Esileht Hobinurk Esimene koer

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 78 )

Teema: Esimene koer

Postitas:
Kägu

Olen jõudnud oma elus sinna etappi, kus soovin omale koera võtta. Uurin erinevaid tõukirjeldusi ja vaatan varjupaikade loomi ja igal pool on kirjas, et ei sobi esimeseks koeraks. Kas koera võtmine on nagu tööle kandideerimine: selleks, et tööle saada, on vaja kogemust, selleks, et saada kogemust on vaja tööle saada.

Milline koer sobib esimeseks koeraks ja sobib elama korterisse? Ainus, keda algajale soovitatakse on njuufa, aga seda kahetoalises ei pea. Hurdad pidid toas mõnusad diivaniloomad olema, aga linnas elades on keeruline leida kohta, kus neid lahtiselt jooksutada.

Kas on üldse olemas koera, kes mulle sobiks: elan linnas, korteris; töötan kodust ja paindliku tööajaga, seega aega ja tähelepanu ja pissiringe saan pakkuda piisavalt; mul on kass; koera pole varem olnud; võiks olla pigem väike või keskmise suurusega, sest majas lifti ei ole ja ikka võib juhtuda, et saab käpp viga või lihtsalt vanadus tuleb peale ja ma pean jõudma teda vajadusel süles õue ja tagasi tassida; karvapikkus ei ole oluline, plaanin nagunii roboti soetada, kes koristaks; koer võiks olla mitte väga põikpäine, vaid õpetatav, näiteks peab aru saama, et iga trepikojast kostuva kobina peale pole vaja lärmata; võiks olla pigem terve ja pikaealine tõug.

Palun soovitusi. Kas näiteks Tiibeti spanjel vastab kirjeldusele?

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Varjuka koerte puhul pole mitte tihti tõu tõttu, et ei sobi esimeseks koeraks, vaid psühhika tõttu. Kes on aram, kes võib olla agresiivsem, mõni on pelglik jne. Algaja omanik võib sellisele koerale rohkem kahju teha (eks varjupaigad on seda väga palju näinud millised koerad ja mis põhjustel uuesti varjupaika tagasi jõuavad).

Kui oled valmis koeraga koolitustel käima võid võtta enamvähem iga koera.
Korterisse sobivad väikesed-keskmised koerad on taksid, pullterjerid, ameerika terjed, staffordshire, prantslased, bulldogid, jack russeli terjer jne. Spanjelid on tõesti ühed “lollikindlamad” korteri koerad (enamasti rahulikud ja ka lastesõbralikud), aga alati ei määra tõug, kuna kehva kasvatusega/kasvatama jätmisega võib iga koera ära rikkuda. Ka näiteks kolli koheva karva all peidab end suht pisike koer. Samas mõne koera loomuomadusse kuulub haukumine(taksid) ja ulgumine(kolli) rohkem kui mõne teise – mis on koolitusega parandatav. Jahikoera sugemetega (nt nii hurdalised kui ka iiri setteriga) võib olla lahti laskmine hoopis riskantsem tegemus, kuna tihti võetakse saak silmi ja seejärel ei huvita enam ka peremehe karjumine ja suudetakse pikalt joosta, kas auto ette või ei pruugi ka koer enam mäletada pärast teed ja tagasi tulla. Seega otseselt selle pärast, et pole kohta, kus koera lahti lasta ei pea muretsema kui viitsid rihmas pikemaid ringe jalutada. Kui elad Tallinnas-Tartus ja omad autot siis on piisavalt ka koerajalutusplatse, kus looma lahti lasta.

