Paljud mehed on ebakindlad ning ei oska enda emotsioone või soove konkreetselt väljendada. Seda peaks naised juba ammu teadma.
See, et ta sulle enda ema sõrmuse andis on pigemini märk sellest, et ta peab sind väärikaks naiseks, kellele tema jaoks nii kalli mälestusega seotud ese anda. See pole kokkuhoid või muudmoodi matslikkus. Kui ta on enda ema südamest armastanud ja lugu pidanud, siis igale naisele ta kohe kindlasti ema sõrmust andma ei lähe.
Ka Briti kuningakojas pärandatakse ehted edasi (nagu Charles Camillale, William Kate’ile ja Harry Meghanile jne jne). See on tunnustus ja austus.
Asjaolu, et mees end sellises olulises ja emotsionaalses asjas ebakindlalt tunneb ning ei oska end väljendada, on pigem nagu tavaline. Selliseid filmistsenaariume päris elus ikka ei kohta väga palju.
Pigem on temale solvav see, kui sa nii olulise kingituse lihtsalt vaikselt karpi tagasi poetad. Ole siis ise ka konkreetne ja selge, mitte solvunud ja suu lukus.
Teema: Ettepanek
Oot, ma ei mäleta, mis sellest teemast siin saigi ja ei viitsi kõiki lehti üle lugeda. Saan aru, et pulmi veel pidanud pole või andsidki lõplikult korvi ja nii jääbki?
Otsisin enda vana teema üles.
/—/
Ma ei teagi, miks ma tahtsin sellest seigast praegu kirjutada. See ei anna ju teemale midagi juurde, aga vajasin selle välja ütlemist.
Tegelikult on väga armas, kui mõni inimene vahel oma vana teema üles otsib ja vahepeal toimunut kirjeldab.
Sinu kirjeldatu iseenesest aga on … mitte just tore lugu. Eks sa nüüd küsi oma vanema(te) käest omavahel olles täpsemalt järgi. Ka mina ei taha uskuda, et vanemad midagi niisugust lambist välja mõtlevad. Seega võimalik, et sinu mehest avaldus üks üsna mage külg.
Teemaalgatusest on aga möödas päris pikk aeg. Kas selle jooksul on midagi ka muutunud või kogu lugu on sinnapaika jäänudki?
Üks võimalus on veel, et su mehel oli mingi libastumine, mida kahetsedes ja väljatulemist kartes ta sulle neid veidraid vihjeid tegigi.
Kokkuvõtteks aga: mul on väga kahju, et su ainuke elu on niimoodi läinud. Saan väga hästi sinust aru, ja minu arvates on su enesessetõmbumine ja huvikaotus üpris loomulikud ja inimlikud reaktsioonid. Ega kaotatud aega enam tagasi ei tee. Pead mõtlema, kas sinu armastus on kaduma läinud või mitte, aga ka mina ei soovitaks teha midagi enne kui viimased lapsed on kodust lahkunud. Ega teie võimalik lahkuminek neile ikkagi kerge ei oleks, kuid iga aastaga on nad küpsemad ja vähemalt hea koolilõputunnistus saadud. Teie lahkuminek praegu võiks nende tulevikku kõvasti räsida.
Kui nüüd see uus lugu vastab tõele, siis pead olema ettevaatlik, sest see vale (kui see on tõesti nii) on juba selline suuremat sorti manipuleerimise tunnus, mis tähendab, et samasuguseid lükkeid võib olla veel teisigi välja tulemas.
