Kas kuskil on juba pingeread avalikustatud, tahaks vaadata, kaugele tütar varunimekirja jäi. Muidu oli esimene eelistus ja vestlusel käis teisipaeval, aga siiamaani pole mingit uudist ????
Kas need nimekirjad avalikustatakse üldse? Pole küll kuulnud et kunagi oleks avalikustatud. Infosüsteemi saad ainult oma lapse kohta info. See võiks seal olemas olla juba ammu kui kohe algul käis vestlusel. Koolist uurides saad Infot, et kui kaugel varunimekirjas on laps. Seda võiks nii suur laps ise teha, mitte ema.
Kui kohe teisel päeval käis vestlusel ja kõige populaarsemasse suunda kandideeris ning kohe protokolli ei saanud, siis ilmselt varunimekirjas kuskil eespool. Või on üldse sel aastal mingi teistsugune süsteem, et lastaksegi oodata kuni vestluste lõpuni? Mitme tuttava lapsed on ka siiani ilma vastuseta, aga neil muidugi polnud esimese valiku kool või käisid hiljem vestlusel, mitte kohe esimestel päevadel.
nimekirju ei avaldata kuskil ja varunimekirja koha kohta saad teada ainult otse koolist küsides.
minu tütar käis vestlusel kas kolmap v neljap ja sai vestlusel ka kinnituse, et on vastu võetud, protokoll tuli süsteemi järgmisel hommikul. aga iseenesest on neil aega ju veel pakkumist teha.
mida su lapsele vestlusel öeldi? kas vestluse punktid on süsteemis olemas?
gagis ollakse minu meelest mõnusalt otsekohesed ja ei anta asjatut lootust, kui mu vanem tütar mõni aasta tagasi sinna katsetas, siis öeldi kohe, et pigem panustaks oma teise valiku koolile.
Kui minu laps katsetas paar aastat tagasi, siis tema klassist ei pääsenud isegi mõne neljaga tunnistusel ühtegi nelikkatsete kooli mitmed lapsed ning pidid leppima kolmikkatsete koolidega. Kolmedega tunnistusel mindi kas 32kk või mõnda äärelinna gümnaasiumi.
Kas nüüd on siis tase nii madalaks läinud, et kolmedega tunnistusel on mingit lootust saada nelikkatsete kooli?
Kas katsete tulemused olid siis nii head, et kohe teisel päeval vestlusele pääses?
Kui minu laps katsetas paar aastat tagasi, siis tema klassist ei pääsenud isegi mõne neljaga tunnistusel ühtegi nelikkatsete kooli mitmed lapsed ning pidid leppima kolmikkatsete koolidega. Kolmedega tunnistusel mindi kas 32kk või mõnda äärelinna gümnaasiumi.
Kas nüüd on siis tase nii madalaks läinud, et kolmedega tunnistusel on mingit lootust saada nelikkatsete kooli?
Katsetulemused on siiski olulisemad kui need nunnud numbrid tunnistusel. Mõni, kellel üks kolm tunnistusel, on oluliselt, peajagu kõrgema intellektiga kui teine, kellel kõik viied. Iial ei usu, et eliitkoolid kedagi ukse taha jätsid, kellel muidugi esimese otsa tulemused, aga mõned neljad tunnistusel. Ju need ukse taha jäänud mõneneljalised lihtsalt tegid katse halvasti. Ja üsna kindlasti võib mõni kolmega tunnistusel, kuid katsed väga hästi teinud noor inimene neisse koolidesse sisse saada.
PS – 32.KK on väga hea, nõutud ja konkursiga kool.
Minu lapsel oli tunnistusel 5 kolme: kehaline, tööõpetus, käsitöö, matemaatika ja keemia. Nelikkatsetel sai inglise keeles 97 punkti ja eesti keeles 90. Vestlustel käis GAG-is ja 21-s, sisse ei saanud kummassegi. Sai hoopis VHK-sse.
Jah olen nõus, sõltub katsete tulemustest, aga hinded tunnistusel, eriti veel kolmed, ei ole just see tulemus, millega kohe selle lapse kasuks otsustatakse. Ja natuke kahtlen ka selles, et kolmedega õpilane suudab väga head tulemused teha katsetel. Kui need kolmed olid nendes ainetes, mis ei olnud katsete ained, siis muidugi on arusaadav, aga samas kolmed tunnistusel teistes ainetes võivad viidata kehvale hoolsusele.
