Kas oskab keegi nõu anda, kuidas ja kas on võimalik isalt välja nõuda suuremat elatisraha, hetkel maksab miinimumi ehk 250.- Lapsel on diagnoositud autism, ta käib erivajadustega laste koolis, kuid siiski on koolis hakkamasaamine keeruline ning pea iga päev kutsutakse ema töölt lapsele kooli järgi. Muidu käib üksinda, aga nö afektiseisundis ei lubata last üksi koju, samuti ei saa siis last hiljem üksinda jätta.Emal on aga tükitöö ning märkimisväärne osa sissetulekust jääb saamata. Isa väidab, et pole võimeline rohkem maksma, aga selge on, et kogu olukorrale tuleb leida lahendus. Ema on püüdnud palgata tugiisikuid, aga kuna lapsel turvatunne võõrastega puudub, on olukord hullemaks läinud. Näen kõrvalt lapse ema, kes on üksinda selles situatsioonis ja ise ka juba rahulikku meelt kaotamas. Isa küll tegeleb lapsega, aga kohe, kui lapsel hoog peale tuleb, toob isa ta koju tagasi,näha on, et ta sellega ei oska ega taha tegeleda.
Teema: Erivajadusega laps vs elatisraha suurus
Ega siin muud ei aita kui minna kohtusse ja tõestada, et lapse peale kulub kuus rohkem kui 500 eurot. Kui see tõestatud ja isa palk võimaldab siis määratakse suurem hüvitis. Kuid ei tohi unustada, et hüvitis on pool lapse peale kuluvast rahast, mitte eksi ülalpidamiseks. Mina jääksin ikkagi tugiisiku peale, algul on võõras, aga varsti harjub ära.
Vs, pikemalt versus, tähendab vastasseisu.
Mina alustaks kooliga , kuidas saab nii olla, et erivajadustega laste koolist kutsutakse iga päev ema lapsele järele. Pöörduks palvega rajaleidjasse saata kooli vaatleja ja seda asja arutada. Selline suhtumine kooli poolt on täiesti lubamatu. Edasi katsuks leida kooli tugiisiku, esialgu ainult kooli, hiljem saab inimest ju ka väljapool kooli vajadusel appi paluda. Pöörduks ka sotsosakonda või lastekaitsesse ja paluks aidata probleemile lahendus leida.
Jõudu teile.
Elatis peab kantma lapse kulud, mitte kompenseerima emale töölt saamata jäänud töötasu. Siin tuleb arvestada, et sellest aastast on elatis juba 270 +lasteraha 60 ja kas laps saab veel riigilt mingeid toetusi jne.
Elatis peab kantma lapse kulud, mitte kompenseerima emale töölt saamata jäänud töötasu. Siin tuleb arvestada, et sellest aastast on elatis juba 270 +lasteraha 60 ja kas laps saab veel riigilt mingeid toetusi jne.
Las siis isa läheb lapsele kooli järele. Kui rohkem maksta pole võimalik, las panustab siis ajaga.
Viimasele – siis on see juba suhltemiskorra teema, mitte elatise.
Juhin samuti tähelepanu asjaolule, et esiteks saab ema piisavalt raha (2019 a. min. elatis 270+ lasteraha 60 + 80,55 raske puudega lapse toetus ehk siis 410 eurot). Probleemi lahendus ei seisne mitte isa kohtusseandmises, vaid lapsele vajalike tugiteenuste välja ajamises. Kas laps käib erivajadustega laste koolis ja väikeklassis? Kui jah, siis esimene samm tehtud. Kui erivajadustega laste koolis väikeklass ei sobi, siis tuleb võtta koolilt iseloomustus, psühhiaatrilt arvamus ning pöörduda Rajaleidjasse ja taotleda üks-ühele õpet. Samaaegselt tuleb leida ka lapsele sobiv tugiisik – ka ise oma tutvuskond läbi käia ja uurida! Edasi, kas laps saab vajalikke teenuseid, sh. regulaarselt psühholoogi, tegevusteraapiat jne? Kas lapsega käiakse regulaarselt psühhiaatrilt ja on arutletud vastavate ravimite vajalikkust? Autistliku lapse puhul ei ole oluline raha vaid eelkõige õige ravi, keskkonna ja teraapiate olemasolu. Seega soovitan pöörduda mitte kohtusse vaid sotsiaaltöötaja, kooli ja raviarsti poole, sest lapsele on eelkõige oluline turvalise elu- ja õpikeskkonna tagamine!
Juhin samuti tähelepanu asjaolule, et esiteks saab ema piisavalt raha (2019 a. min. elatis 270+ lasteraha 60 + 80,55 raske puudega lapse toetus ehk siis 410 eurot). Probleemi lahendus ei seisne mitte isa kohtusseandmises, vaid lapsele vajalike tugiteenuste välja ajamises. Kas laps käib erivajadustega laste koolis ja väikeklassis? Kui jah, siis esimene samm tehtud. Kui erivajadustega laste koolis väikeklass ei sobi, siis tuleb võtta koolilt iseloomustus, psühhiaatrilt arvamus ning pöörduda Rajaleidjasse ja taotleda üks-ühele õpet. Samaaegselt tuleb leida ka lapsele sobiv tugiisik – ka ise oma tutvuskond läbi käia ja uurida! Edasi, kas laps saab vajalikke teenuseid, sh. regulaarselt psühholoogi, tegevusteraapiat jne? Kas lapsega käiakse regulaarselt psühhiaatrilt ja on arutletud vastavate ravimite vajalikkust? Autistliku lapse puhul ei ole oluline raha vaid eelkõige õige ravi, keskkonna ja teraapiate olemasolu. Seega soovitan pöörduda mitte kohtusse vaid sotsiaaltöötaja, kooli ja raviarsti poole, sest lapsele on eelkõige oluline turvalise elu- ja õpikeskkonna tagamine!
Selle kõige lahendamine ei peaks olema vaid ema kohustus. Teeb ta ka seda ju oma tööajast. St kui isa rahaliselt vaid panustab seadusega ettenähtud piires, võib ka tema täita oma kohustusi ja aidata lapse emal asju ajada. Ilmselgelt ei tule see ema kõigega toime . Muidu sellist olukorda ju poleks.
Ja tõesti, mis mõttes kool kutsub ema kohale ja ei tule lapsega toime?? Meil on koolikohustus kuni 17.eluaastani.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
