Ostsin eelmine aasta Nike Air Max Dia jalanõud, korra kandsin, aga ei olnud ikkagi õige suurus, panin FB müüki. Ostuhind vist, kui õigesti mäletan oli 120, panin hinnaks 70 ja kirjutasin, et alla selle hinna ei müü.
Esimesed kaks huvilist küsisid, palju maksavad ja siis kadusid ära. Kolmas tahtis teada, alla mis hinna ei müü, vastasin, et 70 ja ostja ütles, et sobib, pidime kokku saama, aga ostjat ei tulnud. Õhtul kirjutas, et leidis juba jalanõud. Ok, aga miks ei saanud öelda..?
Enne, kui mul kannatus katkes, kirjutas üks neiu ja küsis, kas tingida võib siiski, pakkus 35, siis parandas, et mõtles 25 ja siis lisas “palun”.
Kummalise inimese otsa sattusin ka niisama ära andes. Kui lapse sain, siis pidasid kõik tuttavad vajalikuks kottide viisi enda laste riideid mulle sokutada, ostsin ise niigi palju neid ja sain meeletu hunniku juba enne lapse sündi kingiks. Mälestuseks jätsin mõned pisemad, kulunud, topilised, plekilised sorteerisin välja ja alles jäi üle 400 riideeseme, 6 riidest kotitäit sünnist aastaseks saamiseni. Mõtlesin, et pakun kellelegi, kellel väga vaja oleks.
Andsin esimesele huvilisele, kellel pidi kodus viis last olema ja oli väga rõõmus. Kirjutas veel hiljem, et kõik asjad on nii ilusad ja tal on nii hea meel.
Järgmisel hommikul kirjutas messengeris, et kui mingeid riideid veel üle jääb, siis kirjutagu ma kohe talle enne, kui kellelegi teisele pakun, vastasin, et vaevalt niipea miski väikseks jääb. Nädal hiljem kirjutas uuesti, et kas mul on veel riideid üle. Olin täitsa hämmingus, ütlesin, et andsin ju kõik üleliigse ära, vastas, et okei, aga kui leian midagi veel, siis ta soovib.
Kõige veidram kogemus oli aga just ostes, mitte müües. Ostsin lapsele hüppelooma ja müüa pakkus kenasti, et kas rohkem ei ole mänguasju vaja. Ütlesin, et ei ole, aga tänan pakkumast. Siis küsis, kas mul poeg või tütar, ütlesin, et poeg ja kohe tuli pakkumine, kas riideid tahan osta. Vastasin, et kindel ei, riidekapp ei mahu kinnigi, lapsel on liiga palju asju.
Müüja saatis üle 30 pildi lasteriietest ja kirjutas, et “kahju, oleksin selliseid pakkunud muidu…”
Rohkem ma ei vastanud, aga müüja saatis neid pilte veel mitu päeva. Pikk vaikus oli ja nüüd eile kirjutas, et kas ma tahaksin kahte samasugust hüppelooma veel. Või laulukoera. Või beebikiiku. Hakkasin südamest naerma, kirjutasin, et vabandust, kuhu ma need asjad panema peaksin kõik. Vastuseks tuli, et maale näiteks. Ja siis 2 pilti beebiriietest 😀
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.05 10:14; 03.05 11:31;