Esileht Tööelu, raha ja seadused. Erinevate ametikohtade palga suhe

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Erinevate ametikohtade palga suhe

Postitas:
Kägu

Ajakirjanduses on pidevalt üleval õpetajate palgateema – palk on väike, nõudmised suured ehk täielik ebaõiglus. Mind huvitab, mida inimesed arvavad, millistel ametikohtadel peaks olema suurem ja millistel väiksem palk. Seda, miks nii arvatakse, ma hetkel isegi teada ei taha. Saan ka aru, et ametikohtade ülesanded on erinevad ehk antud juhul tugev üldistus.

Minu hinnangu aluseks on õpetaja palk, mis on x eurot.

  • med õde 1,1 x
  • eriarst 2 x
  • kassiir 0.5 x
  • bussijuht 0.7 x
  • lasteaia õpetaja 0.8 x
  • lasteaiaõpetaja abi 0.6 x
  • juuksur 0.8 x

Vastates võite lisada ameteid, mille kohta pakub huvi teiste arvamus.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei näe, miks peaks bussijuht teenima vähem kui õpetaja. Ebainimlikud tööajad, vastutus sadade reisijate eest. Vähemalt sama palk peaks olema.

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks peaks juuksur saama 0,8x õpetaja palgast ja rohkem kui bussijuht? Bussijuhil on kindlasti suurem vastutus kui juuksuril. Juuksuriks saab üsna lühikese õppimisega, töö konti ei murra, on ainult natuke karvane ja allergikutele vist hästi ei sobi. Kliendid peavad end üldiselt viisakalt üleval (juuksuri käes on ju ikkagi teravad käärid jms vahendid).

Keskmine juuksur võiks saada 0,6-0,7x õpetaja palgast, bussijuht 0,8x õpetaja palgast.

Lasteaiaõpetaja töö pole kergem kui põhikooli õpetajal. Nõutakse ka kõrgharidust ning pedagoogilisi kompetentse (kuigi jah, magistrikraadi vist ei nõutagi). Lasteaiaõpetaja võiks saada vähemalt 0,9x õpetaja palgast. Aga õpetaja palk võiks siiski sõltuda ka millestki, mitte ei peaks olema nii, et äsja alustav õpetaja ja 20 aastat töötanud hea õpetaja saavad sama suurt palka.

Med.õde võib saada 1,1x õpetaja palka juhul, kui see sisaldab öötööd. Kvalifikatsioonilt ja töö keerukuselt on need muidu samaväärsed tööd, ainult et med.õed ei võta tööd koju kaasa ja kõik töötunnid on võimalik töökohal adekvaatselt fikseerida.

Politseinikul pole vaja magistrikraadi, aga inimesed, kellega peab tegelema, võivad olla märksa agressiivsemad ja ohtlikumad kui õpetajatel, seega peaks politseiniku palk olema natuke kõrgem. Näiteks 1,1-1,2x õpetaja palka.

Päästjatel läheb tööl oldud ajana arvesse ka valvesoleku aeg. Seetõttu ei ole nende vahetused alati nii intensiivsed. Nende palk võiks olla sama kui õpetajal.

Kassiir, juuksur ja bussijuht töötavad reeglina erafirmades, nende palku riiklikult ei reguleerita (muus osas kui miinimumpalk). Tahaks siis teada, mis inimesed arvavad järgmiste ametikohtade palgast:

  • tarkvaraarendaja
  • raamatupidaja
  • ettekandja
  • ehitaja (üldehitus)
  • elektrik
  • riigikogu liige
  • riigiasutuse juht (näiteks RMK)
  • riigiasutuse osakonnajuhataja (näiteks mingi rahandusministeeriumi osakond)
+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küll sa jõuad täna palju jama toota.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tarkvaraarendaja 0.8x – 5x. Selle nimetuse taga võivad käärid inimese oskuste osas olla mega suured. Väga oluliste ja keeruliste arenduste jaoks võimekaid inimesi ei ole.

Raamatupidaja – 0.8x-1.2x

Ettekandja – 0.7x. Minu jaoks sama nagu nt kassapidaja.

Ehitaja – 0.8x.

Elektrik – 0.9x.

Riigikogu liige – 4x.

Kui vaadata praegu Eestis olevaid palkasid, siis leian, et käärid palkade vahel on liiga suured. Olen nõus, et medõde saab rohkem palka kui hooldaja, aga see vahe ei peaks olema nii suur nagu praegu. Samamoodi nt lasteaiaõpetaja ja õpetaja abi – liiga suur erinevus.

