Avastasin, et sisuliselt GAGi kõrvalmajas vanalinnas avatakse sügisel uus kristlik erakool. Kas keegi on käinud seal juba mingil vestlusel või plaanib minna või teab sellest rohkem (õppemaksu kohta vmt)?
Teema: GAGi kõrvale vanalinna tuleb kristlik erakool?
See ilmselt ei ole vastus, mida sa ootad, aga ma julgen arvata, et uue kooli sihtgrupp saab ka vajaliku info esimeste hulgas kohe kui see olemas on. See ilmselgelt ei ole kool nö inimesele tänavalt.
See ilmselt ei ole vastus, mida sa ootad, aga ma julgen arvata, et uue kooli sihtgrupp saab ka vajaliku info esimeste hulgas kohe kui see olemas on. See ilmselgelt ei ole kool nö inimesele tänavalt.
Minu arust käib kristlikes koolides küll igasugust rahvast, st ei ole nii, et ainult selle kiriku inimesed, kuhu kool kuulub. Vastasel juhul ei olekski ju avalikku lehekülge väljas. Või ma eksin?
https://www.postimees.ee/443624/vanalinnas-avab-uksed-uus-kristlik-kool
Lingil avanes 2011.a artikkel.
Lingil avanes 2011.a artikkel.
Ja lisaks on see kool juba tänaseks ammu olemas – Toomkool.
Avastasin, et sisuliselt GAGi kõrvalmajas vanalinnas avatakse sügisel uus kristlik erakool. Kas keegi on käinud seal juba mingil vestlusel või plaanib minna või teab sellest rohkem (õppemaksu kohta vmt)?
See on apostliku õigeusu kirikukool. Tutvustus asjast huvitatutele oli aasta alguses, toimus sujuvalt peale liturgiat. Püha Tarkuse nime kandev kool baseerub ortodokssel pärandil ja traditsioonidel. Alguses on tegu vaid paari klassiga alustava algkooliga. Kui sa ei ole ühegi apostliku õigeusu koguduse liige, ei ole sul sinna ka asja. Sellepärast ei ole seda infot ka kusagil väga laialt kuulutatud – vastasel korral oleks avalikult leitav ka info kandideerimise, õppetöö korralduse, õppemaksu jms kohta.
Kui sa ei ole ühegi apostliku õigeusu koguduse liige, ei ole sul sinna ka asja. Sellepärast ei ole seda infot ka kusagil väga laialt kuulutatud – vastasel korral oleks avalikult leitav ka info kandideerimise, õppetöö korralduse, õppemaksu jms kohta.
Kindlasti pole see ainult “apostliku õigeusu koguduse” liikmetele – sellist asja ei ole ju olemaski. Kool on asutatud Eesti Apostlik-Õigeusu egiidi all, aga see ei tähenda, et sinna ainult õigeusklikud või Eesti koguduste liikmed oodatud on. Kooli Facebooki lehel on kirjas näiteks ka ukrainakeelne üleskutse kooli astumiseks. Nagu ma aru saan, siis sisseastumisvestlused on 1. aprillil ja kõik huvilised on oodatud.
Tuult tiibadesse. Kuigi pigem on see vist esialgu tõesti väga siseringi suunatud kool – muidu saaks kodulehelt meeskonna kohta kindlasti rohkem infot, kui see, et kooli hakkavad pidama keegi Mart ja Marko 😀
Huvilised võivad ju oodatud olla, aga eks nad ikka valivad ise endale õpilased. Pealegi on ju kontseptsioonis kirjas, et kõik koolipäevad algavad palvusega, iga tähtsündmus toimub koos jumalateenistusega kirikus, õppekavas sisalduvad usuteemad jne. Seega lähevadki sinna kooli ainult vastava huviga perede lapsed.
