Esileht Koolilaps Esimese klassi õppetunnid vanematele

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )

Teema: Esimese klassi õppetunnid vanematele

Postitas:
Kägu

lapse kooliminek on suur samm ja ikka on endal ka ärevus sees – kas saab hakkama, kas leiab sõpru, milline on klass, milline õpetaja jne jne.
Laps ootab, vähemalt välja ei näita, et midagu kardaks.

Huvitaks just juba selle läbi teinud vanemate kogemused. Et millele ehk rohkem rõhku panna, mida märgata? Mingid võimalikud kitsaskohad, millele esialgu ei tulegi.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Telefon peab olema. Meie lapsel ei olnud esimesel poolaastal ja nii ta kaduma läkski. Sest õpetaja saatis kõik tund varem koju, mina läksin samal ajal pahaaimamatult talle juba kooli vastu, ei leidnud teda sealt ja siis otsisime paar tundi. Lõpuks leidsin lapse meie koduhoovist akna alt, ei julgenud hüüda, sest kartis koeri. Võtit tal ei olnud, sest polnud kunagi varem üksi koju tulnud, alati läksin vastu. Pärast seda juhtumit sai teada, et oskab küll ise tulla, ja hakkaski ise tulema.
Koolikoti kaal tasub kontrolli all hoida – mida vähem kilekaasi, seda parem, mida väiksem ja kergem pinal, seda parem. Koolikoti kaal võib hakata lähikuudel kasvama uskumatu kiirusega.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina õpetasin lapsele enda telefoninumbri pähe ja seletasin, et kui koti koos telefoniga näiteks maha unustad või telefoni tühjaks lased ja õigest bussist maha jääd, siis pöördu lahke näoga tädi poole ja palu, kas sa võiksid emale helistada. Üks laps kolmest on seda ka teinud sellises situatsioonis, palus müüjatädil helistada, ise muidugi nuttis lahinal.

Üks laps tegi sellise teo, et kuigi oli kolm korda läbi räägitud, et esimesel päeval, isegi kui tunnid lõppevad varem, jääb ootama, et saame koolitee veelkord koos läbi käia. Aga ikkagi otsustas ta hakata bussijaama suunas üksi marssima. Kui helistasin, siis esimene kord ta üldse ei kuulanud, mida ma räägin, vaid vastas “jah” ja pani telefoni kinni. Lõpuks kolmandal helistamisel, selgus, et oli oma veast aru saanud ja marssis tagasi kooli enda algatusel. Kohtusimegi kooli ees, telefoni teel temaga vestelda oli võimatu.

Esimeses klassis on alati olnud irregulaarsused kõige dramaatilisemad. Laps ei oska reageerida kui rutiinis miski muutub. Näiteks olen keset tööpäeva võtnud korduvalt vastu telefonikõne lahinal nutvalt lapselt, kes pole tähele pannud, et õpetaja ütles, et trenn jääb järgmisel korral ära, marsib kohale ja kedagi ei ole. Sama siis kui unustab sõpradega end mängima, jääb maaliini bussist maha või kui õpetaja viib nad näiteks teise õppehoonesse ja laseb sealt ise koju tulla. Laps oli nii paanikas selle viimase peale, et kõigepealt pidin ta maha rahustama ja alles siis sain telefoni teel hakata õpetama, kust teed ületada ja mis teed pidi bussijaama jalutada.

Lapsevanem peab selgeks õppima regulaarse E- kooli lugemise, sest selle peale ei saa küll üldse kindel olla, et esimese klassi lapsel miski oluline meelde tuleb. Sünnipäevakutseid tasub ka koolikotist otsida. Laps topib kotti, unustab, ja siis on pärast nii oma laps kui sünnipäevalaps õnnetud, et unustati minna sünnipäevale.

+24
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina kirjutasin iga päeva juurde päevikusse, mis kell vaja koju tulema hakata ja mis kell buss tuleb või ma autoga järgi. Oli lapsel hea ülevaade ja samuti õpetajal kui laps juhtus unustama, kas x päeval ta pidi parasjagu pikapäevarühma jääma või ei.
Kui oli teada, et näiteks poole pikapäevarühma pealt peab lahkuma, mitte koos tunnilõpu kellaga, panin telefonis meelespea piiksuma.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema telefoni nr võiks tõesti peas olla lapsel. Meil on palju kõnesid tulnud lapse sõprade telefonidelt:”emme mul sai aku tühjaks aga tahtsin küsida, kas….”. Igapäevaselt polnud lapsel telefon kaasas ka.
Arutage läbi erinevad olukorrad ja mõelge välja lahendused: mida teha, kui võti on koju ununenud? Kui ununes võti ja telefon ka? Kui juhtub, et jääb bussist maha? Kui läheb ise bussi peale aga kott jääb peatusesse? Kõik need olukorrad on minu vanema lapsega juhtunud 🙂

