Esileht Koolilaps Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Postitas:
Kägu

Tere!!

Kuidas õpetada/arendada oma lapse füüsilist poolt.Laps käib esimeses klassis ja on üks tublimaid õpilasi, aga füüsiline pool on väga nõrk.Joosta ei jõua.Kui koolis mingid võistlused, siis tema alati viimane.Ta ise sellepärast väga õnnetu.Rattaga sõidab küll palju, suvel ainult elabki ratta seljas.Mida soovitaksite teha.Olen temaga trennidest rääkinud, aga ükski teda ei huvita.
Mida teha, või polegi midagi teha, ongi ta siis füüsiliselt selline nõrgem ja seda ei saagi parandada.
Tänud, kes viitsivad vastata ja nõu anda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Nojah, mis mõttes ükski ei huvita? Mina olen oma poissi kasvatanud nii, et nelja aastaselt viisin jalkatrenni ja sai selgeks tehtud, et nüüd käimegi kaks korda nädalas trennis. Sellist küsimustki polnud, kas täna tahab trenni minna või mitte. Trenn on üks osa elust nagu hammaste peseminegi. Poiss hakkas jalkat fännama alles kolm aastat hiljem kui hakkasid tulemused tulema. Vahepeal tahtis küll ära tulla, aga ütlesime talle, et siis peab ta endale teise trenni valima–diivanile vedelema poiss ei jää. See vahetevahel rulaga nõkerdamine või hoovis teiste poistega jooksmine on trennile lisaks. Muidugi ei taha su poiss nüüd enam mingisse trenni minna kui kõik, kes seal käivad on temast füüsiliselt üle pea arenenud. Egas muud kui valigu ala ja hakaku pihta. Veel pole hilja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
ilutegija

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Mis trenni? Hakkate KOOS käima jalutamas, mängimas, rattaga sõitmas, harjutusi tegemas, jooksmas, palli mängimas jne jne. Kui sa seletad lapsele, et on vaja trenni teha ja ise samal ajal istud oma tagumikku söögilaua või teleka ees laiaks, siis sa võid seda juttu rääkima jäädagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