EAÕK on Konstantinoopoli jurisdiktsiooni all. Minu mees nt on ka pärit sellisest riigist, mille kirik samuti Konstantinoopolile allub. Aga last me sellesse kooli ikkagi ei paneks, sest me pole tegelikult usklik pere, laps pole isegi ristitud (mehepoolse suguvõsa meelehärmiks küll) ja me ei harrasta igapäevaselt mingeid usurituaale. Kui päris aus olla, pole lapsele keegi jumalast midagi rääkinudki. Seega ükskõik kui ahvatlev tunduks ka väike kool individuaalse tähelepanuga, ei kujuta hästi ette, et tavaline ateistist eestlane oma lapse laseks õigeusklikuks kasvatada, sest nii tore kool on.
Kuna kirik on otsustanud kooli avada, siis järelikult on neil koguduse liikmete hulgas piisavalt huvitatud lapsevanemaid ja tasus ära. Ei usu, et nö inimene tänavalt sinna löögile pääseks.
Kindlasti pole see ainult “apostliku õigeusu koguduse” liikmetele – sellist asja ei ole ju olemaski.
Apostliku õigeusu kiriku kogudusi on Tallinnas mitu. Idee oma kooli loomiseks tuligi neilt. Kool loodi EAÕK kiriku, selle erinevate koguduste ja eraisikute koostöös. Eelkõige oma lastele e. koguduste liikmete lastele ja õigeusku ka igapäevaelus praktiseerivate perede lastele (sh. ukrainlastele) ning alles seejärel väljastpoolt seda usuruumi tulijatele. Aga esialgu on nii kool ise, kui selle võimalused väga väikesed.
Eks peredega vestlustele võib tõesti iga huviline minna. Aga milleks pressida end kirikukooli mille selgelt määratletud usulise doktriini ja traditsiooniga puudub perel kokkupuude.
Kool on asutatud Eesti Apostlik-Õigeusu egiidi all, aga see ei tähenda, et sinna ainult õigeusklikud või Eesti koguduste liikmed oodatud on
Minu info põhines jaanuaris toimunud koguduste liikmete kokkusaamiselt.
Pealegi on ju kontseptsioonis kirjas, et kõik koolipäevad algavad palvusega, iga tähtsündmus toimub koos jumalateenistusega kirikus, õppekavas sisalduvad usuteemad jne. Seega lähevadki sinna kooli ainult vastava huviga perede lapsed.
VHK-s on ju sisuliselt samamoodi, kõik tähtsündmused koos jumalateenistustega kirikus, kooliaasta algab ja lõpeb kirikus, õppekavas usuõpetus jne – sellest hoolimata on sinna metsik tung ja ei usu mina, et kõik on usklikud pered. Pigem on ikka nii, et oodatud kõik ja eeldatakse sellise maailmavaate respekteerimist, mitte ei ole kohustuslik olla ise tingimata selle kiriku liige.
Apostliku õigeusu kiriku kogudusi on Tallinnas
Ei ole olemas mingit apostlikku õigeusku. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nimes sisaldub see seepärast, et tol ajal (iseseisva kiriku loomise ajal 20. sajandi algul) oli nii kombeks eesti keeles õigeusu kohta öelda. EAÕK ingliskeelne nimetus on arusaadavam – Orthodox Church of Estonia.
Selguse mõttes võib öelda, et EAÕK või eestikeelseid õigeusu kogudusi (et teha vahet MEÕK-ga) on Tallinnas…
Aga milleks pressida end kirikukooli mille selgelt määratletud usulise doktriini ja traditsiooniga puudub perel kokkupuude.
Võibolla nad on ortodoksiast huvitatud?
Avastasin, et sisuliselt GAGi kõrvalmajas vanalinnas avatakse sügisel uus kristlik erakool. Kas keegi on käinud seal juba mingil vestlusel või plaanib minna või teab sellest rohkem (õppemaksu kohta vmt)?
Jäi silma, et kohe esimeses lauses on koma puudu.
Jäi silma, et kohe esimeses lauses on koma puudu.
Silmaarsti juurde pole mõelnud minna?