Ja õpetajate palk – minu arust on probleem see, et nad kurdavad, et ülesandeid on väga palju ja töökoormus liiga suur. Normaalsem oleks siis nõuda väiksemat koormust, mitte suuremat palka. See suurem palk ei kaitse neid läbipõlemise eest.

 

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen nõus, et medõde saab rohkem palka kui hooldaja, aga see vahe ei peaks olema nii suur nagu praegu. Samamoodi nt lasteaiaõpetaja ja õpetaja abi – liiga suur erinevus.

See jutt on ju küll päris rumal. Meditsiiniõde peab ligi 4 aastat õppima, tal on vastutus, peavad olema teadmised, tema teadmistest oleneb inimese elu, hooldajal pole midagi sellist. Samamoodi lasteaiaõpetaja, ta peab vastama kvalifikatsiooninõuetele, oskama ära tunda arenguhäireid, vastutama laste arengu eest. Kuidas sa need ametid abitöölisega ühte patta paned, kellel ei pea haridust olema ja kellel pole vastustust.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja õpetajate palk – minu arust on probleem see, et nad kurdavad, et ülesandeid on väga palju ja töökoormus liiga suur. Normaalsem oleks siis nõuda väiksemat koormust, mitte suuremat palka. See suurem palk ei kaitse neid läbipõlemise eest.

Seal on üks väike detail: õpetajatest suur osa töötab osalise koormusega (ühe kooli piires). Suurema palga korral on lihtsam keelduda lisaülesannetest või võtta väiksem koormus. Ma ei tea, et muudes ametites oleks see nii normaalne, et kord aastas räägitakse koormus läbi ja kui töötaja soovib, saab ta hõlpsalt koormust vähendada.

Muidugi on tegelikult mõistlik ka väiksemat koormust nõuda. Aga see ei saa olla nii, et kirjutame siis ametlikuks täistööajaks 35 tunni asemel 30 tundi nädalas, kuid tööülesanded jäävad samaks. Enamuses koolides ei jälgi mitte keegi täistööaja sisse ja osakoormusega töötajad peavad ikka sama palju osalema koosolekutel jne. Enamasti on täistööaeg õpetajatel 22 kontakttundi nädalas. Aga ei ole mingit reeglit, kui palju tunde täistööaja sisse võib või saab mahtuda. Olen näinud töökulutust, kus otsiti umbes 0,17 koormusega õpetajat, kes oleks pidanud andma nädalas 6 tundi (see oli mingi loodusaine). Ehk tundide ettevalmistamiseks, tööde parandamiseks, tagasisidestamiseks, koosolekuteks ega muuks taoliseks tööaega polnud arvestatud. Kogenud õpetaja, kes tahab hästi ja huvitavalt õpetada, kulutab ühe kontakttunni ettevalmistamiseks umbes ühe tunni. Lisaks sellele on veel suhteliselt regulaarselt tööde parandamisi, tagasisidestamisi, konsultatsioonitunde (mis lähevad töölepingus üldtööaja sisse ja töökoormusesse ei panusta), koosolekuid.
Seetõttu töökoormuse vähendamisse väga ei usuta. Palk on kindlam asi, mille kaudu saab soovi korral oma töökoormust ise reguleerida.
Kui palka suurendada ei soovita, siis tuleks seadusesse kirjutada konkreetsemalt õpetajate tööaeg ja kuidas seda mõõta. Kui päriselt võib ja saab õpetaja täiskoormusega piirduda 35 tunniga nädalas, siis täiesti piisab praegusest palgast.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sa need ametid abitöölisega ühte patta paned, kellel ei pea haridust olema ja kellel pole vastustust.

Tegelikult ma oma vastuses ei pannud ju neid ühte patta. Ühte patta panek oleks siis, kui ma leiaksin, et palk peab olema võrdne ja seda ma ei leia. Ma leian, et palgaerinevus ei pea olema nii suur.

 

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kogenud õpetaja, kes tahab hästi ja huvitavalt õpetada, kulutab ühe kontakttunni ettevalmistamiseks umbes ühe tunni. Lisaks sellele on veel suhteliselt regulaarselt tööde parandamisi, tagasisidestamisi, konsultatsioonitunde (mis lähevad töölepingus üldtööaja sisse ja töökoormusesse ei panusta), koosolekuid.

See, mille peale kulub õpetajate aeg, on minu arust väga huvitav teema. Minu jaoks on müstika see, et kas tõesti saavad erinevate ainete õpetajad sama palka. See ei ole ju reaalne, et eesti keele õpetaja ja kehalise õpetaja kulutavad sama palju aega tööde parandamiseks ja tundide ette valmistamiseks.