Üldiselt on koolituse julgen pea iga tõugu soovitada, samas erandeid on ka piisavalt, keda mitte. Kuid need enamasti (sakslased, huskid, dobermannid jmt) jäävad sinna suure koera kategooriasse, kes igavusest sul korteri laiali lammutavad.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus, keda algajale soovitatakse on njuufa, aga seda kahetoalises ei pea.

miks sa nii arvad?
minu esimene koer oli njuufa ja labradori segu krants. elas kenasti 2-toalises korteris. piisavalt suur oli ta ka, et mul oli julge tunne temaga öösel kell 2 paneelmajapiirkonnas ööselgi pissitiirule viia.
esimese koera puhul on oluline, et kasvad koos temaga, kutsikaga käid koos koertekoolis.
varjupaigat saad küll vanema koera, aga tema kombed ja varasem kasvatus ei pruugi vastata sinu arusamadele korralike kommetega koerast.
sama moodi inimestegagi, samal põhjusel adopteeritakse ju ka ikka pigem imikuid, mitte teismelisi käitumisprobleemidega noori kriminaale.

Kui elad Tallinnas-Tartus ja omad autot siis on piisavalt ka koerajalutusplatse, kus looma lahti lasta.

mis see auto siia puutub? igas tallinna piirkonnas on mitmeid koerte jalutusplatse, kuhu saab kodun rahulikult jalgsigi minna. nt minu kodu lähiümbruses on selliseid lausa 3.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tiibeti spanjel

Ilmselt küll, aga siin on nende kutsikatega probleemne, neid on suhteliselt vähe ja peab hoolega jälgima kutsika päritolu.
Põhimõtteliselt korterisse peaksid võtma vaiksemat ja rahulikumat sorti koera, et vältida naabritega probleeme haukumisest. Tuleks jälgida kuna sul on kass, siis et ei tekiks probleeme võimu osas. Vabalt võib võtta krantsi või tõukoera soovi korral loe tõukirjeldusi, käi koertenäitustel. Njuufat ei soovita, nad on imetoredad ja hea loomuga loomad, aga nendega on enamvähem kohustuslik vetelpääste koolitus ja eksamid. Või nii mulle vähemalt mitmed omanikest kinnitasid. Pealegi isegi kui sa oled nii tubli, et osaled koolitustel, siis kas sa tead KUI kõvasti oskab njuufa haukuda…

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas kutsikal haukumist ära harjutada? Korterist välja minnes trepikojas haugub kõiki vastutulijaid ja tänaval ka.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas kutsikal haukumist ära harjutada? Korterist välja minnes trepikojas haugub kõiki vastutulijaid ja tänaval ka.

Maius (ja nt klikker) – head premeerimist (eiramist, mitte haukumist) tuleb premeerida. Trepikojas lähedki näiteks välja koeraga nii, et maius on käes ja tema jälgib maiust ja eirab teisi trepikojas olijaid – kui on tasa kiidad ja saab maiust.

Tänaval kui pistab haukuma jääd seisma ja otsid talle muud tegevust. Kui tuleb keegi vastu kelle peale haugub jääte seisma ja võtad koera enda kõrvale. Võid samuti võtta maiuse kätte ja koera tähelepanu maiusele suunata (vaatad ise koerale silma ülevalt alla – maius jääb nö teie silmsidev vahele). Ideaalis peaks õnnestuma see, et koer huvitab maiusest ja jälgib seda, seega ümbruse eiramisest kui on tasa olnud saab kiita ja preemiat. St sa ei anna talle maiust selle peale kui ta haukuma hakkas, et tähelepanu eemale saada vaid kõigepealt pead tähelepanu eemale saama ja preemiat saab selle eest, et tasa on ja eirab. Pead lihtsalt leidma oma koerale selle maiuse mille nimel ta on nõus seda tegema.

Negatiivse käitumise puhul võid alguses koeraga olukorrast “lahkuda” ehk kui tuleb koer vastu kelle peale kisama pistab siis kas kõnnid tagasi või kõnnid nö vasakule/paremale olukorrast kaugemale – ehk koerale andma signaali, et tema “ei saa” selles olukorras seda, mida tema tahab vaid see kisamine on mõttetu ja viiakse veel kaugemale.