Jah, võin kindlalt väita, et üle keskmise katsete tulemustega kuid ainult ühe-kahe neljaga ei saanud paar aastat tagasi mu lapse klassikaaslased nelikkatsete koolidesse reaalsuundadesse sisse. Need olid sel ajal kõige populaarsemad suunad. Ilmselt on ka praegu. Sel aastal minu tutvusringkonna mõne kolmega, üle keskmise katsete tulemustega lapsed ei ole ka nelikkatsete koolidest protokolle tänaseks saanud. Sellest järeldan, et neid kolmelisi ikka väga ei taheta esimeses järjekorras. Väga ootaks siis infot vastupidistest juhtumitest, et kolmelised on kuhugi sisse saanud nelikkatsete koolidesse. Eelmisel aastal oli mu sõbranna laps, üle keskmise katsete tulemused, oma koolis viieline, GAGs kuni juunikuuni varunimekirjas.
32.kk tean ka et on OK kool ja sinna on palju katsetajaid, sest katsetatakse nn igaksjuhuks, sest mitte ühtegi teise kooli tulemust selleks ajaks teada ei ole. Ka mu oma laps oli tõsise dilemma ees, kas minna 32.kk ühe populaarse suuna vestlusvooru kui nelikkatsete protokoll oli juba olemas. Ma üldse ei kahtlegi, et mingis omas nishis ja seltsielus on 32.kk väga tore kool, aga riigieksami tulemused räägivad enda eest ja selles osas see kool väga ei hiilga.
Väga ootaks siis infot vastupidistest juhtumitest, et kolmelised on kuhugi sisse saanud nelikkatsete koolidesse.
Minu laps on selline. Tal on ilgelt kolmesid tunnistusel. No pole ainet, milles tal pole vist kolme olnud 😀 3-4 kolme on kindlasti pidevalt. Sai TIK-i vestlusele kohe esimesel päeval (oli esimene valik) ning järgmisel päeval sai hea tahte protokolli.
Väga ootaks siis infot vastupidistest juhtumitest, et kolmelised on kuhugi sisse saanud nelikkatsete koolidesse. Eelmisel aastal oli mu sõbranna laps, üle keskmise katsete tulemused, oma koolis viieline, GAGs kuni juunikuuni varunimekirjas.
Üle keskmise ei olegi piisav tulemus. Vaja on olla esikolmandikus või esiveerandis.
Mu lapse klassis ühes kesklinna gümnaasiumis on päris mitu sellist, kellel 9. klassi tunnistusel 3 oli. Sama kooli lapsed, seepärast tean. Ja mõni selline, kellel 3 ei olnud, ei saanud edasi gümnaasiumi. Ei ole need hinded nii A ja O midagi, kui on muud, mida hinnata.
Harva juhtub, kui kolmelised kesklinna koolidesse sisse saavad ja kui saavad, pingutavad tihti üle võimete ja on õnnetud seetõttu. Kodus ei maksa üle reageerida, et ainult kesklinna koolid on head, on palju koole üle Eesti, kus saab hästi teadmisi omandada, kui lapsel on vähegi õpiõhinat.
Miks lapsevanemad ei lepi, et lapsed on erinevad ja keskmisi lapsi on samuti vaja? Edukus ei võrdu õnnetundega ja oma võimetele vastava töö valimine on suur võit elus.
Minu kolmeline sai katsetega sisse, olles tabelis esikümnes, maksimumpunktidest jäi väga vähe puudu.
9 klassi lõputunnistusel olid kõik kolmed peale yhe 4 ja 5. Ta lihtsalt ei viitsinud õppida kuigi pea jagas hästi. Sisseastumiskatseteks võttis end kokku.
9 klassi lõputunnistusel olid kõik kolmed peale yhe 4 ja 5. Ta lihtsalt ei viitsinud õppida kuigi pea jagas hästi
Ilus lugu, kuigi kahtlane. Põhikoolis peaks tark inimene ka ilma erilise pingutuseta neljadele suutma õppida, vähemalt mõneski aines. Aga loodame siis, et gümnaasiumis äkki hakkab õppima ja pingutama, kuigi seal peab hoopis rohkem pingutama kui põhikoolis.
mõnikord tahaks lapsevanematele öelda, et pidage hoogi nende eliitkoolidesse surumisega ja hinnete tagaajamisega. ülikoolis töötades puutun kokku eliitkoolidest tulnud egodega, kes tihti arvavad, et nad on erilised ja väärivad kuidagi teistmoodi kohtlemist. samuti tunnen ära inimesed, kes on koguaeg harjunud viitele õppima ja nii käib pidev kauplemine iga kaotatud punkti pärast. kolmelised õppijad võivad olla mõnikord küll lohakad, kuid maailmavaade võib täitsa olemas olla ja sihid silme ees. 🙂
Minu kolmeline sai katsetega sisse, olles tabelis esikümnes, maksimumpunktidest jäi väga vähe puudu.