Praegu tahetakse teha haridusvaldkonna revisjon, et teada saada, kuhu raha kaob. Õpetajate ajakasutusse võiks teha samasuguse revisjoni. Ma saab aru, et õpetajatel on palju erinevaid ülesandeid, aga kas nende hulka oleks võimalik vähendada. Kas kõik õpetajad peavad olema kõikidel koosolekutel? Kas tundide ettevalmistamist oleks võimalik  muuta efektiivsemaks? Kas õpilaste tagasisidestamist oleks võimalik muuta kiiremaks? Ma olen kindel, et õpetajate töökeskkonda saaks parandada selleks, et nad ei tunneks, et neid rebitakse sajaks tükiks ja tööisu kaob ära.

Ning samuti huvitaks mind, mitmendasse detsiili kuulub õpetajate töötasu hetkel. Ilmselt on see kuskilt statistikast ka leitav. Lihtsalt keskmise palga võrdlus on mõneti valearvamust tekitav. Hetkel on selge, et praegune mediaanpalk on Eestis (mais) 1424 eurot ehk siis 50% töötavatest inimestest saab sellest vähem palka. Nende arvude põhjal saab öelda, et õpetajate töötasu on tugevalt üle keskmise.

 

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks iga õpetaja ise tunde nullist ette peab valmistama, miks (eliitkoolide) materjalid üleriigiliselt avalikud ja kasutatavad ei võiks olla?

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma leian, et palgaerinevus ei pea olema nii suur.

Koristaja ja kõrgharidusega spetsialisti töö palgaerinevus peaks veel suurem olema ausalt öeldes. Palgatase oleneb üldiselt vajalikust haridustasemest ja vastutusastmest, abitöölisel pole kumbagi.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks iga õpetaja ise tunde nullist ette peab valmistama, miks (eliitkoolide) materjalid üleriigiliselt avalikud ja kasutatavad ei võiks olla?

Palju materjale ongi avalikud, aga õpetaja peab tegema sealt valiku ja valmistama ette oma tunni. Ei peagi keegi nullist midagi tegema.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu


Riigikogu liige – 4x.

Mille eest nii palju? Saagu Eesti keskmist! Pärast saavad lahkumishüvitist hästi+ muud lisatasud.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

tegelikult – see PIDEV hala just õpetajate palga üle on täiesti ära tüüdanud. Mis imeloomad nad on, et KOGU aeg jauratakse?

Kooliajast mäletan tervet hulka õpetajaid, kes kindlasti mingit erilist palka väärt ei olnud. Ei andnud nad oma ainet suurepäraselt ega olnud muidu hoolivad või meeldivad inimesed.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

tegelikult – see PIDEV hala just õpetajate palga üle on täiesti ära tüüdanud. Mis imeloomad nad on, et KOGU aeg jauratakse? Kooliajast mäletan tervet hulka õpetajaid, kes kindlasti mingit erilist palka väärt ei olnud. Ei andnud nad oma ainet suurepäraselt ega olnud muidu hoolivad või meeldivad inimesed.

Õpetajana mina isiklikult ei virise, kuna olen pensionieelik ja tulen toime. Lapsed on suured, ülalpeetavaid enam pole, kodu on olemas ja välja makstud. Asi on selles, et minuvanuseid on tohutult palju ja kui meiesugused (üsna varsti) ära kukuvad, on VÄGA SUUR JAMA majas. Minge siis üle eestikeelsele haridusele, lähenege lastele individuaalselt ja õpetage neid kaasaja vaimus. Küsimus on, aga kes seda teeb? Eesti haridus liigub veel ainult bensiiniaurudel. Huvitav, et riiklikul tasandil ei taheta seda taibata.

Kui streik tuleks, streigiksin ma puhtast missioonitundest, noorte õpetajate eest.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asi on selles, et minuvanuseid on tohutult palju ja kui meiesugused (üsna varsti) ära kukuvad, on VÄGA SUUR JAMA majas.

Lapsi sünnib ju ka hetkel päris vähe ehk ühel hetkel lähebki vähem õpetajaid vaja.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Riigikogu liige – 4x.

Mille eest nii palju? Saagu Eesti keskmist! Pärast saavad lahkumishüvitist hästi+ muud lisatasud.

Ma ei leia, et see on liiga suur palk. Aga vastab tõele, et praegusel hetkel on Riigikogus liiga palju selliseid inimesi, kes ei ole antud koha vääriline. Riigikokku saamise üheks eelduseks võiks olla magistrikraad, äkki see parandaks Riigikogu taset. Ega ma tegelikult ei tea, kui paljudel praegu Riigikogus on magistrikraad. Aga väga tahaks, et Eesti riigi tulevikku puudutavaid otsuseid teevad targad inimesed. Kahjuks hetkel see nii ei tundu.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

tegelikult – see PIDEV hala just õpetajate palga üle on täiesti ära tüüdanud. Mis imeloomad nad on, et KOGU aeg jauratakse?