Hästi hea on kui on olemas keegi tuttav/tuttav oma koeraga, kellele peale ta ka kisaks ja viitsiks teiega koos nö harjutada. Ehk saab sama situatsiooni mitmeid ja mitmeid korda läbi mängida. See ongi üks kutsikakooli eeliseid, et seal on seltskond “samasuguseid” koos ja saabki sotsialiseerumist harjutada.

Kui maius ei mõju võib kasutada “karistamist” kas koonurihma või suukorviga. Teole järgneb tagajärg ehk kui karjub siis läheb suukorv pähe – koer õpib kiirelt selle seose ära. Samas kutsikaga seda esmase kasvatusena ei kasutaks, sest kui on vaja suukorvi kasutada siis võrdub see karistusena talle. Sellisel juhul kasutada kindlasti teistsugust suukorvi kui seda, mida muidu kasutatakse (bussis sõitmiseks, arstil käimiseks vmt puhuks). Pikema koonuga koeraga me lihtsalt kasutasime seda, et panimegi nö pöidla ja nimetissõrme ümber koonu kui lõugama pistis (nt liftis) – ei teinud haiget, aga näitasime konkreetselt ära, et mis tegevust me ei luba ja heaks ei kiida. Kui oli tubli ja kisanud sai kiita.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina võtsin endale sügisel esimese koera. Keskmist kasvu, karvane (aga ei aja karva), väga chill kaaslane, ei vaja väga intensiivset ja ranget õpet. Samuti pole temaga vaja tundide viisi joosta ega jalutada. Piisab täiesti keskmise pikkusega ja ka lühikestest pissiringidest. Õues haugub haruharva võõraste peale ja toas küll ukse paukumised ja muud hääled ei häiri, kuid võõraste sisenedes teavitab pererahvast küll. Seda pole me välja treeninud, sest meile sobib see. Mu abikaasa, kes kunagi pole koera tahtnud, on üllatunud, kui vähe tegemist temaga on. Tema oli kartnud ikka, et koeraga tuleb metsikult palju tegeleda. Ja seda tõugu soovitatakse ka esimeseks koeraks. Kuna tegu pole popi tõuga, siis pole teda üle aretatud ja ta on terve ning üsna pikaealine koer, aga keeruline on leida kutsikat. Tõug on skye terjer.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Esimeseks koeraks ei tasu võtta väga isepäist ega ülienergilist (välja arvatud juhul, kui kavatsedki end koerale pühendada). Varjupaigast võib esimeseks koeraks kutsika küll võtta. Minu ametlikult esimeseks koeraks on ka justnimelt varjupaigast võetud koer. Ise nad veel soovitasid teda ja ütlesin ausalt, et varem ise täisvastutusega koera pidanud pole (lapsena-teismelisena oli ja tegelesin koeraga). Varjupaika sattunud kutsikad on lihtsalt nö ülejääk, kellegi ups, neil pole (enamasti) veel mingeid psüühilisi traumasid.
Mina olen oma koeraga igati rahul, juba 9. aastat. On meil toakoer, keskmist kasvu, ja sobiks ka kahetoalises pidada, aga kuna ta on tõuvaba, siis teemaalgatajale soovitada ei saa.

+12
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul ka varjupaigast võetud kutsikana. Selline 7kg, terjeri moodi. Nii tore kutsu. Juba 14a. puhast rõõmu. Loodan et ikka veel aastaid jaguks teda meie perre.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Esimeseks koeraks ei tasu võtta väga isepäist ega ülienergilist (välja arvatud juhul, kui kavatsedki end koerale pühendada). Varjupaigast võib esimeseks koeraks kutsika küll võtta. Minu ametlikult esimeseks koeraks on ka justnimelt varjupaigast võetud koer. Ise nad veel soovitasid teda ja ütlesin ausalt, et varem ise täisvastutusega koera pidanud pole (lapsena-teismelisena oli ja tegelesin koeraga). Varjupaika sattunud kutsikad on lihtsalt nö ülejääk, kellegi ups, neil pole (enamasti) veel mingeid psüühilisi traumasid.