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tartus elades vähemalt kui juhtubki, et läheb ise bussi peale ja kott jääb peatusesse, saab maha tulla ja tagasi kõndida. Laps peaks ikka ise koju sisse saama ja telefon tuleb öösel laadima panna, et see poleks tühi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tartus elades vähemalt kui juhtubki, et läheb ise bussi peale ja kott jääb peatusesse, saab maha tulla ja tagasi kõndida. Laps peaks ikka ise koju sisse saama ja telefon tuleb öösel laadima panna, et see poleks tühi.

Esimese klassi laps, kes alles alustanud bussisõite, satub tõenäoliselt esimese asjana paanikasse. Sellepärast võikski olukorrad läbi arutada.
Veel seoses bussisõiduga: minu oma on lisaks veel õigest peatusest mööda sõitnud ja ühe korra on buss avariisse sattunud, mille tagajärjel kästi kõigil väljuda.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peamised asjad, mida mina tegin:
1) õppisime mu telefoninumbri pähe
2) käisime koolitee mitu korda koos läbi
3) rääkisin, et kui telefon ära kaob, siis tohib alati õpetaja käest abi küsida (muudes muredes ka). Seda tuletasin alguses igal hommikul meelde, sest mul veidi häbelik laps ja kardab, et hoopis pahandama hakatakse.
4) kui tänaval eksib (+ telefon kadunud), julgustasin mõne tädi käest abi küsima.

Muus osas tagantjärele vaadates: last tasub rohkem usaldada 🙂 Nad on tihtipeale tublimad, kui me arvame. Aga eks ema mure on paratamatu.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühe vanema (selle, kes telefoni teel kättesaadav) tel nr võiks tõesti pähe õpetada. Samuti võiks lapsel telefon olla. Nuputelefon on parem helistamiseks, sest selle aku peab tavaliselt paar nädalat laadimata vastu (lapsed ei pruugi ise suuta õigel ajal laadida) ja pole kiusatust koolis sellega mängima hakata.

Koolitee peaks ka selgeks õpetatud olema. Ja juhised selleks puhuks, kui juhtub midagi tervisega, eksib ära, kaotab koolikoti kuskile, kui bussiga sõidab ja astuv vales peatuses maha, kool lõppeb varem vms.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esiteks – kool on lahe ja ta saab kindlasti hakkama.
Leppige kodus ja igal pool (vanaemad ja onud jms seltskond) kokku, et kool on tore ja ta saab hakkama. Mu laps rääkis mulle alles aastaid hiljem, et teda lasteaias (!!) hirmutati, et seal on raske ja nad ei pruugi hakkama saada ja ta kartis kohutavalt. Õnneks juba esimese paari nädalaga sai selgeks, et õpetaja oli tore ja koolis väga meeldib.

2. Aadress ja telefoninumbrid kindlasti pähe. Mis iganes võib juhtuda ja siis on lapsele parem kasvõi võõrastel abi anda.
Meie õpetasime ka aadresse lugema. Mu lapsed liikusid Tallinnas ise bussidega ja paar korda ikka juhtus, et astusid vale bussi peale ja siis on kõige parem asukohta tuvastada kui ta teab, milline näeb välja tänava silt ja maja number. Väiksemates kohtades on ilmselt lugu natuke teine.

3. Sildista kõik võimalikud ja võimatud asjad ära. Näiteks pliiatsid, pinalid, jalanõud, riided. Õpetajad ütlevad, et esimeses klassis põrandale kukkunud asja üldiselt keegi omaks ei tunnista. Pärast otsid ja mõtled, et kuhu jäi.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie õpetasime koolitee selgeks ja siis käisime ka paar päeva salaja luuramas, kuidas see päriselus välja näeb. Näiteks nägimegi, et klassikaaslastega lobisedes ei vaadatud pea üldse, kas autot tuleb või mitte.
Järgmine probleem tekkis siis, kui märkasin, et lapsel kole palju õppida kodus. Imestasin endamisi, aga no ju siis nii peab olema. Millalgi aga sattusin õpetajaga kokku ja ääri-veeri kurtsin selle üle. No ja mis selgus – tegelikutl lõpetati kodus tunnitööd, aga peaaegu kõik jäi koolis tegemata, sest pinginaabriga oli vaja kogu aeg lobiseda. Lahutatigi lobamokad ära ja kodused tööd kadusid sootuks! Ehk et õpetajaga tuleks tihedamini suhelda. (Pean küll kohe lisama, et siiski mitte liiga tihedalt ei tasu helistada. Mu sugulane, algklassiõpetaja ikka räägib, kuidas ka hilisõhtul lapsevanemad helistavad väga tühiste asjade pärast).