Kooliajast mäletan tervet hulka õpetajaid, kes kindlasti mingit erilist palka väärt ei olnud. Ei andnud nad oma ainet suurepäraselt ega olnud muidu hoolivad või meeldivad inimesed.

nii nõus sinuga. see pidev hala ja virin on muutnud selle ameti pidajad väga ebameeldivaks. kõigil on raske, paljud tootmisettevõtted (kelle maksudest otseselt ja kaudselt palgafond tuleb) on oma töötajad viinud miinimumpalgale ja tõenäoliselt ootab ees koondamine.

üleüldse  võiks õppeaasta lõpul selliste õpetajate, kelle õpilastest 75% kukub näiteks põhikooli matemaatika eksamil läbi, tasust tagasi nõuda 75%. ehk palk sõltub otseselt töötulemustest.

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

üleüldse  võiks õppeaasta lõpul selliste õpetajate, kelle õpilastest 75% kukub näiteks põhikooli matemaatika eksamil läbi, tasust tagasi nõuda 75%. ehk palk sõltub otseselt töötulemustest.

Sinu lolli näite peale võib öelda, et kõiki lolle ei olegi võimalik õpetada.

 

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

tegelikult – see PIDEV hala just õpetajate palga üle on täiesti ära tüüdanud. Mis imeloomad nad on, et KOGU aeg jauratakse?

Kooliajast mäletan tervet hulka õpetajaid, kes kindlasti mingit erilist palka väärt ei olnud. Ei andnud nad oma ainet suurepäraselt ega olnud muidu hoolivad või meeldivad inimesed.

No siis ei muutugi midagi. Mitte mingit konkurentsi pole, sest pole konkurentsivõimelist tasu.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õpetajate puhul on see päris halb, et kõigil on üpriski sama palk. Ole sa äsja alustanud või kogemustega, tee hästi oma tööd või ära tee üldse midagi, ikka palk sama.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks iga õpetaja ise tunde nullist ette peab valmistama, miks (eliitkoolide) materjalid üleriigiliselt avalikud ja kasutatavad ei võiks olla?

Miks arvatakse, et eliitkoolis on mingid erilised materjalid? Eliitkoolide õpetajad on samamoodi tulnud Tartu Ülikoolist ja Tallinna ülikoolidest. HM poolt heakskiidetud õppematerjalid (õpikud) on samad nii eliitkoolide kui tavakoolide jaoks. Õpiku osas langetab valiku kool koos õpetajatega tavaliselt. Muud materjalid on kas õpetajatel endil otsitud, kohandatud või loodud. Õpetajad jagavad oma loodud õppematerjale teistega. Nullist ei pea niisiis isegi päris algav õpetaja tundi ette valmistama. Aga isegi kogenud õpetaja peab igal aastal üle vaatama ning konkreetsele klassile/rühmale tunnimaterjale kohandama. Tasemed, tempod ja huvid on erinevad. Hea õpetaja võtab seda arvesse ja põimib elulisi, päevakajalisi teemasid õppimisse.
Ka ülikoolide õppejõud valmistavad tunde ette. Niisamuti teevad oma esinemisteks ettevalmistusi head koolitajad, ettekannete tegijad jne. Ma teen ettevalmistusi ka kliendiga kohtumisteks (koosolekuteks, tarkvaraarenduses).
Tundide ettevalmistamine käib töö juurde. Niisamuti kui tööde parandamine ja tagasisidestamine. See on normaalne. Probleem on, et seda aega ei ole adekvaatselt tööajana arvesse võetud. Kontakttundide arv on samuti täpselt seadusega reguleerimata. Võibolla on põhjuseks see, et erinevate ainete õpetajatel on erinev tunniväline kontakttunniga seotud töökoormus? Kehalise õpetaja ei pea ikkagi nii palju kodus tööd tegema kui eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Riigikogu liige – 4x.

Mille eest nii palju? Saagu Eesti keskmist! Pärast saavad lahkumishüvitist hästi+ muud lisatasud.

