Hmmmm, ehk sellepärast, et kirjutan eesti keeles …
Ma mõtlesin, et sa tahad osta kutsikat!
Teemaalgatuses on üks väike suletud küsimus, ei loe välja, mis sind täpsemalt huvitab.
Ära mõtle juurde.
Teemaalgatus oligi mõttevahetuse algatamiseks, sestap nn suletud küsimus.
Tahtsin eestikeelset mõttevahetust galgo pidemise üle.
Eriti teretulnud on arutelu nn päästeud galgo kodustamise üle.
Eestis ilmselt jah ei tea keegi galgodest ja sellest probleemistikust midagi, ära võta südamesse.
Mina enda oma võtsingi rescue organisatsioonist. Paariaastane imekaunis leebe koer, kes muidu oleks saadetud hukkamisele.
Googelda, kuidas Portugalis, Hispaanias on mitmeid professionaalseid galgode päästmise organisatsioone.
Kõige suurem mure on sotsialiseerimise puudumine, nad elavad ju jahimehe juures omaette, puurides ja karjakaupa…
Soovitan galgo päästmist ja adopteerimist kahel käel. Pakutakse ka koeri, kes enne nö hooldusperes sotsialiseeritud. Mina võtsin otse varjupaigast. Sel juhul arvesta, et oled esimesed nädalad tema jaoks olemas. Et ta harjub elama toas ja inimesega ja mis ūldse on jalutuskäik ja et peale jalutuskäiku inimene võtabki mu uuesti koju tuppa – ma ei peagi kartma… See on nii kohutavalt kurb ja samas nii tohutult maailma avardav teekond. Mõned nädalad hiljem hakkab su koer lukust lahti minema ja oma tänutunnet ja armastust näitama – pole ülevamat kogemust olemas.
Ääretult leebed, lojaalsed, heatahtlikud, seda nad on. Igapäevase pikema jalutuskäiguga arvesta ka, nad ikka soovivad liikuda. Samas kui olin haige, magas 24/7 mu käisid ja valvas, leppis ainult pissimiseks välja saatmisega.
Ääretult truu sõbra sain endale. Parim koer, keda tahta.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 03:17; 14.03 04:16;