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Nojah, minul oli ka selle nutitelefoniga algul häda, arvasin, et laps ei vaja seda. Aga siis juba esimesel koolinädalal oli neil õuesõpe, pidi loodusõpetuses pildistama a la viite erinevat taime. Teine päev orjenteerumine, taas kord pidi järgmisse punkti jõudes seda pildistama. Ja mingid asjad olid veel, ei mäletagi enam. Seejärel järgmistele lastele ostsin suure hirmuga kohe nutitelefoni, aga neil ei olnud nii kohe vaja seda.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Nojah, minul oli ka selle nutitelefoniga algul häda, arvasin, et laps ei vaja seda. Aga siis juba esimesel koolinädalal oli neil õuesõpe, pidi loodusõpetuses pildistama a la viite erinevat taime. Teine päev orjenteerumine, taas kord pidi järgmisse punkti jõudes seda pildistama. Ja mingid asjad olid veel, ei mäletagi enam. Seejärel järgmistele lastele ostsin suure hirmuga kohe nutitelefoni, aga neil ei olnud nii kohe vaja seda.

Sel juhul annab kool töövahendid. Nii lihtne ongi. Nutitelefon EI OLE koolitarve nagu pinal või kustutuskumm. Kui kool vahendeid ei anna, siis laps tööd ei esita.

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Aeg on edasi läinud. Praegu kooliminevate laste jaoks on nutitelefon täiesti loomulik tarbeese, see on emal, on isal, õdedel-vendadel (kel neid on), sõpradel. Oskavad kasutada. Ja hea asi on see, et saab panna nt Family Linki vmt rakenduse peale, näed ise oma telefonist lapse telefoni asukohta, saab ekraaniaega kontrollida jne. Ei ole mõtet panna last ajas 10 a tagasi, kui nutitelefonist võib tegelikult kasu olla. Ma ise küll esimese lapse kooli minnes alguses, kui pidi üksi koju tulema, jälgisin tema teekonda enda telefonist 😀 Family link näitas ilusti liikumise ära, kui kodu poole kõmpis. Ja enamasti on algklassides ka vahetunniks reeglid, minu laste õpetajad nt ei luba vahetunnis telefoni kasutada, st telefonis mängida või netis istuda. Telefon on koolipäeva jooksul kotis, muidugi eriolukord, kui vaja emale või isale helistada vmt, on midagi muud, siis võib telefoni välja võtta. Ei ole mõtet nutitelefoni sataniseerida, et ostan nuppudega telefoni ja ongi kõik korras.

Aadressi koha pealt on sul õigus. Kaotab koti või varastatakse, siis saab pahatahtlik inimene nii aadressi kui ka võtmed, kui need ka kotis on.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nutitelefon oli ka meil selleks, et rakenduse abil lapse asukohta määrata. Oli päris mitmeid vanemaid, kes esimeses klassis last murelikult taga otsisid, sest olid omapäi hoopis sõprade juurde kõndinud.
Meie reeglid:
1. Paanikasse ei lähe, vaid helistad ja küsid, mida teha. Kui telefon kaob, palud sõbra telefoni helistamiseks. Olen julgustanud ka võõrastelt abi paluma, kui peaks mingi suurem häda olema.
2. Kui tekib uitmõtteid ja keegi kutsub külla, siis küsid enne minult luba ja ütled, kelle juurde lähed! Seda korrutasime ikka palju kordi. Jäi meelde.
3. Teiste asju koolis ei näpita. Seda ta ise ei teinudki, aga rääkisin igaks juhuks üle, sest klassis tekkis suur probleem, et paljud võtsid luba küsimata kotist teiste asju, sõid komme jne.
4. Tühiasju teiste peale ei kitu, et end lihtsalt paremas valguses näidata. Õpetajale räägitakse siis kui keegi päriselt kiusab või kui keegi vajab abi.
5. Koduseid peresiseseid asju koolis avalikult ei laterda ( nt kellegi harjumused, kiiksud, rahaline seis vmt)

Muus osas on minu tagantjärele tarkus see, et kannatlik peab olema. Esimene klass on suuresti kooliga kohanemise koht.
Kooliga suheldes tasub tänane emotsioon jätta homseks. Mõnikord võib ette tulla hetki, kus tahaks kohe midagi kriitilist kirjutada, kuid tasub enne seedida ja mõelda. Alati pole asjad nii nagu nad esmapilgul tunduvad, või kui ka on, siis tasub neile läheneda rahulikult.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sel juhul annab kool töövahendid. Nii lihtne ongi. Nutitelefon EI OLE koolitarve nagu pinal või kustutuskumm. Kui kool vahendeid ei anna, siis laps tööd ei esita