Riigikogu liige, kui ta päriselt teeks oma tööd hästi, võiks siiski saada töötasu, mis võimaldaks Tallinnas elada/Tallinna vahet sõita (ilma kuluhüvitisteta, need tuleb lõpetada) ja säilitada oma tavapärane kodu. Riigikogu liige ei peaks aega kulutama soodushinnaga toitude taga ajamisele, vaid seaduseelnõude läbitöötamisele.
Sellest tulenevalt peaks riigikogu liikmele kehtestama haridusnõudeks magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus. Ööistungite üle ei tohiks viriseda: riigikogu liikmele pole ju puhkust ette nähtud. Ta peaks olema piisavalt võimekas, et organiseerida oma töö- ja puhkeaegu jooksvalt. Ega erakorralised istungidki päris ettehoiatamata ei toimu. Ja kui riigikogu liige pole haige, lähetusel ega muudel mõjuvatel põhjustel (abiellumas, lähedase matustel, lapse sünni juures, haiget vanaema arsti juurde viimas jne.), siis peab ta olema istungil kohal. Ja peab olema võimeline aru saama, mille üle parasjagu hääletatakse, samuti peab ta olema tutvunud eelnõu sisuga – tuleb ajakirjanik küsima, peaks suutma selgitada.
Sellisel juhul võiks riigikogu liige saada küll 4x õpetaja palka, sest ta peab oma valituks olemise ajal keskenduma tööle riigikogus.

Aga sellistele, kes ei teagi, millele nad just hääle andsid või arvavad, et fraktsioonijuhid või parteijuhid otsustavad, kuidas peaks hääletama, piisab 0,5x õpetaja palgast. Vaevu põhihariduse saanud nooruk suudab sama hästi nuppu vajutada. Tegelikult suudaks isegi 10-aastane laps (väiksem jääb äkki magama?).

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu hinnangu aluseks on õpetaja palk, mis on x eurot. med õde 1,1 x eriarst 2 x kassiir 0.5 x bussijuht 0.7 x lasteaia õpetaja 0.8 x lasteaiaõpetaja abi 0.6 x juuksur 0.8 x

Kahjuks ei maini teemaalgataja seda numbrit, mida ta selle x all mõtleb. Kas see on üleriigiline täiskoormusega õpetajatele kehtestatud miinimumpalk 1749€, või mõtleb ta selle all seda müstilist “õpetajate keskmist palka”, millest paljud ministeeriumiametnikud räägivad ja mis kahjuks sisaldab nii üleinimlikke ületunde kui ka töötasult makstavaid tööandja makse (sh sotsiaalmaks) või mõtleb ta üldse ida-virumaal makstavat õpetajapalka.

see, et lasteaia õpetaja saab vaid 0,7 õpetaja palka, on sulaselge vale, sest minu (kooliõpetaja) ja minu täditütre (lasteaiaõpetaja) põhipalgad on enamvähem samas suurusjärgus, erinevus tekib vaid selles, et koolis lisandub lisatasu klassijuhatamise ja ainekabineti eest vastutamise eest, lasteaias aga väike lisa mingitel muudel asjaoludel. mõlemad Tallinnas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Niisamuti teevad oma esinemisteks ettevalmistusi head koolitajad, ettekannete tegijad jne. Ma teen ettevalmistusi ka kliendiga kohtumisteks (koosolekuteks, tarkvaraarenduses).

Täpselt nii. ma valmistan praegu ette üht ühepäevast täiskasvanutele mõeldud  koolitusmoodulit. Ma olen selleks juba kulutanud kümneid tundi. ja kulutan veel vähemalt 2-3 täispikka päeva.
Ainuüksi nende paberite kokkukirjutamine, mis on vajalik selleks, et  uus koolituskursus ülikoolis enne selle avalikku väljakuulutamist ära kinnitada, kulub vähemalt terve päev

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Niisamuti teevad oma esinemisteks ettevalmistusi head koolitajad, ettekannete tegijad jne. Ma teen ettevalmistusi ka kliendiga kohtumisteks (koosolekuteks, tarkvaraarenduses).

Täpselt nii. ma valmistan praegu ette üht ühepäevast täiskasvanutele mõeldud koolitusmoodulit. Ma olen selleks juba kulutanud kümneid tundi. ja kulutan veel vähemalt 2-3 täispikka päeva.

Ainuüksi nende paberite kokkukirjutamine, mis on vajalik selleks, et uus koolituskursus ülikoolis enne selle avalikku väljakuulutamist ära kinnitada, kulub vähemalt terve päev

kui sa viiksid seda koolitust läbi kord kuus, siis sa ju ei kulutaks iga kord samasugust aega ettevalmistusele? no vot, õpetajatel on sama, need üks kord välja töötatud ja kokku pandud materjalid on väikeste täiendustega (kui sedagi) kasutusel aastaid.

+2
0
Please wait...

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Erinevate ametikohtade palga suhe