Oleme pikas suhtes. Kui pere lõime oli parasjagu masuaeg. Sellepärast tundus, et abiellumise võiks edasi lükata. Mina kujutasin vaimusilmas ette korralikku pulmapidu, kus koos kõik lähedased. Arvasin, et mees mõtleb samamoodi. Sellepärast me enne esimese lapse sündi ei abiellunud. Aeg läks edasi, seisud paranesid. Aga mees ei puudutanud abiellumise teemat. Olin nördinud, kuid numbrit sellest ei teinud. Kui tahtsime perre teist last, siis võtsin asja ise teemaks. Ei teinud küll traditsioonilist abieluettepanekut, kuid ütlesin, et võiksime ikka igas mõttes perekond olla. Mees ütles, et tema ei näe mõtet jne. Tulid kõik need tüüpilised, traditsioonilised vastused, mida mehed sellisel puhul ütlevad. Olin väga solvunud, kuid olen rahuliku ja tasakaaluka loomuga. Ei hakanud sellest tüli üles kiskuma. Siiski, aegajalt tõstatasin siiski teema, kuid see lõppes alati ühtemoodi. Olin ülisolvunud, kuid neelasin selle alla. Ja edaspidi, vähemalt 15 aastat, ei puudutanud enam mitte kordagi seda teemat. Elasin kõik need aastad okas hinges ja tean kohe täiesti kindlalt, et meie omavahelist suhet on see väga tugevalt mõjutanud. Õigem vist oleks öelda, et mõjutas minu suhtumist temasse.
Nüüd, ühel õhtul, kui tulime peolt ja olime mõlemad natukene veini joonud ja heas tujus, viis mees mu magamistuppa ja õngitses pesusahtlist välja kuldse sõrmusekarbi. Võttis sealt oma kadunud ema lillekesega kuldsõrmuse ning torkas selle mulle sõrme. Ütles, et ma olen talle armas ja kallis ning et võiksin võtta seda sõrmust vist isegi kui kihlasõrmust. Just väljenduski niimoodi ebamääraselt, mitte konkreetselt. Siis näitas samas karbis olevat oma ema abielusõrmust ja ütles, et kui me äkki kunagi ka abielluksime, siis ehk sobiks ka see minu sõrme.
Ma ei osanud esialgu kuidagi reageerida. See oli ootamatu. Järgmisel hommikul mõtlesin juhtunu üle ja tundsin, et olen solvunud ja tunnen alandust. Sõrmus oli sõrmes. Paar järgmist päeva mõtlesin sellele. Tundsin seda sõrmust kandes end väga ebamugavalt. Kolmandal päeval võtsin sõrmuse sõrmest ning poetasin selle samasse karpi tagasi. Imelik on see, et mees märkas kohe, et mul enam sõrmust ei ole. Ja küsis selle kohta. Ma ei suutnud talle enda tundeid välja öelda. Ütlesin talle, et ma mõtlesin, et see oli niisama veinise peaga tehtud tegu. Mees kinnitas, et nii see ei olnud. Teadis täpselt, mida teeb. Nüüd on mitu päeva läinud ja eile hakkas mees jälle rääkima, et peaksin ikka sõrmuse tagasi panema.
Suvel saab meil täis 30 aastat tutvumisest.
Kuidas teie käituksite sellises olukorras? Kuidas reageeriksite?
Raudselt lahutaks!
Ei saa lasta ennast mutta trampida! Kus su eneseväärikus on, naine?!
Kui ta on enda ema südamest armastanud ja lugu pidanud, siis igale naisele ta kohe kindlasti ema sõrmust andma ei lähe.
Nad on juba 30 aastat tuttavad olnud ja suurema osa sellest ajast kooselus. Oleks tõesti imelik kui mees ema sõrmuse pärast seda kõike mõnele juhuslikule naisele kingiks. Lemmik-kassapidajale ilusate silmade eest vms.
Ehk siis kokkuvõtvalt on kogu see lugu sellest, kuidas üks naine ISE MÕTLEB OMALE kolmekümneks aastaks okka südamesse.
Mina kujutasin vaimusilmas ette korralikku pulmapidu, kus koos kõik lähedased. Arvasin, et mees mõtleb samamoodi. … Elasin kõik need aastad okas hinges
Ja loomulikult pole asjade sellise käiguga rahul ning arvab, et mees on kõiges süüdi ja paha-paha.
Inglasel on selle kohta hea ütlus: When you assume, you are making an ASS out of U or ME!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
