Teema: Finantsoskused laiemas peres

Seda olen ma küll teinud, et naabrinaise  tütardele rääkisin, et naise jaoks on oluline olla majanduslikult iseseisev ning selleks tuleb omandada hea haridus.  Aga läksid oma ema jälgedes – elavad elukaaslaste kulul, haridust ei ole, on vaid lapsed. Varem käis naabrinaine oma emalt raha laenamas, nüüd käivad lapsed temalt.  Naabrinaine käib nüüd minult laenu võtma ja kurtmas, et tütred ei saa eluga hakkama.

#3859852:

Mu õde konkreetselt õpetab lastele rahaga ümber käimist sääraselt: lähevad lapse sünnipäevarahaga poodi ja õde palub lapsel omale sealt midagi valida. Ütleme et raha on 50 eurot ja laps valib asja mis maksab 39. Õde siis õpetab last, et tal on ometi 11 eurot rohkem, valigu midagi kallimat. Laps valib asja, mis maksab 60. Õde kiidab, ütleb et see mis puudu jääb, saab järelmaksu peale võtta.
.

Ma üldse ei imesta selliste suhtumsite üle, sest seda järelmaksu ja nö “võlgu elamist on pikalt propageeritud  ja kui ikka midagi pikalt pähe taotakse, siis lõpuks võetakse see ka omaks ja muud moodi peetakse valeks.

Mul hakkas kooli finantstunnis väga vastu õpetus, et finantsmaailmas ongi õige, et omale sissetulekud katsu nõuda nii kiiresti kui võimalik, aga nö oma maksed maks nii hjilja kui võimalik ja veel hiljem. Ja ka ka pigem võta odava intressiga laenu, kui nö kogud  Ja vajadusel ka saasta “lollkidele” maha müües jne. Ja ma tean, et rikkaks ma oma suhtumistega ei saa, et oma nö ostud maksan esimesel võimalusel kinni, üritan midagi kõrvale panna ja siis “jäereljäänuga” elan nii nagu minu väljateenitu võimaldab. Lisaks kehtib minu jaoks veel väljend, et võlg on võõra oma ja kasutan seda  äärmisel juhul  ja kalkuleerides. Muidugi eeldab see , et näed ka vaeva millegagi, et väljateenitut saaks jagada ja jääks ka ära elamiseks,  aga  vähemalt ei jää minust mis iganes ootamatuse pärast maha(lastele,mehele, vanematele jne) hunnik võlgu ja sassis inimsuhteid.

Mina õpetasin last vastupidi. Hoiupõrsasse kogutud raha jagasime pooleks, pool läks nö kogumiseks hoiule ja poole eest sai  mänguasjapoest oma soovi järgi osta (kuni selle summani võis valida). Aga ma ise olin läbi tulnud sellest peapesu kadalipust oma arvamusega  ja kogemusega ja seda arvamust õpetasin maast-madalast ning järjepidevalt  ka lapsele.  Õde sa vaevalt täsiskasvanuna ümber muudad, aga oma õelapse puhul saad ise küll kõrvalt järjepidevalt tutvustada ka teistsuguseid arvamusi ja tuua elulisi näiteid (kuidas võlgade katteks jäädakse kodudest lõpuks ilma) ning edasi jääb ainult lootus, et ehk midagi võtab omaks.

#3859058:

Ma olen filoloogi haridusega puhas humanitaar ja mul tõusevad juuksed püsti, kui keegi hakkab mulle rääkima investeerimise vajalikkusest. Säästa oskan seevastu suurepäraselt, see on lapsena omandatud oskus.

säästmine on investeerimisega ülimalt seotud, välja arvatud juhul kui sa tahad, et inflatsioon su säästetud raha ära sööks…

Investeerimine on raha kasvatamine. Niisama sukasäärde säästmine raha ei kasvata.

#3858990:

#3858910:

Kuidas toime tulla sügava pettumusega oma lähisugulastes, kes ei suuda omandada häid finantsoskusi oma elu korraldamisel.

See on ikka väga veider põhjus lähisugulastes pettunud olla.

Minu meelest on see väga normaalne olla pettunud, kui oled mingil alal kompetentsem, läbinägelikum ning näed, et teise pere vastutustundetu eluviis võib tekitada neile halbade kokkusattumuste korral suuri probleeme. See suhtumine näitab hoolivust teise suhtes. Aga arvan minagi, et oled oma parima teinud, kui sellest avameelselt rääkisid. Lastele vastavate raamatute kinkimine on ka mu meelest hea mõte.

Mina jälle mõtlen alati kiirlaenude nõiaringi või petturite küüsi langenud inimeste kohta, et kus nende inimeste lähedaste silmad olid?

Meenuvad ka mingid lood, kus lähedased on püüdnud sekkuda, aga nüüd selgub, et ei tohigi, sest see on inimese enda asi… Kui ma ei eksi, siis olen perekoolistki juhtunud lugema kellegi kommentaari oma ämma kohta, kes leidis välismaalt suure armastuse ning kes tahtis mehe lapsepõlvekodu maha müüa, et välismaa armastusele raha saata. Õnneks jõudis pere sekkuda ja naise maa peale tuua. Mõne siinse kommenteerija arvates on see lausa kole eraellu sekkumine. Ning sellised “heatahtlikud” sugulased tuleb oma elust välja kirjutada.

No on küll pisut teise nurga alt olukord, aga põhimõte siiski sarnane. Enesehävitusliku käitumise takistamine – mõistuse pähe panemine.

Kus on lähedaste silmad? Arvate, et need sarilaenajad oma lähedastele räägivad. Räägitakse siis, kui korter on sundmüügis. Sõbranna hakkas ka äri ajama, alguses läks hästi- ais oli uudne, siis võttis suurema pinna, kauba ostmiseks laenu, kui üks kord tekkisid võlad, jäädi renti võlgu, siis pandi juba oma isiklikud käendused mängu. Minule hakkas rääkima, kui asi oli juba väga kehv ja rääkima tuli sellepärast, et äkki ma anna laenu, et saaks võlgu  klattida. Ma ütlesin, et kohe lõpetad rendilepingu, müüd maha järgi jäänud kauba. Kui ikka jääd võlgu – sõlmid maksegraafiku ja lähed tööle. Näha oli, et see äri oli miinuses ja see, et ostad laenuga sisse uue partii kaupa – ei muuda midagi.  Muidu on sinu kodu müügis.

#3859407:

#3859019:

Kellele see ema siis koguma peaks? Sulle pärandust?

Vähem kui kümne aasta pärast pensioniikka jõudev inimene võiks minu meelest elada säästlikumalt ja raha koguda selleks, et pensionile jäädes mitte vaesusesse jääda. Ausaltöeldes ma ei mõista, kuidas mina 35. aastasena muretsen rohkem tulevikus äraelamise pärast kui inimene, kes kohe pensionieas. On ju teada, et riiklikust pensionist on raske ära elada. Kukkumine keskmise palga pealt pensioni peale saab olema väga valus. Ja kui töölt ära minnes on väikese rahatagavara asemel ainult suur telekas seinas… mul tekitab mõte sellest hirmujudinaid, aga temal vist mitte.

Ta sünnitas ju lapsed pensionisammasteks. Eks te mehega hakkate arveid maksma.