Esileht Pereelu ja suhted Finantsoskused laiemas peres

Näitan 13 postitust - vahemik 31 kuni 43 (kokku 43 )

Teema: Finantsoskused laiemas peres

Postitas:
Kägu

Seda olen ma küll teinud, et naabrinaise  tütardele rääkisin, et naise jaoks on oluline olla majanduslikult iseseisev ning selleks tuleb omandada hea haridus.  Aga läksid oma ema jälgedes – elavad elukaaslaste kulul, haridust ei ole, on vaid lapsed. Varem käis naabrinaine oma emalt raha laenamas, nüüd käivad lapsed temalt.  Naabrinaine käib nüüd minult laenu võtma ja kurtmas, et tütred ei saa eluga hakkama.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on ka kurb vaadata, kui lähedased rahaga halvasti ümber käivad ja seda lastele ka õpetavad. Mul omal pere j apäranduse järtmise temat siiski pole.

Mu õde konkreetselt õpetab lastele rahaga ümber käimist sääraselt: lähevad lapse sünnipäevarahaga poodi ja õde palub lapsel omale sealt midagi valida. Ütleme et raha on 50 eurot ja laps valib asja mis maksab 39. Õde siis õpetab last, et tal on ometi 11 eurot rohkem, valigu midagi kallimat. Laps valib asja, mis maksab 60. Õde kiidab, ütleb et see mis puudu jääb, saab järelmaksu peale võtta.

Mis võimalused niimoodi kasvatatud lastel üldse on, kui juba eelkooliealiselt kasvatatakse siss,e et raha tuleb poes nulli kulutada ja natuke veel järelmaksu ka juurde võtta. Need vaesekses nii pea kui 18 saavad, teevad omale krediitkaardivõla.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu õde konkreetselt õpetab lastele rahaga ümber käimist sääraselt: lähevad lapse sünnipäevarahaga poodi ja õde palub lapsel omale sealt midagi valida. Ütleme et raha on 50 eurot ja laps valib asja mis maksab 39. Õde siis õpetab last, et tal on ometi 11 eurot rohkem, valigu midagi kallimat. Laps valib asja, mis maksab 60. Õde kiidab, ütleb et see mis puudu jääb, saab järelmaksu peale võtta.
.

Ma üldse ei imesta selliste suhtumsite üle, sest seda järelmaksu ja nö “võlgu elamist on pikalt propageeritud  ja kui ikka midagi pikalt pähe taotakse, siis lõpuks võetakse see ka omaks ja muud moodi peetakse valeks.

Mul hakkas kooli finantstunnis väga vastu õpetus, et finantsmaailmas ongi õige, et omale sissetulekud katsu nõuda nii kiiresti kui võimalik, aga nö oma maksed maks nii hjilja kui võimalik ja veel hiljem. Ja ka ka pigem võta odava intressiga laenu, kui nö kogud  Ja vajadusel ka saasta “lollkidele” maha müües jne. Ja ma tean, et rikkaks ma oma suhtumistega ei saa, et oma nö ostud maksan esimesel võimalusel kinni, üritan midagi kõrvale panna ja siis “jäereljäänuga” elan nii nagu minu väljateenitu võimaldab. Lisaks kehtib minu jaoks veel väljend, et võlg on võõra oma ja kasutan seda  äärmisel juhul  ja kalkuleerides. Muidugi eeldab see , et näed ka vaeva millegagi, et väljateenitut saaks jagada ja jääks ka ära elamiseks,  aga  vähemalt ei jää minust mis iganes ootamatuse pärast maha(lastele,mehele, vanematele jne) hunnik võlgu ja sassis inimsuhteid.

Mina õpetasin last vastupidi. Hoiupõrsasse kogutud raha jagasime pooleks, pool läks nö kogumiseks hoiule ja poole eest sai  mänguasjapoest oma soovi järgi osta (kuni selle summani võis valida). Aga ma ise olin läbi tulnud sellest peapesu kadalipust oma arvamusega  ja kogemusega ja seda arvamust õpetasin maast-madalast ning järjepidevalt  ka lapsele.  Õde sa vaevalt täsiskasvanuna ümber muudad, aga oma õelapse puhul saad ise küll kõrvalt järjepidevalt tutvustada ka teistsuguseid arvamusi ja tuua elulisi näiteid (kuidas võlgade katteks jäädakse kodudest lõpuks ilma) ning edasi jääb ainult lootus, et ehk midagi võtab omaks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen aktiivne investor ja kogunud märkimisväärse portfelli, samas lapsi mul pole. Elu on nii läinud ja pole päris minu teema kunagi olnud. Mul on lähisugulaste lapsed, kellest väga hoolin ja kogu aeg on olnud lootus neist kasvatada samade väärtuste ja oskustega inimesed, kellele kunagi äri üle anda.