See eelnev on väga tore vaba aja veetmise vorm koos vanematega, aga treenimiseks on lapsele vaja siiski omaealiste seltskonda. Tänapäeval öeldakse- ma ei taha oma last SUNDIDA. Asendame sõna SUNDIMA sõnaga SUUNAMA ja see peaks igale lapsevanemale vastuvõetav olema, et oma last vajalike tegevuste juurde suunata. Kas laps ujuda oskab, kui ei, siis alustage sellest. 7aastase lapse probleemides on süüdi nende vanemad!!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Ilutegijaga ma päris ei nõustu. Muidugi tuleb ka koos liikuda, aga see peaks olema regulaarsele trennile lisaks. Lapse jaoks ei ole trennis käimine mitte ainult füüsise arendamiseks. See kasvatab veel distsipliini (trenni on vaja minna just nüüd, neljapäeval kell 18.00 ja olla õigeks ajaks kohal), trennis tekib lapsel teine suhtlusringkond, kus ta tulevikus end tõestada saab. Ühesõnaga, trenni keskkond on kooli kõrval lapsele teine väljund. Kui koolis lähevad suhted mõnel päeval sassi, läheb laps trenni ja tunneb, et kooli probleem polegi veel kõik, millest elu koosneb. Elu on mitmetahuline. Lisaks on regulaarne trenn suurepärane koolis õppimisest tulenevate pingete maandaja. Inimene, kes on lapsena ja noorena regulaarselt trennis käinud, teeb tõenäolisemalt sporti ka täiskasvanuna. Diivanil kasvanud lapsed pole sportijad ka edaspidi. Vanemad annavad edasisele elule aluse lapsepõlves harjumuste kasvatamisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
mäu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Kui füüsiline vorm on vilets siis hakkab kannatama hiljem vaimne pool. Sellises vanuses on mõistlikum et algatus trenni viia võib tulla ka lapsevanemalt, eks proovige rattatrenni näiteks. Tüdrukul see füüsiliselt nõrgem olek pole nii oluline aga poiss füüsiliselt äpuna jääb keskmises kooliosas kindlasti hätta. võib olla tasub ta panna gruppi kus teised oleksid temast natuke nooremad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Tegelikult on siin probleem palju sügavam ja ideoloogilisem mu meelest. Ei oleks midagi viga ju ka kooli kehalise tundidel lapse füüsise arendajana (see on ju ka vist siiski nendne eesmärk?) ja neid tunde on ka tunniplaanis piisavalt. Aga liikumise rõõm nullitakse ära normatiivsete tulemuste tagaajamisega. Vot see võtabki lapselt liikumise ja sportimise lusti ära. Eriti muidugi nendelt, kellele loodus ei ole andnud häid füüsilisi eeldusi. Pole parata, osad sünnivadki vibalikumateks, vähese lihasmassi ja jõuga. Kas keegi teeks mulle selgeks, mis kuradi vahe on sellel, kas laps jookseb mingi distantsi läbi etteantud normile vatavalt või oma võimetele vastavalt? Kas mitte eesmärk ei peaks ikka olema see, et kõik teevad kaasa ja liiguvad rõõmuga, soorituspaineta ja stressita?
Aga see on ikka see müstilise \”keskmise\” inimese kasvatamise taotlus, indivuduaalsust arvestamata.
Mitte, et ma siirast rõõmust tehtava trenni vastu oleks. Kaugel sellest! Trenni sundimine (mitte segi ajada kavala ergutamisega!) tundub mulle aga kuidagi kummaline ja meie pere \”soft’i\” maailmavaatega vastuolus. Samuti nagu see, et laps peab kooli kehalise tundidedes rahuldavate soorituste kirjasaamiseks hambad ristis lisatrennides käima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Elu on võistlus igal rindel, tee sa mis tahad. Kui koolis ka 60 meetri jooksu aega ei võetaks, võistlevad poisid ikkagi selle nimel, et esimesena üle joone saada. Füüsiliselt saamatu poiss jääb teistele poistele silma ja hea kui selle eest kiusama ei hakata. Ka tüdrukute seas on popid just sportlikud poisid. Kui soovid, et sinu laps igas osas peale koolioskuste teistele omaealistele alla jääb, siis ära tõesti sunni teda millekski. Minu arust on väike sund siin täiesti omal kohal. Regulaarse trenniharjumuse ja füüsilise vormi aitamisega teed oma lapsele ju teene. See on täpselt sama nagu ülirasvas lapsele veel ühe kreemikoogi ostmine, sest talle ju maitseb ja ma armastan oma last ja ostangi talle kreemikooke! Mõelda tuleks ka homsele ja eelkõige homsele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Arabella42

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

09.56
Õnneks on minu kolm last hoopis teistsugusel seisukohal ja softist maailmavaatest ei pea keegi lugu. Igal alal kuhugi jõudmine(ma ei pea silmas ainult sportimist), nõuab pingutust, mis omakorda toob kaasa rõõmu eneseületamisest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Just, Arabella42! Minu 40 aastane õde on siiani meie vanematele tänulik, et nad temast pehmokest ei kasvatanud ja trennipäeval oli trenni minek, sadagu või pussnuge. Lapsed on enamasti tänulikud kindlate piiride ja mõistliku sunni eest. Iseenese tarkusest oskaks nad vaid arvuti ees istuda ja krõpse süüa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
ilutegija

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ilutegijaga ma päris ei nõustu. Muidugi tuleb ka koos liikuda, aga see peaks olema regulaarsele trennile lisaks. Lapse jaoks ei ole trennis käimine mitte ainult füüsise arendamiseks. See kasvatab veel distsipliini (trenni on vaja minna just nüüd, neljapäeval kell 18.00 ja olla õigeks ajaks kohal), trennis tekib lapsel teine suhtlusringkond, kus ta tulevikus end tõestada saab. Ühesõnaga, trenni keskkond on kooli kõrval lapsele teine väljund. Kui koolis lähevad suhted mõnel päeval sassi, läheb laps trenni ja tunneb, et kooli probleem polegi veel kõik, millest elu koosneb. Elu on mitmetahuline. Lisaks on regulaarne trenn suurepärane koolis õppimisest tulenevate pingete maandaja. Inimene, kes on lapsena ja noorena regulaarselt trennis käinud, teeb tõenäolisemalt sporti ka täiskasvanuna. Diivanil kasvanud lapsed pole sportijad ka edaspidi. Vanemad annavad edasisele elule aluse lapsepõlves harjumuste kasvatamisega.[/tsitaat]