Jäi silma, et kohe esimeses lauses on koma puudu.
Silmaarsti juurde pole mõelnud minna?
Tegid teemaalgatuse lingi ka lahti või plärtsud niisama?
Jäi silma, et kohe esimeses lauses on koma puudu.
Silmaarsti juurde pole mõelnud minna?
Tegid teemaalgatuse lingi ka lahti või plärtsud niisama?
Kui tahad, et sinust õigesti aru saadakse, siis tsiteeri seda, mida kommenteerid.
Kuna kirik on otsustanud kooli avada, siis järelikult on neil koguduse liikmete hulgas piisavalt huvitatud lapsevanemaid ja tasus ära. Ei usu, et nö inimene tänavalt sinna löögile pääseks.
Ah, ei tasu nii üleolevalt ka väita. Kooli, eriti erakooli, toimimiseks on siiski vaja teatud hulka õpilasi, nii et saaks tasuda kooliga seotud kulud, õpetajatele palka maksta jne. Koguduse lapsevanemad on kindlasti huvitatud, kuid küsimus ongi selles, kui palju neid on. Näiteks Toomkoolis on klassi normsuuruseks 15 õpilast. Kuna kogudusse kuuluvatest lapsevanematest nii palju täis ei tule, võetakse meelsasti vastu lapsi ka n-ö tänavalt. Too uus avatav, veidi naljaka nimega Püha Tarkuse Kool on õigeusu kallakuga ja ma arvan, et seal koguduses on oma last sinna kooli panevaid peresid veelgi vähem.
Juhul, kui igas klassis on nt 4 õpilast, aga õpetaja palk on kindel suurus, siis tuleks tolle erakooli õppemaks aastas ilmselt viiekohaline. Ehk siis, vanemad ei jõua maksta. Seega ma arvan, et sellest kujuneb päris tavaline väike erakool, kus ilmselt õpib palju venekeelseid lapsi.
kus ilmselt õpib palju venekeelseid lapsi.
Mis imepärast just venekeelseid lapsi seal nii palju peaks olema? Eriti kui vastab tõele sinu teooria, et ikka kõik soovijad võetakse vastu.
Ma ei tea, mis algoritm seda põhjustab (pole ei tallinlane ega õigeusklik, koolimineja, tõsi, kodus on), aga mulle tuli korduvalt FB feedi see sisse astuma kutsuv postitus (täpselt ei tea, ei klikkinud, aga nimi ja pilt jäi meelde), nii et väga ei usu, et see nii täpselt sihitud on, nagu siin keegi väidab.
Ah, ei tasu nii üleolevalt ka väita. Kooli, eriti erakooli, toimimiseks on siiski vaja teatud hulka õpilasi, nii et saaks tasuda kooliga seotud kulud, õpetajatele palka maksta jne.
Kirikule kuuluva majakompleksi paari ruumi klassiruumiks kohaldamine ja klassiõpetaja palkamine lisaks vaimulikule on kirikule ja kogudustele ilmselt jõukohane. Inimesed ei saa vist tõesti aru kui väike see paari väikeklassiga algkool esialgu on. Loomulikult on plaanis kunagi kasvada aga esialgu ei ole seda Toomkooli või VHK-ga isegi mõtet võrrelda.
Too uus avatav, veidi naljaka nimega Püha Tarkuse Kool on õigeusu kallakuga ja ma arvan, et seal koguduses on oma last sinna kooli panevaid peresid veelgi vähem.
Sa ikka tead, et viimase rahvaloenduse andmeil on levinuim usk Eestis just õigeusk. Nimelt määratles end õigeusklikuna 16 protsenti vastanutest ja vaid kaheksa protsenti luterlasena. Miks neid peaks vähem olema?
Seega ma arvan, et sellest kujuneb päris tavaline väike erakool
Kui Jumal annab, siis kunagi ehk tõesti.
Mis imepärast just venekeelseid lapsi seal nii palju peaks olema?