On ikka õpetaja. Teeb mingit hullu õuesõpet. Parem ikka istugu lapsed klassis ning töö käigu õpiku ja vihikuga.
Tegelikult ilmselt tavaliselt need lapsed, kel telefoni pole, need on kambas kellegagi, kellel on. Rühma peale vast ikka üks on.
Mõnel lapsevanemal on vastuolulised soovid. Kool tehku midagi huvitavat, fun peab olema, aga õue ärge minge, jalad saavad märjaks, orienteerumiseks pole nõus isiklikke vahendeid kasutama..

+7
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Elame koolist 400 m kaugusel ja lastele sai selgeks koolitee juba eelkoolis. Vist nädala viisime kooli ja tulime järgi.
Ühe lapsega oli see probleem, kuna oli piirkonna kool – siis meeldis lastel peale kooli kellegi juurde mängima minna – seega käis õhtuti pidev helistamine ja laste ostimine. Selleks lepiti kokku, et kõik annavad oma telefoni nr ja koos laste nimesega saatis õpetaja selle laiali.
Õppimiseks on kindel kellaaeg ja laps peab hakkama ise sellega tegelema, emana istusin vaid juures, teritasin pliiatseid ja hakkasin vaikselt ära käima, et laps õpiks ise õppima.
Tegelikult ei ole sellest midagi hullu, lapsed on nutikad ja saavad ise hakkama.
Ilusat päeva teile!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väärt mõtted kõik eespool.

Minu soovitus:
Ärge pakkige ise lapse kotti! Las ta ise paneb ja kontrollib. Alguses koos, siis üksi.
Kui näen e-koolist, et midagi väga olulist on vaja võtta kaasa, siis olen koti üle vaadanud, kui laps on magama läinud.

Uskuge, isegi väikesed udupead õpivad üsna kiiresti oma asjade eest vastutama.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Aeg on edasi läinud. Praegu kooliminevate laste jaoks on nutitelefon täiesti loomulik tarbeese, see on emal, on isal, õdedel-vendadel (kel neid on), sõpradel. Oskavad kasutada. Ja hea asi on see, et saab panna nt Family Linki vmt rakenduse peale, näed ise oma telefonist lapse telefoni asukohta, saab ekraaniaega kontrollida jne. Ei ole mõtet panna last ajas 10 a tagasi, kui nutitelefonist võib tegelikult kasu olla. Ma ise küll esimese lapse kooli minnes alguses, kui pidi üksi koju tulema, jälgisin tema teekonda enda telefonist 😀 Family link näitas ilusti liikumise ära, kui kodu poole kõmpis. Ja enamasti on algklassides ka vahetunniks reeglid, minu laste õpetajad nt ei luba vahetunnis telefoni kasutada, st telefonis mängida või netis istuda. Telefon on koolipäeva jooksul kotis, muidugi eriolukord, kui vaja emale või isale helistada vmt, on midagi muud, siis võib telefoni välja võtta. Ei ole mõtet nutitelefoni sataniseerida, et ostan nuppudega telefoni ja ongi kõik korras.

Aadressi koha pealt on sul õigus. Kaotab koti või varastatakse, siis saab pahatahtlik inimene nii aadressi kui ka võtmed, kui need ka kotis on.

Just. Aeg on edasi läinud ja kool muretsegu ka vastavad vahendid. Meil on koolil iPadid sellisteks õppekäikudeks. Jah, orienteerumine oli ka kooli iPadidega.

Kui vanemad ise nõus on, siis muutubki normiks see, et algklassi lapsel on nutikas. Läheb natuke aega mööda, nutate siinsamas perekoolis, et laps istub koguaeg telefonis.

Minu laps näiteks räägib, et sõbraga ei saa üldse rääkida enam, sest vahib pidevalt tiktoki. Olen näinud meil külas lapsi, kes ei oska suhelda ei minu ega sama vana lapsega. Istub diivanil ninapidi oma mingis pihuarvuti moodi asja sees ja mängib. Rühmatööd tehti meie juures, juhtusin kodus olema. Konkreetselt tuletan meelde ühele lapsele, halloo teil on rühmatöö äkki saad oma nutika ära panna ja keskenduda. Keskendub max 5min, tagasi ekraani taha.

Ma mõistan, et nutikad on head lapsehoidjad ja kodus hea vaikne.

Üks päev nägime Kristiine keskuses ca 4-5 kl last kõveras nagu banaan ninapidi nutikas. Kõht ees punnis. Ilmselgelt oli laps täielikult liikumisharjumusteta, ilmselgelt oli laps selles asendis iga päev. Ta oli juba nagu moondunud. Meil jäi jutt poole sõna pealt pooleli ja lihtsalt vaatasime ehmatusega.

