Kuulge, kas mina olen ka miski väga imelik, sest ma olen naine, kuid mul on olnud nt kõhuhäda või lihtsalt määrinud, seega tööl on trussikud tiba räpased. No ausalt, töölaua sahtlis varupükse ei ole, seega peab nende tiba määrdunud aluspükstega koduni jõudma, kus ma neid ka kohe ära ei põleta. Tõstan need mustad aluspüksid pesumasinasse, mõnikord viskan ka kõrvale üldisesse pesuhunnikuse, seal nad siis on, et minu kaaslane saaks arvata, et ma jube räpakott. Natuke küüneseene moodi asi on ka mul. See tegelikult ei ole küüneseen, mul lihtsalt sportides on suured küüned vigastada saanud, seega on sellised sini-pruunid. Mina ka ei soovi endale räpakotist partnerit, kuid mõnikord on asjadele lihtne seletus, mistõttu kohe inimene üle parda, see tundub imelik.
Kuule, pea kõikidel naistel on püksid aegajalt määrdunud. Küsimus on pigem vast selles, et kas määrdunud aluspesu peaks jääma sedasi ripakile, et see partnerile või teistele pereliikmetele näha oleks?
Mina näiteks keeran oma kantud aluspüksid alati korralikult kokku ja panen mustapesukorvi kuhugile teiste pesude alla. Nii, et need ei saa kunagi teistele pereliikmetele silma karata. Isegi, kui keegi peaks mustapesukorvis sobrama midagi otsima, siis on aluspüksid niimoodi kokku keeratud, et see kole osa ei ole eksponeeritud.
Seda ma siiski ei teadnud, et kõhuhädaga on loomulik, kui püksid on mustad. Kui kõht on lahti, siis pühid ju ikka tagumiku ära?