Sest suur osa Eesti õigeusklikest on eesti keelt mitte emakeelena rääkivad inimesed sh. vene, ukraina, gruusia jne.
veidi naljaka nimega Püha Tarkuse Kool
Püha Sofia Kool oleks vähem naljakas? Ma ka tegelikult ei tea, miks need nimed eesti keelde tõlgitakse aga ka mitte õigeusklik võiks neist vähemalt kuulnud olla – Püha Tarkus (Sofia) oma kolme tütrega Usk (Vera), Lootus (Nadežda) ja Armastus (Ljubov)…
Kooli asutajal ehk Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul on Tallinnas 2 kogudust, mõlemad eestikeelsed (enamik liikmeid on eestlased ja kõik jumalateenistused on eesti keeles). Seega pole kooli põhjust rohkem venekeelseks pidada kui MPEÕK poolt asutatud Püha Johannese kooli.
Ma ka tegelikult ei tea, miks need nimed eesti keelde tõlgitakse aga ka mitte õigeusklik võiks neist vähemalt kuulnud olla – Püha Tarkus (Sofia) oma kolme tütrega Usk (Vera), Lootus (Nadežda) ja Armastus (Ljubov)…
Miks neid vene keeles peaks ütlema või miks eestlasest õigeusklik peaks üldse vene keeles midagi teadma? EAÕK emakirik on kreekakeelne.
Juhul, kui igas klassis on nt 4 õpilast, aga õpetaja palk on kindel suurus, siis tuleks tolle erakooli õppemaks aastas ilmselt viiekohaline. Ehk siis, vanemad ei jõua maksta. Seega ma arvan, et sellest kujuneb päris tavaline väike erakool, kus ilmselt õpib palju venekeelseid lapsi.
Saadaolev info ütleb, et vastu võetakse 24 last ja tegemist on eestikeelse kooliga.
Eestis on ju ka teine, Moskva patriarhaadile alluv õigeusu kirik. Need venekeelsed õigeusklikud ilmselgelt kuuluvad sinna.
Jäi silma, et kohe esimeses lauses on koma puudu.
Silmaarsti juurde pole mõelnud minna?
Tegid teemaalgatuse lingi ka lahti või plärtsud niisama?
Kui tahad, et sinust õigesti aru saadakse, siis tsiteeri seda, mida kommenteerid.
Kasutasingi paksu kirja lingi jaoks.
Ma ka tegelikult ei tea, miks need nimed eesti keelde tõlgitakse aga ka mitte õigeusklik võiks neist vähemalt kuulnud olla – Püha Tarkus (Sofia) oma kolme tütrega Usk (Vera), Lootus (Nadežda) ja Armastus (Ljubov)…
Miks neid vene keeles peaks ütlema või miks eestlasest õigeusklik peaks üldse vene keeles midagi teadma? EAÕK emakirik on kreekakeelne.
Enamus vene nimesid tulebki kreeka keelest. Kõik siin loetletud sõnad on tegelikult kreekakeelsed
Ma ka tegelikult ei tea, miks need nimed eesti keelde tõlgitakse aga ka mitte õigeusklik võiks neist vähemalt kuulnud olla – Püha Tarkus (Sofia) oma kolme tütrega Usk (Vera), Lootus (Nadežda) ja Armastus (Ljubov)…
Miks neid vene keeles peaks ütlema või miks eestlasest õigeusklik peaks üldse vene keeles midagi teadma? EAÕK emakirik on kreekakeelne.
Enamus vene nimesid tulebki kreeka keelest. Kõik siin loetletud sõnad on tegelikult kreekakeelsed
Usk on kreeka keeles πίστη (pisti), lootus on ελπίδα (elpizo) ja armastus on αγάπη (agapi). Ainult tarkus on tõesti σοφία (sofia). Ma ei näe ka põhjust, miks mittevenelastest õigeusklikud peaksid neid sõnu vene keeles teadma.