Mina arvan, et mitte vanematega liikumine pole trennile lisaks, vaid vastupidi: kõigepealt koos vanematega liikumisharjumuse saamine ja siis trenn. Ja seda tegelikult sa oma edsises jutus seletad ka.
Ausalt- ei pea trennis käima, kui iga päev ollakse tunde õues: kas siis vanematega kartulipõllul, metsas kasemahla otsimas, rattaga 5km kaugusele järve ujuma sõites, talvel koos suusatades, jne jne jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

See niisama tore liikumie koos vanematega ei arenda piisavalt lapse lihaseid ja südame veresoonkonda. Selline mõnus jalutuskäik, rohimine põllul ja väike rattasõit on piisav pensionärile, kes soovib ennast erksana hoida, mitte noorele lapsele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Lihtne on rääkida kui sul on sportlik laps, kes lihtsalt ei viitsi trennis käia. Muidugi saadad sunniviisiliselt ja hiljem on ta sulle tänulik. Hoopis teine asi on füüsiliselt nõrgemate lastega. Palju sõltub ikka sellest, mis sulle antud on.
Minulgi teemaalgatajale sarnane laps, seetõttu saan väga hästi murest aru. Teil on isegi vedanud, sest rattasõit on juba ju \”midagi\”. Seega rattatrenn vast? Või trikitama?
Jalka on kõigil poistel jah see mehisuse näitaja, aga kui ikka võhma pole, siis vägisi seda juurde ei tekita. Me proovisime erinevate trennidega, ka kergejõustikku lootuses, et midagi ikka areneb, aga ei. Lõpuks jätsime lapse rahule. Tegi seda, mis talle meeldis, jooksis sõpradega niisama õues, mängis palli jms.
Vanemates klassides selgus, et meie poiss on väga tubli võimleja, käis isegi võistlustel ja muskel läheb rööbaspuudel ka suureks 😉
Praegu võib öelda, et nõrgast lapsest on saanud väga kena sportik noormees. Mis kõige tähtsam – talle meeldib ennast liigutada, sport on jäänud tema igapäevaellu alles. Aga siiani ei jookse. Ta ütleb, et ei suuda, halb hakkab.
Mis ma tahan öelda on see, et tuleks lapsele leida see \”oma asi\”, milles ta on tubli. Kõik ei pea jooksma, kõik ei pea hästi palli mängima, kõik ei pea ratast sõitma. Minu meelest võib suure sundmisega just asja täiesti vastusõetamatuks teha, nii et laps enam üldse midagi teha ei taha.
Seega ma soovitaks alustada rattast ja otsida kas on kuskil vastavaid trenne. Jõudu!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Just, tuleb leida õige ala. Kui rattasõit meeldib, otsige rattatrenn (ehkki neid maanteel treenivaid noortegruppe vaadates hakkab minu kujutlusvõime alati igasuguseid õudusi genereerima).
Võimalusi on tegelikult palju. Oma tütre pealt näen, et ka näiteks võistlustants on tegelikult päris tõsine treening. Poisile võibolla meeldiks näiteks akrobaatika vms, pallimängud kindlasti. Ehk siis midagi sellist, kus tulemus nii otseselt mõõdetav pole, siis pole sellist hullu võrdlust algul teistega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Igati nõus nendega, kes soovitavad leida lapsele õige ala ja kindlasti ka õige treener. Uuri tuttavate, sõprade käest, kus oleks selline harrastajate grupp. Kindlasti on oluline ka positiivne õhkkond.

Tean, mida räägin. Mul on kaks poissi, üks neist edukas meeskonnamängija, teine aga selline omaette toimetaja. Tuligi välja, et teine on puhas kunstihing – meeldib tegeleda individuaalalaga, kus on nii muusikat, tantsu kui ka tõsist sporti. Lapsed on erinevad, kuid liikumine tuleb alati kasuks.

