Teema: Etikett ooperi- ja balletiteatris

Plaksutad siis, kui meeldis. Näiteks aaria või avamäng… Kui ei meeldi, ära plaksuta.
Mis kivinenud etiketti siin ikka pingutada.

Muidugi võid lugeda, mida etiketigurud Prantsusmaal arvavad: http://www.classique-c-cool.com/dossiers/quand-applaudir-opera-concert-classique

Kokkuvõte: balleti ajal iga kord, kui mõni tehniliselt raske paa on õnnestunud, ooperis-kontserdil siis, kui aaria/vaatuse/osa viimased emotsionaalselt laetud noodid on kõlanud ja emotsionaalne hingetõmbepaus seda võimaldab, solistikontserdil võid iga pala järel, aga kuna see võib emotsionaalselt kurnav olla, siis võib ka mitte ja jätta aplaus lõppu.
Aga kui sa tõesti nii ebakindel oled, siis plaksuta alles siis, kui teised plaksutavad.

Kägu kirjutas:

ühe vaataja pidevad rõõmurõkatused võivad naabrit häirida, kes sooviks etendust vaadata.

Tore, et sa teiste peale rohkem mõtled kui enda peale. Täiendasin eelmist vastust, mis väidab sedasama: plaksuta siis, kui meeldib ja oled veendunud, et sa nn laetud momenti sisse ei sõida.

Kägu kirjutas:

Kuidas tänapäeval ooperite ja ballettide etendustel plaksutamisega on – millal tuleb plaksutada ja millal mitte?

Plaksutad siis, kui on hea koht, selles pole küsimus, aga palun, paluuun ära tule teatrisse/ooperisse nabapluusi ja teksapükstega. Hea oleks veel, kui suudaksid etenduse ajal telefoni käest panna või selle üldse välja lülitaksid.

Kägu kirjutas:

Kuidas tänapäeval ooperite ja ballettide etendustel plaksutamisega on – millal tuleb plaksutada ja millal mitte? Mäletan lapsepõlvest, et dirigendile plaksutati alati alles enne viimast vaatust, siis dirigent kummardas ning surus esimese viiuli kätt. Nüüd plaksutati kohe esimese vaatuse eel, prožektor näitas ka valgust dirigendile. Teise vaatuse alguses oli aplaus väike ning dirigent sellest välja ei teinud.
Ja sama lugu etenduse keskel plaksutamisega. Ma ei mäleta, et vanasti oleks etenduse ajal eriti plaksutatud (aariate või tantsude lõppedes), plaksutati ainult siis, kui oli midagi erilist. Nüüd plaksutatakse kogu aeg, isegi kui teise esineja tants või laul juba peale tuleb.
Kuidas sellega on – kas etiketti enam pole üldse või inimesed lihtsalt ei tea või kuidas peaks käituma?
Kindlasti on siin teadjaid.

Kui laulja või balletitantsija millegi erilisega hakkama saab, sis ikka plaksutatakse ja avaldatakse tunnustust. Ka väljapool etiketti. Mul on kindlad kohad balletietendustel, kus ma alati plaksutan ja saal tuleb ka asjaga kaasa, kui ma ka alguses ainus olen mõnikord. Tantsija ei saagi sellest välja teha, sest etendus läheb edasi ja tal pole oma keerulise etteaste ajal võimalik veel seal kummardama hakata. Se ei tähenda, et ta seda ei pane tähele või ei hinda.

Kontsertidel EI PLAKSUTATA teose osade vahel!!!!!!! Millegipärast se inimestele kohale ei jõua. Ikka plaksutatakse. Nähakse, et orkester ei tee välja, aga ikka elu eest plaksutatakse. Kohutavalt piinlik.

Ja veel: teate mida, plaksutatakse ka etenduse või kontserti lõpus. Mitte ei joosta võimalikult kiiresti minema. Massiliselt. Ei lähe teil midagi viimast bussi nt õhtul kl 20 massiliselt. Jube nõme komme. Mina sain kontserdi kätte, aitab. Ma ei plaksuta, ei avalda tänu ega tunnustust. Peaasi, et saan oma mantli rutu kätte ja ära joosta. Miks kõik nii jooksu pealt üldse peab käima?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kuidas tänapäeval ooperite ja ballettide etendustel plaksutamisega on – millal tuleb plaksutada ja millal mitte?

Plaksutad siis, kui on hea koht, selles pole küsimus, aga palun, paluuun ära tule teatrisse/ooperisse nabapluusi ja teksapükstega. Hea oleks veel, kui suudaksid etenduse ajal telefoni käest panna või selle üldse välja lülitaksid.