Bussipaviljonid on Tallinnas täis kõveras istuvaid lapsi ninapidi telefonis.

Edu.

+7
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Õpetage oma lapsed (iseseisvalt) õppima! Kui te ei tea, kuidas seda teha, siis paluge klassijuhatajal lastevanematele väike koolitus teha.
Mõelge läbi B-variandid. Mis siis, kui telefoniga midagi juhtus ja laps ei saa helistada, ei ole kättesaadav. Kui on koduvõtmed kadunud. Kui jääb bussist maha. Kui plaanid muutuvad.
Süstige lapsesse positiivsust kooli ja õppimise suhtes.
Märgake koolikiusamist.
Laske lapsel teha vigu ja iseseisvuda! Ärge tormake kojuunustatud vihikut järgi viima. Samas, kui laps on hädas, minge appi!

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Ma mõistan, et nutikad on head lapsehoidjad ja kodus hea vaikne.

Edu.

Nutitelefon ei ole lapsehoidja, see vast on kõigile selge. Meil näiteks on kindel aeg, mida võivad kasutada kas sõpradega Whatsappis vestlemiseks, mängimiseks vmt, tööpäevadel on see u 30 min, nädalavahtusel rohkem. Seda, et nad aega ei ületaks, aitavadki igasugu kontrollrakendused jälgida, nt see Family Link, mida oma kommentaaris mainisin. Nii et selle, et pole mõtet vassida telefonis oldud ajaga, on nad ammu selgeks saanud, kuna teavad, et ma näen minutipealt, kui palju on Tiktokis, kui palju google’i otsingus või millega iganes aega veetnud. Eks nad katsetavad ikka reeglitest kõrvale hiilida, aga kui selle eest, et aega ületavad, järgmine päev telefonimänguvaba on, sest aeg on nö ette ära kasutatud, siis õpivad kiiresti, et pole mõtet seda teha. Suuremate lastega see muidugi enam ei toimi. Algklassilastega õnneks veel küll.

Kusjuures vaikuse koha pealt eksid täiega 😀 Kui meil on lastel telefoniaeg ja koos Robloxis mängivad, siis vastupidi on kisa taevani, sest õiendavad üksteisega, kui keegi kuskil kellegi “koju” ronib, või valesid asju teeb. Vaikusest on asi kaugel, meil on alati kõvasti kuulda, kui lastel on telefoniaeg.

Aga ninapidi telefonis lapsi on küll palju igal pool. Sõidan ise üsna palju ühistransprodiga ja näen ka neid hommikusi bussis või trollis telefonis mängivaid juntsusid. Mõni häälitseb mängule kaasa, mõni räägib kõva häälega, vaata, et peatust maha ei maga. Kurb muidugi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Ma mõistan, et nutikad on head lapsehoidjad ja kodus hea vaikne.

Edu.

Nutitelefon ei ole lapsehoidja, see vast on kõigile selge. Meil näiteks on kindel aeg, mida võivad kasutada kas sõpradega Whatsappis vestlemiseks, mängimiseks vmt, tööpäevadel on see u 30 min, nädalavahtusel rohkem. Seda, et nad aega ei ületaks, aitavadki igasugu kontrollrakendused jälgida, nt see Family Link, mida oma kommentaaris mainisin. Nii et selle, et pole mõtet vassida telefonis oldud ajaga, on nad ammu selgeks saanud, kuna teavad, et ma näen minutipealt, kui palju on Tiktokis, kui palju google’i otsingus või millega iganes aega veetnud. Eks nad katsetavad ikka reeglitest kõrvale hiilida, aga kui selle eest, et aega ületavad, järgmine päev telefonimänguvaba on, sest aeg on nö ette ära kasutatud, siis õpivad kiiresti, et pole mõtet seda teha. Suuremate lastega see muidugi enam ei toimi. Algklassilastega õnneks veel küll.

Kusjuures vaikuse koha pealt eksid täiega 😀 Kui meil on lastel telefoniaeg ja koos Robloxis mängivad, siis vastupidi on kisa taevani, sest õiendavad üksteisega, kui keegi kuskil kellegi “koju” ronib, või valesid asju teeb. Vaikusest on asi kaugel, meil on alati kõvasti kuulda, kui lastel on telefoniaeg.

Aga ninapidi telefonis lapsi on küll palju igal pool. Sõidan ise üsna palju ühistransprodiga ja näen ka neid hommikusi bussis või trollis telefonis mängivaid juntsusid. Mõni häälitseb mängule kaasa, mõni räägib kõva häälega, vaata, et peatust maha ei maga. Kurb muidugi.