Ma tean, et on olemas selline koht http://www.lastesport.ee/index.php?page=93, kus lapsed saavad teha tutvust mitmete eri aladega. Sa võid uurida, äkki on nad mõelnud ka veidi suuremate laste grupi avamisele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Just, Arabella42! Minu 40 aastane õde on siiani meie vanematele tänulik, et nad temast pehmokest ei kasvatanud ja trennipäeval oli trenni minek, sadagu või pussnuge. Lapsed on enamasti tänulikud kindlate piiride ja mõistliku sunni eest. Iseenese tarkusest oskaks nad vaid arvuti ees istuda ja krõpse süüa. [/tsitaat]

Vaat siis kui erinevad inimesed on! Mina olen taas see soft, kes siiani ei tee just neid asju, milleks mind kõige rohkem sunniti. Kui siiski lähtuks eeldusest, et pole olemas \”keskmist\” inimest, kes igal juhul on kunagi üliõnnelik, et sunniti üht või teist asja tegema? On ka hoopis teistsuguseid inimesi, arusaamu ja iseloome ja no tee või tina – pole ka see pidev võistlemine (enda ja teistega) elus kõigi jaoks innustust tekitav. Ning nii must-valge see maailm kahjuks või õnneks ka pole, et lapsed oma tarkusest peale krõpsusöömise ja telekavahtimise muud teha ei oska. Leitakse endale huvialasid küll ja veel. Tõsi, alati pole see sport. Kas peakski? Tavalise terve lapse elus on just niipalju normaalset füsioloogilist liikumist (kõndimine, rattasõit, õuemängud, uisutamine, kelgutamine, puude otsas ronimine jms), et trennis mittekäivat last ei peaks nüüd hakkama küll kohe laisaks ja imelikuks tembeldama või tema edaspidise vaimse tervise üle muret tundma (seegi käis siin kuskil korraks läbi). Vanemate saavutusvajadus ning pidev lapse aja ja päeva täisorganiseerimine, vot need on hoopis asjad, mille tõttu vaim võib hakata kunagi veidi \”järgi andma\”. Aga veelkord, vaated elule on ju nii erinevad. See, mis teb minu õnnelikuks, ei pruugi teha sind. Ja vastupidi. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Minu kogemus ütleb, et seda normaalset füsioloogilist liikumist on lastel piisavalt võibolla soojal aastaajal. Pool aastat on aga sellist aega, kus heal juhul on lund ja eriti heal juhul on lastel ka kodu lähedal suusatamis-kelgutamisvõimalus, enamasti aga ei ole. Ja mida vanemaks laps saab, seda keerulisem on teda lihtsalt õue liikuma saada.
Pean tunnistama, et mina olen ka selline laisk lapsevanem, kes ise lastega igapäevaselt õues ringi traavida ei viitsi. Enda õigustuseks toon tavaliselt selle, et tita kõrvalt ma hästi ei saa ka :). Aga möönan, et liikuma tegelikult peaks rohkem ja tunnen, et kui mul oleks paar korda nädalas konkreetsetel aegadel trenn, siis ma seal käiksin ka (eriti kui keegi aegajalt meelde tuletaks, kui kasulik see mulle on).
Minu üks laps käib kahes trennis (ise tahab), teine ühes (eriti ei viitsi, aga mina sunnin; sügisest vaatame, võibolla leiab endale meeldivama ala). Trennid on sellised harrastajate omad, kus ei võistelda, seega pole tegu minu saavutusvajadusega. Tahan lihtsalt, et nad küürus arvuti taga istumise asemel end liigutaksid. Tulemused on näha – lastel on seljad sirged ja võhma jätkub. Kui nüüd ise ka veel sinnamaale jõuaks :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Mina olen selline laps, kellel olid tubased vanemad ja kes ei pidanud vajalikuks mind liikuma suunata, ja küll ma olen seda kahetsenud. Vanemas eas on väga raske oma harjumusi muuta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

