Tere.
Kas on võimalik armastada ja koos olla terve elu ühe inimesega? Kirjutan siia, et saada antud teemal erinevaid arvamusi, vaatenurki ja ehk ka teie kogemusi..
Olen 23 aastane naine. Kui olin 17 aastane, hakkas mind taga ajama minust aasta noorem \”paha poiss\” ja ta saigi mu kätte. Temale kuulub mu esimene suudlus ja kõik muu ka.:) Nüüdseks on ta minu mees ja 7-kuuse lapse isa. Pärast 6 aastat tunnen, et see on tugev suhe. Me kakleme palju, kuid pärast riide tuleb ikka tagasi sõprus ja kirg. Paha poiss ta enam ei ole, kuid ohtliku ameti valis ta küll omale ja tulevik koos temaga näitab mulle palju raskusi ja üksiolemisi.
Mul on mõned sõbrannad, kes väga imestavad minu olukorra üle. Nemad on veendunud, et mahajoostud sarved, kogemused erinevate meestega ning 28 aastaselt leitud \”see õige\” on eduka ja ka hilisemas eas rahuldustpakkuva suhte alus. Mõnikord tabangi ma end mõtlemast, kuidas oleks suhelda \”selle mehega\” igapäevaselt, kuidas tunduks suudlus hoopis \”temaga\” …? Need mõtted ei pane mind aga tegutsema ja purustama oma idülli. Need on lihtsalt riukalikud mõtted, sest inimene ei oska ju kunagi täielikult rahul olla. Ma tõesti loodan, et ma ei hakka uusi kogemusi otsima ka 5 aasta pärast.
Kas võib juhtuda, et vanaduses mõtlen oma sellise tänapäeval teatud mõttes \”piiratud kogemusega\” elu üle ja naeratan ning olen tänulik sellele kaaslasele, kes minuga suutis läbi minna pasast ja tormist? Võib-olla kahetsen ma hoopis oma \”elamata\” elu?
Nüüd tuli välja üks paras filosofeerimine, mida ma pigem poleks tahtnud:) Aga kirjuta sina nüüd enda mõtted sellel teemal!