On tunda, et lapsevanem isegi ei mõista teksti mõtet, kui on kirjas hea vaikne on, kui lapsed on nutiseadmes.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Nojah, minul oli ka selle nutitelefoniga algul häda, arvasin, et laps ei vaja seda. Aga siis juba esimesel koolinädalal oli neil õuesõpe, pidi loodusõpetuses pildistama a la viite erinevat taime. Teine päev orjenteerumine, taas kord pidi järgmisse punkti jõudes seda pildistama. Ja mingid asjad olid veel, ei mäletagi enam. Seejärel järgmistele lastele ostsin suure hirmuga kohe nutitelefoni, aga neil ei olnud nii kohe vaja seda.

Sel juhul annab kool töövahendid. Nii lihtne ongi. Nutitelefon EI OLE koolitarve nagu pinal või kustutuskumm. Kui kool vahendeid ei anna, siis laps tööd ei esita.

Muuseas kool tegigi nii, et see laps, kellel nutitelefoni ei olnud, läks paari sellega, kel oli. Keegi halba hinnet nutitelefoni puudumise tõttu ei saanud. Aga laps tundis end halvasti ja kõrvalejäetuna, tal oli igav, sest põhimõtteliselt lohises kaasa ja ootas, kuni telefoni omanik toimetas. Eriti kuna kogu kooli peale (väike maakool) oli kaks last, kel polnud nutitelefoni.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ühelgi vanemal ei pea olema raha, et osta nutitelefon. See pole häbiasi.

Väga kurb on kuulda, et kool eeldab, et nutitelefon on samasugune normaalne koolitarve nagu pinal või kustukumm. Kui tööandja paluks teil isiklikku telefoni kasutada tööasjade jaoks, vaevalt et nõustuksite.

Meie perel rahaliselt pole mingit probleemi osta kõik need xboxid, vr prillid, arvutid, pihumängud jne jne. Me lihtsalt vanematena ei poolda seda kõike. Midagi meil kodus on, kõigel on piirangud. Lapsevanemad on ise genereerinud selle “aeg on edasi läinud ja nutitelefon algklassi lapsel on normaalsus”. Miks? Sest kriitiline mass ostab selle ning ma ei saa kehvem olla. Äkki narritakse? Mõnes koolis vb ka narritakse. Meil mitte. Teine põhjus on see, et viimased 10a on kuidagi uus normaalsus tekkinud, et lasteaia lõpukink on nutifon. Kuidagi uhkusega vanemad näitavad seda. Kui kooli läheb perest esimene laps ning varasem kogemus puudub, siis jõuavad nutihädad hiljem vanematele kohale (kui üldse).

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Nojah, minul oli ka selle nutitelefoniga algul häda, arvasin, et laps ei vaja seda. Aga siis juba esimesel koolinädalal oli neil õuesõpe, pidi loodusõpetuses pildistama a la viite erinevat taime. Teine päev orjenteerumine, taas kord pidi järgmisse punkti jõudes seda pildistama. Ja mingid asjad olid veel, ei mäletagi enam. Seejärel järgmistele lastele ostsin suure hirmuga kohe nutitelefoni, aga neil ei olnud nii kohe vaja seda.

Sel juhul annab kool töövahendid. Nii lihtne ongi. Nutitelefon EI OLE koolitarve nagu pinal või kustutuskumm. Kui kool vahendeid ei anna, siis laps tööd ei esita.

Muuseas kool tegigi nii, et see laps, kellel nutitelefoni ei olnud, läks paari sellega, kel oli. Keegi halba hinnet nutitelefoni puudumise tõttu ei saanud. Aga laps tundis end halvasti ja kõrvalejäetuna, tal oli igav, sest põhimõtteliselt lohises kaasa ja ootas, kuni telefoni omanik toimetas. Eriti kuna kogu kooli peale (väike maakool) oli kaks last, kel polnud nutitelefoni.

Novot, linnakoolides on neid palju rohkem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei saa ikka aru sellest, et esimese klassi lapsel ei või kaasas olla koduvõtmed, et end ise sisse lasta koju kui tunnid läbi? Kõigil lastel pole kodus ootavaid vanavanemaid, kes ukse lahti teeks. Kõik lapsevanemad ei saa töölt ära käia, et lapsele vastu minna ja koju tuua. Osades töökohtades ei lubata lapsi ka vanemate töö juurde tulla. Mida siis laps ja vanem tegema peavad?