Aktiivse investorina ilmselt tead hästi, et investeerimine on paljuski puhtalt loterii. Suurelt võidavad vähesed ning radikaalselt muutuvas maailmas ei pruugi investeering kuue kuu pärast kõigevähematki väärt olla. Ehk siis momendil populaarsetesse asjadesse investeerimine on ka taktika, võib-olla isegi strateegia – nii tõstetakse oma sotsiaalset positsiooni kaudsete nippidega. Ehk siis rikkamad sõbrad ja suurem jaht tähendavad paremaid võimalusi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen filoloogi haridusega puhas humanitaar ja mul tõusevad juuksed püsti, kui keegi hakkab mulle rääkima investeerimise vajalikkusest. Säästa oskan seevastu suurepäraselt, see on lapsena omandatud oskus.

säästmine on investeerimisega ülimalt seotud, välja arvatud juhul kui sa tahad, et inflatsioon su säästetud raha ära sööks…

Investeerimine on raha kasvatamine. Niisama sukasäärde säästmine raha ei kasvata.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

säästmine on investeerimisega ülimalt seotud, välja arvatud juhul kui sa tahad, et inflatsioon su säästetud raha ära sööks… Investeerimine on raha kasvatamine. Niisama sukasäärde säästmine raha ei kasvata.

Sa räägid nagu oleks see investeerimine vaid ühesuunaline tee. Halvasti investeerides võib olulisest osast oma säästudest ilma jääda, mitte ainult inflatsiooni jagu see raha ei vähene. Investeerida tasub ikkagi raha, mille kaotamine sind jalust ei löö. Kui mina oma autoostuks kogutud raha halva investeeringu tegemise tõttu kaotaksin, oleksin üsna käpuli, sest siit metsatalust, kus elan, ei anna autota mitte kusagile liikuda.

 

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas toime tulla sügava pettumusega oma lähisugulastes, kes ei suuda omandada häid finantsoskusi oma elu korraldamisel.

See on ikka väga veider põhjus lähisugulastes pettunud olla.

Minu meelest on see väga normaalne olla pettunud, kui oled mingil alal kompetentsem, läbinägelikum ning näed, et teise pere vastutustundetu eluviis võib tekitada neile halbade kokkusattumuste korral suuri probleeme. See suhtumine näitab hoolivust teise suhtes. Aga arvan minagi, et oled oma parima teinud, kui sellest avameelselt rääkisid. Lastele vastavate raamatute kinkimine on ka mu meelest hea mõte.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üldse ei mõista teemaalgataja materdamist ja “puu taha saatmist”. Mis seal imelikku on, et oma lähedaste (mis siis, et ei ole oma lihased lapsed – teemaalgatusest jääb mulje, et õe või venna lapsed) pärast muretsetakse? Ju siis teemaalgatajal on oma lähisugulastega nii head ja lähedased suhted, et muretseb nende pärast ja soovib neile head. See, kes siin puu taha saatmisest rääkis, ilmselt ei oma üldse mingeid peresuhteid. Ja ei teagi, mis see tunne tähendab. Sellepärast ka selline veider reaktsioon.

Minul on suur pere. Õnneks kellelgi raha ja toimetulekuga probleeme pole. Juba mu vanemad olid usinad säästjad ja kogujad. Oma pika elu aja jooksul ei võtnud nad kunagi ühtegi laenu. Kiirlaene ja pangalaene sel ajal polnudki, aga ka kelleltki teiselt ei käinud nad kunagi laenamas. Vastupidi, neil olid alati korralikud säästud. Ja kõik, mis vaja sai oma vahenditega ostetud.

Mina näiteks muretsen ka võõraste inimeste pärast, kui näen, et inimene teeb enda jaoks ilmselgelt kahjulikke otsuseid. Oma tööga seoses näen seda väga palju.