9 klassi lõputunnistusel olid kõik kolmed peale yhe 4 ja 5. Ta lihtsalt ei viitsinud õppida kuigi pea jagas hästi. Sisseastumiskatseteks võttis end kokku.
Ebatõenäoline. Lahtise peaga laps peaks põhikooliga ilma kolmepuruta ka siis hakkama saama, kui ta õppida ei viitsi. Hea küll, saan aru, et ei viitsi ajaloos aastaarve pähe tuupida või keemias mingeid spetsiifilisi asju meelde jätta, aga mismoodi saab andekas laps emakeelt, inglise keelt, geograafiat, matemaatikat jmt. kolme peale teha?
mismoodi saab andekas laps emakeelt, inglise keelt, geograafiat, matemaatikat jmt. kolme peale teha?
geograafias peab ka pähe õppima mägesid, jõgesid, linnasid, kõrgendikke jne ja nende asukohti. ehk see ei ole teadmine, millega inimene sünnib. matemaatikas on reeglid – neid peab teadma või peab teadma täpset arvutuskäiku. kui ei viitsi seda kodus õppida, siis ongi töö kolm. inglise keeles on väljendid ja sõnad ja ka ju grammatika. või on inglise keeles kohustuslik kirjandus lugemata. lahtine pea ei aita, kui peab seda ümber jutustama vms. no ja emakeel on puhta keeruline lambist teada: käänded, pöörded, ebareeglipärasused ja muu säärane.
a sa ise oled lahtise peaga, et nii täpselt tead? ma pean ütlema, et väga üleolevalt suhtud emakeelde, inglise keelde, geograafiasse ja matemaatikasse.
mina näiteks olen olnud ka see “andekas laps” ning kolmepuru oli järel. selles ei ole midagi keerulist. saad näiteks “ühe” tegemata töö eest ja ongi veerandi hinne 3. mõni õpetaja ei pane põhimõtteliselt siis kõrgemat hinnet. kui mingi teema ei huvitanud, lugesin näiteks tunni ajal salaja raamatut ja ükskõik kui lahtine see pea poleks olnud, samal ajal siinus pähe ei jää. või tegin lihtsalt poppi.
hästi tugevalt on seotud andekus ja laiskus. mitte alati muidugi.
See on muidugi sümpaatne, et sa kolmeliste pärast muretsed, aga usu mind – nad saavad hakkama.
Eelistatakse lapsi, kellel on neljad-viied. Ka üksikut kolme peab põhjendama. Põhjuseta puudumisi ja hilinemisi ei tohi olla. Liiga palju e-kooli hüüumärke ei tohi olla. Parandatud hindeid ei tohiks olla. Käitumine peab olema hea. Selline ongi superlaps.
Minu kolmeline sai katsetega sisse, olles tabelis esikümnes, maksimumpunktidest jäi väga vähe puudu.
9 klassi lõputunnistusel olid kõik kolmed peale yhe 4 ja 5. Ta lihtsalt ei viitsinud õppida kuigi pea jagas hästi. Sisseastumiskatseteks võttis end kokku.
Ebatõenäoline. Lahtise peaga laps peaks põhikooliga ilma kolmepuruta ka siis hakkama saama, kui ta õppida ei viitsi. Hea küll, saan aru, et ei viitsi ajaloos aastaarve pähe tuupida või keemias mingeid spetsiifilisi asju meelde jätta, aga mismoodi saab andekas laps emakeelt, inglise keelt, geograafiat, matemaatikat jmt. kolme peale teha?
Loomulikult saab ka nt geograafiat kolme peale teha. Mu laps on inimgeograafia osas nagu väike entsüklopeedia – teab kõikide riikide asukohti, pealinnu. Samuti enamiku pindala, rahvastiku suurust, usujaotust jms. Tunneb riike kontuuri järgi ära. Lisaks teab ta neid asju ka ajalooliselt üsna palju – nt millised oli maailm enne I maailmasõda. Aga vot loodusvööndid jms talle korda ei lähe (kuigi paljude riikide keskmisi temperatuure teab ka), saigi esimese poolaasta geograafia kolme.
Ajalugu kõigub ka nii kolmest viieni, olenevalt teemast. Õnneks 9. klassis käsitletakse 20. sajandit, see puhas 5.
Soovitud gümnaasiumi sissesaamist see geograafia 3 ei seganud, sai olümpiaadidega sisse.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