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei saa ikka aru sellest, et esimese klassi lapsel ei või kaasas olla koduvõtmed, et end ise sisse lasta koju kui tunnid läbi? Kõigil lastel pole kodus ootavaid vanavanemaid, kes ukse lahti teeks. Kõik lapsevanemad ei saa töölt ära käia, et lapsele vastu minna ja koju tuua. Osades töökohtades ei lubata lapsi ka vanemate töö juurde tulla. Mida siis laps ja vanem tegema peavad?

See on küll lausrumalus, et lapsel pole koduvõtmeid. Loomulikult on. Aga koolipaevikus, kotis ega mitte kusagil mujal ei ole kirjas kodust aadressi.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisaks eelpool kõlanud headele mõtetele veel mõned nopped.

1. lapsel oli alguses nuputelefon, aga kuna nad tegid tunnis omandatud teadmiste kohta vahel mingi äpi kaudu viktoriini ja kuigi õpetaja jagas lapsed ilusasti 3-kaupa rühmadesse, nii et igas rühmas 1 lapsel oli vastuste sisestamiseks nutitelefon, siis tekkis olukord, kus lapse sõber andis alati oma nutika vastamiseks meie lapse kätte. Selle peale ma jäin mõtlema, et kui telefoniga meie lapse käes midagi juhtuks ja see katki läheks, siis me peaks niikuinii selle kompenseerimisse panustama, siis lihtsam on ikkagi oma lapsele ise osta. Ja kuna ta oli oma nuputelefoni hästi hoidnud, said nutika.

Nutitelefoni eelis minu laste puhul on ka bussiaegade äpi ja Google Mapsi kasutamine. Oleme neile õpetanud, et kui sattud võõrasse kohta, tee kaart lahti, vaata, kus Sa asud ja kas liigud õiges suunas.

Lisaks olen mõlemale lapsele ostnud aktiivsusmonitorid, kuna 1. lapsega tekkis olukord, kus leppisime kokku, et võib peale kooli kuni tööpäeva lõpuni minna sõbra juurde. Ma lähen peale tööd sealt läbi ja läheme koos koju. Hakkan liikuma ja helistan. Ei võeta vastu. Hakkan liikuma ja jõuan juba majani ja ikka ei võeta vastu. Ühesõnaga väga levinud olukord – kott jääb telefoniga esikusse, lapsed mängivad lastetoas ja lihtsalt ei kuule telefonihelinat. Või on laps keset tänavat liikumas ja ei kuule helinat. Või on telefon koolist hääletu peale jäänud. Võru käe peal aga näitab kohe ära, kui keegi helistab sõnumi saadab ja saab ka kõik telefoni pandud meeldetuletused kohe kätte.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Algklassi laps EI VAJA nutitelefoni, piisab mobiiltelefonist. Teise lapsega olin juba targem.

Koolikotis on kontaktiks ema tel nr

Asjade sisse ei kirjuta mitte kuhugi kodust aadressi

Ma mõistan, et nutikad on head lapsehoidjad ja kodus hea vaikne.

Edu.

Nutitelefon ei ole lapsehoidja, see vast on kõigile selge. Meil näiteks on kindel aeg, mida võivad kasutada kas sõpradega Whatsappis vestlemiseks, mängimiseks vmt, tööpäevadel on see u 30 min, nädalavahtusel rohkem. Seda, et nad aega ei ületaks, aitavadki igasugu kontrollrakendused jälgida, nt see Family Link, mida oma kommentaaris mainisin. Nii et selle, et pole mõtet vassida telefonis oldud ajaga, on nad ammu selgeks saanud, kuna teavad, et ma näen minutipealt, kui palju on Tiktokis, kui palju google’i otsingus või millega iganes aega veetnud. Eks nad katsetavad ikka reeglitest kõrvale hiilida, aga kui selle eest, et aega ületavad, järgmine päev telefonimänguvaba on, sest aeg on nö ette ära kasutatud, siis õpivad kiiresti, et pole mõtet seda teha. Suuremate lastega see muidugi enam ei toimi. Algklassilastega õnneks veel küll.

Kusjuures vaikuse koha pealt eksid täiega 😀 Kui meil on lastel telefoniaeg ja koos Robloxis mängivad, siis vastupidi on kisa taevani, sest õiendavad üksteisega, kui keegi kuskil kellegi “koju” ronib, või valesid asju teeb. Vaikusest on asi kaugel, meil on alati kõvasti kuulda, kui lastel on telefoniaeg.

Aga ninapidi telefonis lapsi on küll palju igal pool. Sõidan ise üsna palju ühistransprodiga ja näen ka neid hommikusi bussis või trollis telefonis mängivaid juntsusid. Mõni häälitseb mängule kaasa, mõni räägib kõva häälega, vaata, et peatust maha ei maga. Kurb muidugi.