Kahjuks võib ka perekoolist palju lugeda, kui kasulik on võtta tarbimislaene ja kui vajalikud on ikka kiirlaenud. Ainult lollid ostavad pesumasina oma säästude eest. Mõistlik on osta uus pesumasin väikelaenu eest. Sinna juurde sogavad midagi üüratust inflatsioonist, mis laenuintressi ära sööb. Samuti räägivad “tarkpead” sellest, kuidas nad juhivad usinalt oma rahavooge ja laene-liisinguid võtavad sellepärast, et nende enda raha on investeeritud ja toodab samal ajal kuskil hullu kasumit.

Täpselt samamoodi on mul väga kahju ka neist inimestest, kes kaotavad kelmidele suuri summasid. Vist tänagi oli uudislugu sellest, kuidas keegi saarlanna maksis petturile mitukümmend tuhat eurot.

Ma ei saa aru, miks ei võiks selliseid inimesi maa peale tuua ja mõistust koju kutsuda? Ka juhul, kui sa oled inimesele täiesti võõras?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle mõtlen alati kiirlaenude nõiaringi või petturite küüsi langenud inimeste kohta, et kus nende inimeste lähedaste silmad olid?

Meenuvad ka mingid lood, kus lähedased on püüdnud sekkuda, aga nüüd selgub, et ei tohigi, sest see on inimese enda asi… Kui ma ei eksi, siis olen perekoolistki juhtunud lugema kellegi kommentaari oma ämma kohta, kes leidis välismaalt suure armastuse ning kes tahtis mehe lapsepõlvekodu maha müüa, et välismaa armastusele raha saata. Õnneks jõudis pere sekkuda ja naise maa peale tuua. Mõne siinse kommenteerija arvates on see lausa kole eraellu sekkumine. Ning sellised “heatahtlikud” sugulased tuleb oma elust välja kirjutada.

No on küll pisut teise nurga alt olukord, aga põhimõte siiski sarnane. Enesehävitusliku käitumise takistamine – mõistuse pähe panemine.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastupidi, neil olid alati korralikud säästud. Ja kõik, mis vaja sai oma vahenditega ostetud.

No aga praegu on ju säästjad põlualused ja lauslollid nende usinate investeerijate arvates. Oleks nagu häbiasi, kui omad sääste.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus on lähedaste silmad? Arvate, et need sarilaenajad oma lähedastele räägivad. Räägitakse siis, kui korter on sundmüügis. Sõbranna hakkas ka äri ajama, alguses läks hästi- ais oli uudne, siis võttis suurema pinna, kauba ostmiseks laenu, kui üks kord tekkisid võlad, jäädi renti võlgu, siis pandi juba oma isiklikud käendused mängu. Minule hakkas rääkima, kui asi oli juba väga kehv ja rääkima tuli sellepärast, et äkki ma anna laenu, et saaks võlgu  klattida. Ma ütlesin, et kohe lõpetad rendilepingu, müüd maha järgi jäänud kauba. Kui ikka jääd võlgu – sõlmid maksegraafiku ja lähed tööle. Näha oli, et see äri oli miinuses ja see, et ostad laenuga sisse uue partii kaupa – ei muuda midagi.  Muidu on sinu kodu müügis.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastupidi, neil olid alati korralikud säästud. Ja kõik, mis vaja sai oma vahenditega ostetud.

No aga praegu on ju säästjad põlualused ja lauslollid nende usinate investeerijate arvates. Oleks nagu häbiasi, kui omad sääste.

Säästude omamine ongi eeldus selleks, et investeerimisele üldse mõtlemagi hakata.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kellele see ema siis koguma peaks? Sulle pärandust?

Vähem kui kümne aasta pärast pensioniikka jõudev inimene võiks minu meelest elada säästlikumalt ja raha koguda selleks, et pensionile jäädes mitte vaesusesse jääda. Ausaltöeldes ma ei mõista, kuidas mina 35. aastasena muretsen rohkem tulevikus äraelamise pärast kui inimene, kes kohe pensionieas. On ju teada, et riiklikust pensionist on raske ära elada. Kukkumine keskmise palga pealt pensioni peale saab olema väga valus. Ja kui töölt ära minnes on väikese rahatagavara asemel ainult suur telekas seinas… mul tekitab mõte sellest hirmujudinaid, aga temal vist mitte.

Ta sünnitas ju lapsed pensionisammasteks. Eks te mehega hakkate arveid maksma.

0
0
Please wait...

Näitan 13 postitust - vahemik 31 kuni 43 (kokku 43 )


Esileht Pereelu ja suhted Finantsoskused laiemas peres