Mina olen oma koeraga igati rahul, juba 9. aastat. On meil toakoer, keskmist kasvu, ja sobiks ka kahetoalises pidada, aga kuna ta on tõuvaba, siis teemaalgatajale soovitada ei saa.

Varjuka kutsikatega on see teema, et kui vanemad teadmata siis olenevalt koerast raske ennustada kui suureks kasvab. Kui soovitakse väikest koera, aga kasvab suur koer siis varjupaigale jälle pole midagi tavatut, et mingi hetk need koerad tagasi satuvad, kuna ei osatud arvestada, et koer suureks kasvab ja nt jõud/energia/mõistus üle ei käi.

Kuigi on ka mitmete kutsikate taust teada seega tasub varjupaigaga kindlasti suhelda kui soov varjupaiga koerale kodu pakkuda. Kui ei soovi just kutsikat ilmtingimata siis varjukast käivad läbi ka noored koerad, kel omanik surnud, kes mingil X põhjuse ära andnud jmt kelle puhul tausta mingi määral ka teatakse.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin alles pool aastat tagasi sama mõttega. Ja mina võtain Labradori. Tahtsin küll võtta alguses kutsika, aga nägin ühte kuulutust, kus anti ära viie aastane ja ma võtsin ta endale. Ta ei osanud elementaarseid asju(istuda, oodata, jalutada), isegi oma nimele ei reageerinud. Aga nüüd, pool aastat hiljem, on suutnud talle kõik selgeks õpetada ise. Ometi ta on täiskasvanud koer juba, aga omandas kõike ilusti.
Seega mina soovitan Labradori, nad on väga head õppijad. Ja ta toas elab väga hästi. Ei haugu üldse ega lõhu midagi. Õues käin temaga päevas kokku kaks ja pool tundi. Metsas saab temaga ilusti ilma rihmata jalutada, minema ei jookse ja väga sõbralik.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Spanjelid on ka jahikoerad, kes siin eelnevalt soovitas neid korterisse. Endal on just spanjelid ja esimeseks koeraks korterisse ei soovita. Soovitan vaadata FCI grupp 9 alt ehk siis kääbus- ja seltsikoerad. Enamik sealsetest on loodudki sellise elustiili jaoks, nagu teemaalgataja otsib.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ApPPI! HOBITEEMA! TÕSTKE OMETI ÜMBER!

0
-27
Please wait...

Postitas:
Kägu

Varjuka kutsikatega on see teema, et kui vanemad teadmata siis olenevalt koerast raske ennustada kui suureks kasvab.

See on muidugi tõsi. Kuigi mingil määral saab siiski koera suurust juba kutsikaeas ennustada. Ühekuusel dogil ja yorkiel on ju ka suur vahe.
Kui ma oma koera varjupaigast võtmas käisin, siis tahtsin pigem väiksemapoolset koera. Varjupaiga töötaja arvas, et ta jääbki väiksemaks. Mina vaatasin, et no see kasvab minu põlve kõrguseks (turjakõrgu) ja täpselt nii, nagu mulle tundus, kasvaski. Lisaks arvas varjupaiga töötaja koera vanuseks adopteerimise hetkel umbes 4 kuud, aga sellist mõõtu koeral ei hakka ju jooksuaeg ometi pooleaastaselt. Steriliseerimisel tuli välja, et jooksuaeg oli just algamas, seega pidi koera sünniaeg olema vähemalt paar kuud varem kui varjupaiga töötajad hindasid.
Aga iseloomu osas panid varjupaiga töötajad 100% täppi ja see ongi kõige tähtsam.
Kui leidkutsikate vanuse ja täiskasvanuea suuruse kohta mõningane eksimine pole probleemiks (sest see polegi täppisteadus), siis võib julgelt varjupaigast kutsika võtta.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Korterisse sobivad väikesed-keskmised koerad on taksid, pullterjerid, ameerika terjed, staffordshire, prantslased, bulldogid, jack russeli terjer jne.