On tunda, et lapsevanem isegi ei mõista teksti mõtet, kui on kirjas hea vaikne on, kui lapsed on nutiseadmes.

Oma arust kirjutasin üsna põhjalikult lahti meie pere nutiseadme kasutuse reeglid ja ajad lastele. Vaikuses või mitte, see polegi oluline, lihtsalt veidi naerma ajas see väljendusviis, et lapsevanemal on siis hea vaikne. Et kui muud enam öelda ei olnud, siis püüdsid lihtsalt halvustada neid, kes lastele nutiseadme kasutust lubavad, nagu nad oleks mugavad ja laisad lapsevanemad. Tundub, et siin kommenteerib muudkui inimene, kelle jaoks ei olegi kuskilt otsast võimalik, et lapsele võiks lubada nutitelefoni kasutust, ongi tema ainuõige mustvalge arusaam, kõik muu on vale.

See nuputelefoniga laps, keda vanem nii pingsalt nutimaailmast blokeerida püüab, läheb sõbrale külla ja istub seal tunde sõbra nutitelefonis, kas see on parem variant? Või mängib koolis mõne sõbra telefoniga. Keelatud vili on magus ja lapsevanemal pole õrna aimugi, et see tema võsuke, kelle nuputelefoni ja omaenda tarkuse üle ta nii uhke on, igal pool mujal nutimaailma upub. Meilgi on suuremal lapsel üks selline sõber, laps teda väga külla ei taha, sest siis küsib see sõber tema telefoni ja tahab tavaliste mängude asemel telefonis mängida. Parem on jälgida ajapiirangut, peres kokku lepitud reegleid ja asja terve mõistusega võtta.

Meil loeb vanem laps ingliskeelseid koomikseid, kindlasti võiks ta ka tavaline sõnaraamat kõrval neid lugeda, et tundmatuid sõnu otsida, aga ma luban tal selleks telefoni kasutada. Mugav ja kiire.

Või pildistamine ja fofode redigeerimine? Muidugi, ma võiks öelda, et saa suureks, saad nutitelefoni, siis teed. Aga lapsel on huvi praegu. Ta ei pea ootama seda müstilist “saa suureks aega”, kui pildistada võiks ka nüüd ja praegu. Alguses oli tal minu vana fotokas, nüüd pildistab oma telefoniga.

Toon veel ühe toreda näite, milleks minu lapsed on koolis ja kodus nutitelefoni kasutanud. Õpetajad on lasknud mängida matamängu 10monkeys, saab punkte koguda, väike võistlus. Minu lapsed on ka oma nö telefoniga mängimise ajast hoopis selles mängus arvutanud, et oma punkte saada, üsna lihtne viis lapsi vabatahtlikult arvutama ja matat õppima saada. Muidugi, kel nutitelefoni pole, saab ka vanemate arvutis seda arvutusmängu mängida, või siis üldse mitte. Aga kuhu sellise nulltolerantsiga nutimaailma vastu jõuab?

Nutitelefon lapsel vajab vanemapoolset kontrolli, paljude asjade ja reeglite selgeksrääkimist. Selles mõttes on see muidugi keerulisem, kui osta nuputelefon ja polegi midagi arutada. Aga nii mõneski mõttes on asi ka seda väärt, selgitad, näitad teatud asju, jälgid, kuidas piirangutest kinni peavad jne. Ja laps harjub seda kasutama kui tarbeeset, mitte kui midagi ihaldusväärset. Telefon = telefonimängud, see on liiga üheülbaline ja mustvalge arusaam. Tasub veidi sellest kaugemale näha.

Kui mu esimene laps läks eelkooli, oli tal igaks juhuks kaasas nuputelefon. Kui mu teine laps läks eelkooli, oli tal minu vana nutitelefon kaasas. Ja ma ei näinud tegelikult mingit vahet. Esimesele lapsele sai ka nuputelefon antud ettevaatlikkusest nutimaailma ees. Aga vahet polnud, ei kasutanud teine laps seda kotis olevat telefoni kuidagi kurjasti ära. See oli samamoodi lihtsalt turvatundeks kaasas, et kui vaja helistab, või kui me jääme talle vastu minemisega hiljaks, saab helistada vmt. Kui olin ise ka vanemakontrolli rakendustega kurssi viinud jne, siis tegelikult hajus ka see “lapsel peab olema nuputelefon” arusaam. Tuleb endal kõigepealt selgeks mõelda, mida lapsel lubada telefoniga teha, kuidas seda tema jaoks selgepiiriliseks teha, et reeglid, mis on, oleks ka järgitavad ja arusaadavad. Ja vähemalt algklassilastega see toimib.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 57 )


Esileht Koolilaps Esimese klassi õppetunnid vanematele