mina jälle ei arva, et kõik peaksid kehalises tublid olema. kui suvel ratta seljas \”elab\”, siis milleks muretseda. peaasi on minu meelest see, et ta ainult ninapidi arvutis ei istuks. lapsele tuleb võimaldada liikumist vabas õhus, minu arvates ei pea see ilmtingimata mingi spordiala olema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nojah, mis mõttes ükski ei huvita? Mina olen oma poissi kasvatanud nii, et nelja aastaselt viisin jalkatrenni ja sai selgeks tehtud, et nüüd käimegi kaks korda nädalas trennis. Sellist küsimustki polnud, kas täna tahab trenni minna või mitte. Trenn on üks osa elust nagu hammaste peseminegi. Poiss hakkas jalkat fännama alles kolm aastat hiljem kui hakkasid tulemused tulema. Vahepeal tahtis küll ära tulla, aga ütlesime talle, et siis peab ta endale teise trenni valima–diivanile vedelema poiss ei jää. See vahetevahel rulaga nõkerdamine või hoovis teiste poistega jooksmine on trennile lisaks. Muidugi ei taha su poiss nüüd enam mingisse trenni minna kui kõik, kes seal käivad on temast füüsiliselt üle pea arenenud. Egas muud kui valigu ala ja hakaku pihta. Veel pole hilja.[/tsitaat]
kaunikesti hüsteeriline on eeldada, et kõik lapsed peaksid arenema absoluutselt ühtmoodi, kui vaid nende vanemad neid ühtmoodi \”arendavad\”. Minu laps käib aastaid ravivõimlemises – tal on tugev luustumis- ja ainevahetusehäire. Ta ei saagi olla sama tugev, kui teised, hoolimata sellest, et ta \”treenib\” pidevalt, treenib lihtsalt selleks, et mitte päris ratastooli istuma jääda. Paljud teised lapsed, kes juba oma tagumikule arvuti taga sooja pesa on leidnud, on praegu siiski veel temast oluliselt tugevamad!
Aga meie saime abi, sest minu lapse häire avaldus üsna varakult, üsna tugevalt, ent sellel on ka nõrgemaid vorme, mida kohe ei märgatagi.
teemaalgataja lapsel võib ka olla mõni pisike märkamatu ainevahetusehäire või omapära, näiteks kaltsiumi-fosfori ainevahetuse häire muudab lihased nõrgaks, ja seda ei saa naksti parandada last lihtsalt üle jõu käivaid harjutusi tegema sundides.

Vot jah. Ehk peakski arsti juurde minema lapsega, vereproovi tegema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See niisama tore liikumie koos vanematega ei arenda piisavalt lapse lihaseid ja südame veresoonkonda. Selline mõnus jalutuskäik, rohimine põllul ja väike rattasõit on piisav pensionärile, kes soovib ennast erksana hoida, mitte noorele lapsele.[/tsitaat]
Kui mina oma lapsega koos väljas jalutamas käies rabeleksin sama palju, kui tema, siis ma oleksin ammu alakaalus. Lapsega jalutamine ei tähenda lapse jaoks elu sees sirget joont mööda rahulikult kõndimist.
Aga nt lasteaias teistega koos võimeldes, kus ta ei saa poose ja asendeid ise valida ja need on ikka sellised kohati üsna jõutrennisarnased, seal ta väsib ära. Väsib nii ära, et peab pikali heitma.

Muide, lastel võib tihti esineda väikesi südame arenguhäireid, ja ka sel juhul on väga jõuline trenn pigem vastunäidustatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

[small]Arabella42 kirjutas:[/small]
[tsitaat]09.56
Õnneks on minu kolm last hoopis teistsugusel seisukohal ja softist maailmavaatest ei pea keegi lugu. Igal alal kuhugi jõudmine(ma ei pea silmas ainult sportimist), nõuab pingutust, mis omakorda toob kaasa rõõmu eneseületamisest. [/tsitaat]
sul ja su lastel on vedanud, et nad on füüsiliselt terved.
Väikese terviseveaga lapsele võib lihtne trenn olla tõeline piin, isegi tervistkahjustav tegevus. Ja praegu käib jutt väikelapsest, kes ei oska ise analüüsida, miks talle mõni trenn ei meeldi. varjatud tervisevigu aga esineb palju rohkematel lastel, kui sa arvad.
see ei anna sulle õigust neid alavääristada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Neile vanematele, kelle lapsed ühe või teise kindla sporditegevuse kohta ütlevad et ei suuda, halb hakkab, palun saatke oma laps arstlikkuse kontrolli. Tõsiselt.
Eriti teismeliste poiste emad – te ei taha, et laps mingi teise füüsilise tegevuse käigus äkki lihtsalt kokku kukuks ja mõni ootamatu viga välja tuleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
emme2pojaga

RE: Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

Hei Teema-algataja

Kus kandis elad? Kui lapsele meeldib rattaga sõita suuna ta jalgratta trenni

Please wait...
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Koolilaps Esimese klassi poiss füüsiliselt nõrk.

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.