustades.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka mina leian, et kosmeetika võiks asuda vannitoas, mitte köögis.

Siis hoiad sina seda omas kodus kus tahad, ja kellelgi pole kobisemist. Samas pole sul kobiseda, kus keegi OMA kodus OMA kosmeetikat hoiad. Vahest saad aru?

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pärast räägivad, kuidas me otsustasime ju nii teha (tegelikult tema otsustas ja pressis mingi toreda tehnikaga teistelt nõusoleku välja) ja nüüd kõik tegelegu, tema roll on täidetud…

Mul oli matkal kunagi selline, kes rääkis kõneviisis “tehtagu lõke ja pandagu telk üles”, st keegi teine peaks tegema, ilmselgelt mitte tema ise.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Anna mehele järgmine kord süüa ja siis räägi kõik oma mured ära. Töötab, alati!

Sa üldiselt hoiad oma meest igaks juhuks näljas, et mõte söögist nii liigutama paneb või mis täpselt? Või ajasid koeraga segamini? Enamus mehi saab siiski ise söödud ja sellise looma tasemel manipuleerimine vähegi normaalse inimesega läbi ei lähe, eks see näitab teie mõlema taset. Enda arust suur “mastermind” 🙂

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Filmides venitatakse rahulikult: kui sa nii ütled.

Ma kunagi kasutasin jõudsalt seda fraasi abikaasaga vaidlemisel 😀 see ajas teda konkreetselt vihale.

Aga teemasse: ma üldiselt ei viitsi vaielda. Kui see just mingi super tähtis teema ei ole, siis ma ütlen oma seisukohta välja ja kui vastaspool pole sellega nõus, siis ütlengi “nii palju kui on inimesi, nii palju ka arvamusi. Minu oma on selline ja sinu oma on selline, ongi kõik”. Tavaliselt lõpetab see kõik vaidlused 🙂 ja ongi tõsi ju.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pärast räägivad, kuidas me otsustasime ju nii teha (tegelikult tema otsustas ja pressis mingi toreda tehnikaga teistelt nõusoleku välja) ja nüüd kõik tegelegu, tema roll on täidetud…

Mul oli matkal kunagi selline, kes rääkis kõneviisis “tehtagu lõke ja pandagu telk üles”, st keegi teine peaks tegema, ilmselgelt mitte tema ise.

See tehtagu on üldiselt muidugi nali… Seda kuulutame kodus pidevalt, kui vaatame, et mõni asi on vaja ära teha, aga mitte ei viitsi.

Samas kui mõni tohutu entusiast oma “me peame rääkima” teemade või ideedega peale lendab kollektiivis, kodus, suguseltsis, sõpruskonnas: (et jääb tunne, nagu keegi suruks mingit tegu või asja peale), siis pole paha ju teemaalgatuse lõpetuseks kuulutada: ” tehtagu” ????

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Anna mehele järgmine kord süüa ja siis räägi kõik oma mured ära. Töötab, alati!

Sa üldiselt hoiad oma meest igaks juhuks näljas, et mõte söögist nii liigutama paneb või mis täpselt? Või ajasid koeraga segamini? Enamus mehi saab siiski ise söödud ja sellise looma tasemel manipuleerimine vähegi normaalse inimesega läbi ei lähe, eks see näitab teie mõlema taset. Enda arust suur “mastermind” ????

Ei ole see, kellega siin tänitad, kuid olen samuti seda meelt, et ajastus on tähtis. See ei ole manipuleerimine, vaid lihtlabane psühholoogia. Kujutle nt, et saabud õhtul töölt väsinuna koju, astud uksest sisse, käe otsas veel rasked toidukotid ka. Tõstad jala üle  läve, aga enne kui jõuad üle astuda ja kotid maha asetada, tormab su mees elutoast välja ja kisab midagi su peale. Vean kihla, et sa ei saa sel hetkel eriti millestki aru ja pigem ärritud.

Pärast selgub, et mees tegelikult ei karjunudki, kuid sulle jäi niisugune mulje, kuna su mõtted olid täiesti mujal ning muuga hõivatud. Mehest ei olnud tark tegu sulle sedasi täiesti ebasobival hetkel peale lennata ja tulemuseks on, et ta ei saanud ka oma tahtmist. Lihtne!

Õige ajastus ON tähtis.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )


Esileht Pereelu ja suhted Eriarvamus