Esimene sünnitus lõppes erakorralise keisriga, kuna laps oli suur (pea oli eriti suur, 40cm) ja ei mahtunud vaagnast läbi. Hetkel on uus rasedus alles nii uus, et pole veel arstile jõudnud, kuid siiski paneb mõtlema. Digiloos on eelmise sünnituse juures diagnoos, funktsionaalselt kitsas vaagen. Kas on võimalus, et kui äkki järgmine laps on väiksem, lasevad nad mul ise loomulikku sünnitust proovida?
Kas kellegil on kogemust selle “funktsionaalselt kitsa vaagna” diagnoosiga?
Teema: Funktsionaalselt kitsas vaagen
Automaatselt see uut keisrit ei tähenda. Antud diagnoosi tuleb mõista nii, et just see konkreetne laps ei mahtunud vaagnast läbi. Võimalik, et järgmine laps sünnib ise. Siiski on keskmisest suurem tõenäosus, et tuleb uuesti keiser teha. Aga eks see selgub sünnituse käigus.
Funktsionaalselt kitsas vaagen tähendab, et sinu vaagen oli kitsas sellel päeval selle sünnituse juures selle lapse jaoks. Võibolla eelmisel või järgmisel päeval ei oleks keisrit vaja olnud. Sinu vaagna mõõtudel pole absoluutselt mitte midagi viga või ei ole need liiga väiksed.
Esimene sünnitus lõppes kitsa vaatan tõttu erakorralise keisriga. Teise raseduse lõpus 37 nädalal käisin UH-s lapse eeldatavat kaalu mõõtmas, et kui tuleb suurem kui eelmine, siis plaaniline keiser, kui väiksem või sama, siis proovin ikka ise sünnitada. UH-s öeldi, et teise lapse kaal tuleb suurem, kui oli esimese oma, kuid juhtus nii, et arsti juurde ma enam ei jõudnud, et plaan paika panna. Veed tulid ära 38+2, päev enne arstivisiiti. Haiglas uuriti, kumba varianti ma ise eelistaks. Valisin vaginaalse sünnituse, kui õnnestub, super, kui ei, siis ma vähemalt andsin endast kõik. 18 tundi hiljem tuli siiski sekkuda ning lõppes asi taas erakorralise keisriga.
Esimene sünnitus lõppes kitsa vaatan tõttu erakorralise keisriga. Teise raseduse lõpus 37 nädalal käisin UH-s lapse eeldatavat kaalu mõõtmas, et kui tuleb suurem kui eelmine, siis plaaniline keiser, kui väiksem või sama, siis proovin ikka ise sünnitada. UH-s öeldi, et teise lapse kaal tuleb suurem, kui oli esimese oma, kuid juhtus nii, et arsti juurde ma enam ei jõudnud, et plaan paika panna. Veed tulid ära 38+2, päev enne arstivisiiti. Haiglas uuriti, kumba varianti ma ise eelistaks. Valisin vaginaalse sünnituse, kui õnnestub, super, kui ei, siis ma vähemalt andsin endast kõik. 18 tundi hiljem tuli siiski sekkuda ning lõppes asi taas erakorralise keisriga.
Mis põhjusel keiser tehti?
Esimene oli erakorraline keiser- diagnoos sama. Ja järgmised 2juba olid plaanilised keisrid, sest lihtsalt iga järgnev laps on olnud suurem. Esimese kaal 4,3. Mulle öeldi peale esimese lapse sündi kohe, et olgu su lapsed kui suured tahes ei ole sinu keha võimeline sünnitama ka 2kg last.
Esimene sünnitus lõppes kitsa vaatan tõttu erakorralise keisriga. Teise raseduse lõpus 37 nädalal käisin UH-s lapse eeldatavat kaalu mõõtmas, et kui tuleb suurem kui eelmine, siis plaaniline keiser, kui väiksem või sama, siis proovin ikka ise sünnitada. UH-s öeldi, et teise lapse kaal tuleb suurem, kui oli esimese oma, kuid juhtus nii, et arsti juurde ma enam ei jõudnud, et plaan paika panna. Veed tulid ära 38+2, päev enne arstivisiiti. Haiglas uuriti, kumba varianti ma ise eelistaks. Valisin vaginaalse sünnituse, kui õnnestub, super, kui ei, siis ma vähemalt andsin endast kõik. 18 tundi hiljem tuli siiski sekkuda ning lõppes asi taas erakorralise keisriga.
Mis põhjusel keiser tehti?
Vabandus, jäi täpsustamata jah. Taas põhjuseks kitsas vaagen. Hetkel ootamas kolmandat last ning seekord plaaniline keiser.
Mul oli sarnane lugu. Esimesel lapsel pea väga suur ja ei mahtunud välja, asi jäi ebaselgeks – vaagen küll kitsas, aga kui lapse pea oleks väiksem olnud, siis ehk oleks mahtunud.
Teise lapsega ütlesin kohe arstile, et tahan ise proovida sünnitada ja teine laps paistiski olevat väiksema peaga ultrahelis, nii et arst lubas. Viimases ultrahelis vaatas veel ja ütles et 50/50 võimalus, et sünnitan ise. Sünnitusel aga laps pööras end natuke pahasti, platsenta oli vasakul ja ta ei saanud ennast õigesti sättida ning hakkas tulema nii, et kõige laiem koht ees. Lõpuks siiski ei mahtunud ja tuli teine keiser ka.
Ma ikkagi ei kahetse, et kohe keisriga ei nõustunud. Esiteks, sünnitus sai ise alata loomulikul teel ja laps sai ka sünnitegevust tunda. See pidavat lapsele hea olema, vähemalt nii räägiti 9 aastat tagasi :). Kuidas päriselt on, mine tea. Aga mul endal on igatahes hea tunne, et tegin kõik, mis võimalik oli, et kõik loomulikult läheks.