Teema: Galgo

Meil on hurt, kes on väga sarnane galgoga, endine võidujooksja. Adopteerisime ta endale aretaja juurest, kuhu oli tagasi saadetud peale jalavigastust, sest võistlustele ta enam ju ei sobinud. Algul oli ta väga närviline, kartis iga kolksatust ja ei usaldanud pesastki välja tulla kaua aega. Parasiidid olid tal ka aga nüüd on ta neist vabanenud peale mitmeid ussitõrje etappe. Hambad on tal natuke viletsad, sest keegi pole siiani nende ees hoolt kandnud, püüame neid korrapäraselt harjata et nad ikka kauem vastu peaks.  Nüüd, kus on meil olnud juba kauem, on õppinud istuma, oma nime peale tulema  ja suht ilusti linnakäras rihma otsas kõndima. Autoga sõite naudib täiel rinnal. Enne teadis ta ainult ‘ei tohi’ käsku. Inimeste solgutamist ja üldist nunnutamist kannatab ka juba ilusti, algul oli väga umbusklik selles suhtes ja püüdis vahel isegi liginejaid naksata.

Endiselt on veidi närviline, ei talu ootamatuid liigutusi ja kõvemaid hääli aga on täielik memmekas, ronib diivanile meiega pikutama, ja kui jookseb, on see väga muljetavaldav vaatepilt, sest ta traavib nagu ratsahobune. Jalutades saab alati palju komplimente ja paelub paljude pilke oma graatsiliselt kerge sörgiga. Talvel ja jaheda ilmaga tuleb talle kindlasti jakk selga panna sest tal puudub täiega aluskarv ja ilma hakkab väga külm.  Mõned isegi kannavad mütsi ja spets. kingi, meie oma neid aga ei salli. Tänu aluskarva puudumisele ei tekita nad mingit allergiat ja ajavad minimaalselt karva.

Et elame linnas, siis karm tegelikkus on see et rihma otsast teda tänaval kunagi lahti lasta ei tohi kuna ta liikumiskiirus ületab ju teiste elusolendite oma ja kinni teda enam ei püüaks. Lõpetaks kindlalt autorataste all. Parimad korterikoerad üldse, sest magavad vähemalt 18 tundi päevas ja on üllatavalt vähese liikumisvajadusega. Õuekoeraks ei sobi nad küll mitte mingil juhul. Väga tänuväärne kogemus siiani on olnud ta kodustamine, soovitan soojalt, kellel ligipääs sellele tõule on.

Soovitav on neid siiski lasta piirdega aeda jooksma aeg ajalt. Kas kuskil koertele mõeldud kinnist parki ei ole ligidal? Teiste koertega nad ehk isegi eriti ei sotsialiseeru kuid jooksmine on siiski neile tõuomane ja seda peaks neile aeg ajalt ka võimaldama. Ma pole mingi asjatundja aga ise arvan nii.