Väga halvad valikud algajale, kes soovib rahulikku ja sõnakuulelikku koera.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Leidsin sellise väikse Iti Võru varjupaigast. Nii armas.
https://www.varjupaik.ee/loomad/iti-1

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuldne retriiver

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks te räägite sellist juttu inimesele, kel puudub igasugune kokkupuude koerakasvatamisega, et peaaegu iga tõug sobib esimeseks koeraks? Ega ikka ei sobi küll ja neid põhjuseid, miks, on väga palju. Ei tasu oma võimeid üle hinnata. Eriti tugevate, kangekaelsete tõugude puhul. Nt bullterjer võib olla ideaalne toakoer, aga mitte igaüks ei sobi teda kasvatama ega saagi sellega hakkama. Pehmole omanikule istub ta tuugalt pähe, sest on väga domineeriv ja kangust täis.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Korterisse sobivad väikesed-keskmised koerad on taksid, pullterjerid, ameerika terjed, staffordshire, prantslased, bulldogid, jack russeli terjer jne.

Väga halvad valikud algajale, kes soovib rahulikku ja sõnakuulelikku koera.

Eelarvamused või kogemused? Antud tõud on siiski toodud range soovitusega kutsikakoolis käia. Ükski neist tõugudest pole õige koolituse ja ajaga tegelemiseks rasked.

0
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin alles pool aastat tagasi sama mõttega. Ja mina võtain Labradori. Tahtsin küll võtta alguses kutsika, aga nägin ühte kuulutust, kus anti ära viie aastane ja ma võtsin ta endale. Ta ei osanud elementaarseid asju(istuda, oodata, jalutada), isegi oma nimele ei reageerinud. Aga nüüd, pool aastat hiljem, on suutnud talle kõik selgeks õpetada ise. Ometi ta on täiskasvanud koer juba, aga omandas kõike ilusti.

Seega mina soovitan Labradori, nad on väga head õppijad. Ja ta toas elab väga hästi. Ei haugu üldse ega lõhu midagi. Õues käin temaga päevas kokku kaks ja pool tundi. Metsas saab temaga ilusti ilma rihmata jalutada, minema ei jookse ja väga sõbralik.

Minul ka esimene koer- LABRADOR. Haukumise üle tõesti muret tundma ei pea, on väga sõbralik ja armas koer. Õpib kiiresti ja kuuletub reeglina hästi. Tahab olla pere juures ja naudib oma inimeste seltskonda. Meil on küll aed, aga kui ise toas oleme- siis istub akna taga ja vaatab kurbade silmadega, et laske nüüd mind ka ometi sisse:D Toas olles on rahulik ja ei karga ja jookse ringi. Õues olles muidugi mõnikord läheb pööraseks ja laseb energia valla. Kutsikana oli kõige keerulisem õpetada teda mitte jalutades tirima ja seinu mitte närima. Minu labrador õnneks üliaktiivne ei ole ja ei ole hullu kui mõnel päeval jalutama ei lähegi temaga (olin eelmine talv väga kõrges palavikus 7 päeva ja terve see aeg ei käinud temaga jalutamas- oli rahulik ja istus mu kõrval hellalt). Miinuseks on see, et koguaeg on näljane ja otsib/anub toitu ja külaliste saabudes kipub hüppama (elevusest, sest ta armastab kõiki inimesi). Jaa väljas jalutamas käies on siiani suht isepäine- valib oma tempo ja tahab palju nuuskida jne.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Spanjelid on ka jahikoerad, kes siin eelnevalt soovitas neid korterisse. Endal on just spanjelid ja esimeseks koeraks korterisse ei soovita. Soovitan vaadata FCI grupp 9 alt ehk siis kääbus- ja seltsikoerad. Enamik sealsetest on loodudki sellise elustiili jaoks, nagu teemaalgataja otsib.

