Tere!
Kuidas suhtuksite teie sellesse, kui teie lapse isa ei tunneta piire lapsega suhtlemisel/tegelemisel, kui ta on tarvitanud alkoholi? Näiteks ei tunneta ta, et teeb lapsele haiget kui tema varbaid või sõrmi liiga tugevalt tõmbab, mudib ning laps hakkab nutma. Ei mõista, et lapse tassimine, treppidest käimine teda süles hoides, õhku loopimine on ohtlik. Siinkohal ei räägi klaasist õllest, vaid kangest alkoholist, mida on tarvitatud suuremas koguses. Lapse isa muutub alkoholi tarbides eriti nõudlikkus lapse osas. Tahab teda enda kätte, ise tegeleda jne. Ei taju absoluutselt, et ohustab tema tervist. Samuti on ta mind korduvalt tõuganud kui mul on laps süles.
Tunnen, et tegu on funktsioneeriva alkohoolikuga, kes tööl suudab ära käia kuid peale seda vabal ajal on vabakava alkoholi tarvitamise osas. Enamasti on ta rohkem või vähem joobes.
Ähvardab pidevalt lapse ära võtta. Kas kellelgi on kogemusi taolise käitumisega isaga, kellele on kohus siiski andnud 50:50 õiguse lapsega olemiseks?
NB! Ei ole kibestunud, vihane. Olen kurb, hirmul ja õnnetu. Muretsen oma poja tuleviku, heaolu ja turvalisuse pärast..