Kui vanalt olite ise esimest korda armunud ja kui vanalt on see olnud teemaks teie lastel? Ehk mäletate isegi oma vanemate/vanavanemate jutte nende lapsepõlve armumistest…
Kas ja milliseid põlvkondade vahelisi erinevusi olete märganud?
Artikkel ilmub koolilehes valentinipäeva paiku. Noorte kogemused ja vaatenurk teemale on mul juba olemas. Miks selline õelus? Riivas teema kuidagi silma?
Mina olin algklassides armunud oma klassivenda, kes elas ka minuga samas majas. Ilusate pruunide silmadega poiss oli. Eks me ikka mängisime ka koos ja vahest tulime koos koolist koju, sest noh, sama neiborhuudi lapsed ju. Mina ei tea, kas ja mis tunded temal olid, aga mina olin ikka väga väga armunud. Mäletan, et pimedatel sügisõhtutel läksin mõnikord tema akna alla, istusin seal siis pimedas ja laulsin seal mingeid armastuslaule, vaikselt ümisesin. Hiljem sellele mõeldes on jube piinlik ja loodan, et keegi ei kuulnud 😀
Mina armusin ka teadlikult esimest korda algklassides klassivenda. Tean, et ka mina meeldisin talle. Tol ajal ei olnud lapsed sellised nagu täna, et kui keegi meeldib, siis öeldakse julgelt välja ning nii mõnigi on enda arust juba “suhtes” 8-aastaselt. 🙂 Kõik oli ikka selline salajane, pilgud ja naeratused teineteisele. 5. klassis läks mul armastus üle ja siis ma ei mõistnud miks ta mulle üldse enne meeldis!? Sealt edasi ei meeldinud kuni 8. klassini mitte keegi selliselt.
Olin 6aastane ja armunud ühepoolselt oma lasteaiakaaslasesse, kes oli minust noorem. Pärast seda oli veel teisigi armumisi, aga esimene kahepoolne armumine oli 7aastaselt esimeses klassis. Käisime käest kinni, avaldasime armastust jne.