Tiibeti spanielid on aretatud seltsikoerteks ja nende jahihuvi on minimaalne. Kuigipalju on kõik koerad jahihuvilised, ürgne kihk toidu hankimiseks on ikka alles, kellel nüüd kuipalju nähtavale ilmub. Meie täissöönud koerad ajavad ikka õuesattunud kassi või mõnda muud looma taga.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eelarvamused või kogemused? Antud tõud on siiski toodud range soovitusega kutsikakoolis käia. Ükski neist tõugudest pole õige koolituse ja ajaga tegelemiseks rasked.

Kogemused. Kutsikakool on köömes selle kõrval, mida nende tõugude kasvatamime tegelikult pikas perspektiivis tähendab.

Näiteks bullterjer ei olegi suuteline ûle kolme käskluse selgeks saama (pole tõuomaselt ette nähtud). Taks on vana juurikas, ennem laseb end vigaseks peksta (mitte et ma seda soovitaks), kui järele annab oma tahtmisele. Amstaff on ülikeeruline tõug, kes muutub kergesti ka kogenud kasvataja käe all agressiivseks tapariistaks. Pole ilmaasjata nii mõneski riigis keelatud tõug. Jack russell on lihtsalt ülienergiline koleerik, kasvatusega seda ei muuda. Rääkimata sellest, et pea kõik terjerid on isepäised ja pigem sõnakuulmatu loomuga (pole jahikoertele ette näthud olla liiga sõnakuulelikud). Jne.

Alati, kui keegi hakkab koera pidamise puhul rääkima midagi kutsikakoolist kui kõige tähtsamast etapist koera kasvatamisel, kahtlen ma sügavalt tema koertealases kompetentsis.

Teemaalgatajale sobivad tõud, kelle peamine omadus on olla seltsikoer. Ilmselt on suht hea valik ka mõned veekoerad.

+13
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Puudel-ajab kõige vähem karvu, üks targemaid koeri ja kerge õpetada.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

“Näiteks bullterjer ei olegi suuteline ûle kolme käskluse selgeks saama” – see küll on rumal jutt. Bullterjeritega tehakse agilityt ja muid trikke. Iga koer on võimeline õppima, mõni kiiremini, mõni aeglasemalt.

Mina soovitaks suurt puudlit, kui välimuselt meeldib. Pisikesed puudlid kipuvad väga elavad ja häälekad olema. Samas, puudliga on alati lõbus.

Kõrgema korruse korterisse esimeseks koeraks ma võtaks täiskasvanud koera, kui õnnestub leida rahulik, kes kassiga lepib. Sest potitreening kutsikaga on üsna tülikas. Kui tahad õnnetusi vältida, siis kahekuuse kutsikaga on soovitav isegi iga tunni tagant väljas käia. Edasi ajad pikenevad, aga esimesed pool aastat tuleb käia ikka tihti.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, teemaalgataja peaks ikkagi leidma, mis välimusega koer talle meeldib, ja siis edasi nende vahelt valima, kes kõige paremini sobib. Kui on silma jäänud tiibeti spanjel, siis nt am. kokkerspanjelit võib veel vaadata. Tundub raske karvahooldusega olema, aga kui on raha salongis käia, siis võib mõelda. Cavalier king charles spenjel on samuti seltsikoer.
Toredad tegelased on minu meelest kääbusšnautserid. Sellised hea paraja suurusega. Väikesed, aga mitte veel need kääbustõud, mis tugitoolist maha hüpates katki lähevad. Puudlid on teenimatult alahinnatud, need on väga targad ja armsad koerad. Corgid, Inglise kuninganna koerad, on vahvad oma priskete tagumikkudega.
Nisuterjer on jätnud minule rahuliku mulje, aga nad on terjerite seas ühed suuremad, põlvekõrgused. Terjeritest tuleb pähe veel norwitchi ja norfolki terjer.
Rahulikud lömmninad on mopsid. Pidid norskama ja palju karva ajama, olen kuulnud. Sarnane tõug on prantsuse buldog.
Muust siin teemas räägitust: koerteplatsid on ühed suured koerte haiguste levitamise kohad. Ma eriti ei soovitaks neid.
Auto võiks koeraomanikul ikka olla. Kui on vaja loomakliinikusse minna, kas TA kodu lähedal jalutuskäigu kaugusel on loomakliinik? Vaja koeraga trenni minna, need ei toimu sugugi igas linnaosas. Väga vähestes kohtades on need jalutuskäigu kaugusel.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sheltie?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olin alles pool aastat tagasi sama mõttega. Ja mina võtain Labradori. Tahtsin küll võtta alguses kutsika, aga nägin ühte kuulutust, kus anti ära viie aastane ja ma võtsin ta endale. Ta ei osanud elementaarseid asju(istuda, oodata, jalutada), isegi oma nimele ei reageerinud. Aga nüüd, pool aastat hiljem, on suutnud talle kõik selgeks õpetada ise. Ometi ta on täiskasvanud koer juba, aga omandas kõike ilusti.

