Esileht Pereelu ja suhted Erimeelsused laste kasvatamises viivad lahutuseni

Näitan 2 postitust - vahemik 31 kuni 32 (kokku 32 )

Teema: Erimeelsused laste kasvatamises viivad lahutuseni

Postitas:

[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]No tuleme siis korraks Gordoni metoodika juurde. Vastavalt raamatule alustagem sellest, et kui on probleem, siis tuleb kindlaks teha, kelle probleem see on.

Miks see on SINU probleem, kui lapsed ISAGA ühel või teisel moel käituvad? Nemad paistavad ju kokkuvõttes rahul olevat? Pigem siis väärtuste konflikt, kas pole?[/tsitaat]

Teemaalgataja kirjutab: \”… Tulemiks jälle kisa, jonn ja lõpuks hakkab ta lapsega pahandama ja laps hakkab nutma.\”
Minu meelest oled sa ära otsustanud, milline ema on ja et probleem on ainult temal. Mina jälle näen, et probleem on kõigil – isa pole ka olukorraga rahul (miks ta muidu pahandab) ja laps(ed), kes ei saa aru, miks vahepeal isa lubab ja siis jälle ei luba, on õnnetu(d).

Minu isiklik kogemus lastega on just selline, et kui juba kord mingis asjas järgi anda, võtab asja korrigeerimine aega nädalaid ja sellel ajal on kõik õnnetud. Eriti lapsed, kes ei saa aru, miks mõnikord võib ja miks siis jälle ei või. Sellepärast ongi oluline lastele ühtse signaali andmine. See pole rangus, vaid järjepidevus. On lapsi, kes katsetavad piire väga vähe ja neile selline ebamäärane piiritunnetus väga halba mõju ei avaldagi. Mul endalgi üks selline laps, kes kunagi midagi ei kiskunud ja mängis vaid oma asjadega. Aga mida aktiivsem laps, mida iseteadlikum – seda enam vajab ta kindlaid, arusaadavaid reegleid ja piire. Nagu lugenud olen, siis näiteks hüpikud vajavad lausa minuti täpsusega paigasolevat re¸iimi.

Piirid võivad lapsel olla suhteliselt suured, kuid tähtis on see, et need oleksid PAIGAS. Enamus siin vist arvab, et kindlad piirid tähendavad seda, et laps ei tohi kunagi telekat vaadata või peab punkt kell 9 voodis olema. Ei, piir on see, et näiteks enne magamaminekut vaadatakse 2 multikat või et magamamineku ajal toimub sama tseremoonia. Väikelaps nagunii ei tea, mis kell on – aga sellest saab aru, et iga õhtu on vaja hambad pesta, tuduriided selga ja siis 1 õhtujutt. Laps saab valida, MILLIST juttu loetakse. Või teha reegel, et kui multikast loobuvad, siis saavad 2 õhtujuttu. Ja et peale hambapesu enam kommi ei saa. Jne, jne – reeglid võivad olla leebed, aga nad peavad olema arusaadavad ja järjepidevad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlasti peaks iga vanem panema lapse käitumisele range piiri sinna, kus kahjustatakse teise inimese, eriti just teise lapse, kes ise enda eest veel seista ei oska, huve ja vabadusi. Antud juhul oli minu meelest tõesti täiesti lubamatu see mängu pool-vägivaldne katkestamine poisi poolt. Seda oleks pidanud kindlasti taunima.

Isa pärast ma väga ei muretseks. Täiskasvanud inimene, eriti mees, peaks oma huvide eest ikka eelkõige ise seisma. Kui ta otsustas poja palveid kiires korras täita, endale isegi söömist lubamata, siis on see tema valik ja otsus, mida minu meelest tuleks austada. Aga see on minu arvamus ja ma ei mõista hukka ka isa kaitsmist, kui tundub, et talle siiski liiga tehakse.

Mulle aga valmistab muret üks asi, mis kirjelduses täielikult puudub ja millele mitte ükski eelkommenteerija tähelepanu ei ole juhtinud. Nimelt ma ei näe, et poja vajadusi või soove kuidagigi tunnustataks. Tegelikult on see Gordoni metoodika üks peamisi nurgakive ja raamatu läbi töötanud ema võiks kas või kõrvalseisjana sellega tegeleda.

Poiss ilmselt väga lootis, et saab rattaga lasteaias hakata käima. Kohe esimene sellesuunaline palve isa söömise ajal oleks andnud võimaluse tema soovi peegeldada. Kui mitte rohkem, siis võinuks lihtsalt öelda, et temast on aru saadud, vajadus on kuulda võetud, et see on oluline ja et sellega tegeletakse esimesel sobival võimalusel. Siis oleks poiss ilmselt kergesti leppinud ka isa vajadusega enne süüa.

Kui siis sadula tõstmine ei õnnestunud, oleks ju võinud jällegi tema nördimust peegeldada ja seda kindlasti tunnustada. Samuti oleks koos võinud veel võimalikke lahendusi arutada – kas ja millal pere eelarve võimaldaks näiteks kasvule vastava ratta hankida või mõne töökoja abil sadula sobivaks muuta. Või kui need abinõud kitsa eelarve tõttu välistatud on, siis avaldada oma kurbust selle üle, et poja vajadust kahjuks kiiresti täita ei saa.

Meil kõigil on tugev vajadus teada, et meie muret või vajadust on mõistetud, et seda võetakse tõsiselt. See ei tähenda, et see vajadus tuleb kohe rahuldada – iga laps saab aru, et eriti asjade ostmise puhul tuleb leppida piiratud võimalustega.

Minu enda lapsele on näiteks imepärase \”rahustina\” mõjunud lihtsalt tema soovi kuskile kirja panek. Reeglina pärast seda, kui mitmekordne suuline kinnitus, et tema soovist on aru saadud, ei ole osutunud siiski piisavaks. Kirjutamine on aga lapse \”vabastanud\” – siis ta on veendunud, et tema palve on kohe päris kindlasti teatavaks võetud, seejärel saab ta heatujuliselt oma tegemisi jätkata.

Mis puudutab poisi mängu katkestamisse, siis ilmselt tulenes see osalt juba varem tekkinud pahast tujust. Mis mulle kogu situatsiooni juures arusaamatuks jääb, kas siis kahe lapsega peres ei võiks:
1) mängida midagi, milles saaks osaleda korraga kõik huvitatud
või
2) kui on nii tugev paarismängu huvi, siis võiks ju lasta lastel omavahel mängida. Selle teeks laste jaoks huvitavamaks näiteks isa kommentaarid, kes kiidaks seal kõrval tugevama käike ja annaks nõrgemale nõu, kuidas edukalt vastu hakata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 2 postitust - vahemik 31 kuni 32 (kokku 32 )


Esileht Pereelu ja suhted Erimeelsused laste kasvatamises viivad lahutuseni

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.