Mul hakkab juba nii üle viskama!
Kaelale tekkis valulik lümfisõlm. Kuna ise see ära ei läinud, kuigi veri oli korras, kirjutas perearst AB. Valu taandus ja sõlm hakkas tagasi tõmbuma.
Mõned nädalad hiljem tekkis tugev neelupõletik. Ei saanud magada ega elada. Ei allunud valuvaigistitele ega mitte millelegi. Taaskord AB, mis aga ei aidanud absoluutselt. Ka lümfisõlm endiselt alles. Mitte valus, aga alles suuruses, millesse peale viimast AB taandus.
Pöördusin nüüd juba erakorralise LOR poole. Võttis täpsema vereproovi, kus selgus, et üldine põletikunäit on ok, aga valged verelibled kõvasti üle normi. Katsudes tundis ka minu jaoks vana tuttavat lümfisõlme. Kirjutas kangemad rohud ja pikema kuuri. Kuuri ajal tekkis põse peale veel üks ebamugav ja tundlik lümfisõlm. Kurguvalu aga kadus ja tundus, et asi sai korda.
Pärast kuuri tegin uue vereanalüüsi. Näitajad olid hakanud taanduma. Aga nädal hiljem lümfid endiselt üleval. Üks valus ja tundlik, teine niisama eksisteerib.
Kehatemperatuur kõigub pidevalt 36,6-37,2 vahel. Pärastlõunal ja õhtuti tõuseb.
Lisaks tekkinud vastik tunne söögitorusse. Nagu mingi klomp oleks ees. Ilmselt olen suurest ärevusest endale refluksi juurde saanud.
Olen juba nii stressis! Muidu kogu aeg terve inimene olnud ja nüüd, kui kolmas rasedus, siis ajab üks haigus teist taga. Esimeste rasedustega polnud kordagi sellist asja.
On selline asi normaalne? Kas mul on saatusekaaslasi?