Seega mina soovitan Labradori, nad on väga head õppijad. Ja ta toas elab väga hästi. Ei haugu üldse ega lõhu midagi. Õues käin temaga päevas kokku kaks ja pool tundi. Metsas saab temaga ilusti ilma rihmata jalutada, minema ei jookse ja väga sõbralik.

Minul ka esimene koer- LABRADOR. Haukumise üle tõesti muret tundma ei pea, on väga sõbralik ja armas koer. Õpib kiiresti ja kuuletub reeglina hästi. Tahab olla pere juures ja naudib oma inimeste seltskonda. Meil on küll aed, aga kui ise toas oleme- siis istub akna taga ja vaatab kurbade silmadega, et laske nüüd mind ka ometi sisse:D Toas olles on rahulik ja ei karga ja jookse ringi. Õues olles muidugi mõnikord läheb pööraseks ja laseb energia valla. Kutsikana oli kõige keerulisem õpetada teda mitte jalutades tirima ja seinu mitte närima. Minu labrador õnneks üliaktiivne ei ole ja ei ole hullu kui mõnel päeval jalutama ei lähegi temaga (olin eelmine talv väga kõrges palavikus 7 päeva ja terve see aeg ei käinud temaga jalutamas- oli rahulik ja istus mu kõrval hellalt). Miinuseks on see, et koguaeg on näljane ja otsib/anub toitu ja külaliste saabudes kipub hüppama (elevusest, sest ta armastab kõiki inimesi). Jaa väljas jalutamas käies on siiani suht isepäine- valib oma tempo ja tahab palju nuuskida jne.

Aga oledki ju endale üle jõu käiva tõu valinud kui tal nii mitmed probleemkäitumised küljes on. Rihmas käia ei oska, inimreaktiivne, võtab maast toitu ilma omaniku loata jne.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

whippet?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

“Näiteks bullterjer ei olegi suuteline ûle kolme käskluse selgeks saama” – see küll on rumal jutt. Bullterjeritega tehakse agilityt ja muid trikke. Iga koer on võimeline õppima, mõni kiiremini, mõni aeglasemalt.

See on tõu kasvataja väide, ei mõelnud seda omast peast välja. Tegu on võitluskoeraga, kes aretatud tapariistaks, eluiga lühike (alla 10 aasta), paljudes riikides siiani keelatud tõug ohtlikkuse tõttu. Vahet pole, kas suudab agilityt teha või mitte, igal juhul algajale ja kogenematule ebasobiv tõug.

+10
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hurta ei soovita väga, kuna hurdad on väga isepäised ja näiteks meie hurt üksi jättes terve aja ulgus korteris. Praegu eramajade rajoonis ka ühel naabril on hurt aias ja päris tihti ulub.

+2
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 78 )


Esileht Hobinurk Esimene koer