Veel võiks vältida sosistamist (on küll kuulda teistele!), kommipaberite ja kilekottidega ja jumal teab millega veel krabistamist ja terve etenduse aja kohmitsemist.
Mis sul seljas on, on mul ükskõik, sellest saan end välja lülitada.
Pigem isegi teksad, kui niiii kõrge kontsaga kingad, et käia ei oska nendega.
Ja telefoni võiks tõesti ära panna, mitte helendavat ekraani naabritele näkku lasta.

Kägu kirjutas:

kontserti lõpus.

Kontserdi.

Kägu kirjutas:

Kus see heatahtlik vastus oli? Halvustav vastus oli ju. “Kui sa tõesti nii ebakindel oled …” jne.

Täpsustan veel kord: see ebakindluse koht oli võetud samast artiklist, mille link on ülalpool. Väidetakse tõesti, et kui oled ebakindel ega tea, millal plaksutada, siis parem ära kohe iga pausi ajal aplodeerima hakka, vaid vaaata, mida teevad (ehk) kogenumad kontserdi- või ooperikülastajad. Ei mingit halvustamist, sorry.

Kahju, et etiketi Grand Old Lady Maaja Kallast enam meie seas pole, tema oskaks kindlasti öelda täpse etiketi.
Olen ooperiteatris üles kasvanud laps ja nii palju võin öelda, et dirigendile on tõesti alati plaksutatud enne etenduse algust, misjärel dirigent surub 1. viiuli kätt.
Aplodeerimine etenduse ajal toimub peale kõrghetke, reeglina on mõeldud ka lavastuslikult sellele võimalusele, et saal aplodeerib.

On vast sul järjekindlust ikka oma raiuda, keksida ühelt jalalt teisele ja manada “etikett”, “etikett”… Kui sulle ei piisa sellest, mida korduvalt on juba öeldud, siis soovitan tutvuda Estonia kodulehega – eeldatavasti käid ooperit-balletti vaatamas enamasti seal (näiteks Bayreuthi ooperifestivalil on veidi teised kombed).
Seega veel kord puust ja punaseks:

Millal aplodeerida?
Kui sulle meeldib see, mida laval näed, tahaksid kindlasti esinejaid ilusa elamuse eest tänada. Kõige siiram tänu esinejatele on loomulikult aplaus! Kuid millal aplodeerida? Ballettide puhul plaksutatakse enamasti suurte tantsunumbrite järel – soolode (üks tantsija) või pas de deux’de (kaks tantsijat) järel. Mõnikord plaksutatakse ka tantsunumbri keskel, näiteks kui tantsija suudab järjest palju pöördeid teha (32 fueteed) või eriti kõrgeid ja lennukaid hüppeid sooritada. Ooperite puhul on pisut keerulisem – plaksutatakse suuremate soololaulude (aaria) või duettide järel, mõnikord on aga aarial mitu osa ja ei pruugi päris täpselt aru saada, millal see lõppeb. Siis tasub oodata, millal ka ülejäänud publik saalis plaksutama hakkab. Kui kellegi esitus eriti sügava mulje jättis, võib talle ka „Braavo!“ hüüda. Päris kindlasti võib plaksutada vaatuste lõpus, kui sulgub eesriie. Kui etendus publikule väga-väga meeldis, tõustakse etenduse lõpus püsti ja aplodeeritakse seistes.
http://www.opera.ee/hea-teada/

Kägu kirjutas:

Vihjeks näiteks, et Estonia teatri nägemus püsti aplodeerimise põhjustest ei pruugi ühtida sellega, miks inimesed reaalselt püsti tõusevad. Ja just viimast ma ju küsin.

Mis sulle siis seekord ei meeldinud? See, mida estoonlased ise arvavad aplodeerimise kohta? Ju nad tõesti eeldavad, et püsti seistes plaksutatakse siis, kui etendus tõeliselt meeldis. Aga mida sina siis arvad, “miks inimesed reaalselt püsti tõusevad”? Kui konkreetselt sina erilist elamust ei saanud, ei tähenda, et keegi teine ka ei saanud.

Ning jah, ka meie kultuuriruumis võib plaksutada juhul, kui on väärt aaria või tantsustseen. Soovitav on mitte katkestada nn laetud hetki, kui juhtud sellise ära tundma. Aga artistid ei pane pahaks plaksutamist ka etenduse kestel, muidu nad sellist juttu oma kodulehele infoks ei paneks. Ja üleüldine hea tava ongi see, millele nad ise tähelepanu juhivad.

Kontserdil pole tervikteose (nt sümfoonia, laulutsükkel) osade vahel aplodeerimine kombeks, kuid kui keegi plakustama juhtub, antakse andeks.

Küsi veel, kui midagi arusaamatuks jäi.