Kas see näitab õigesti ära
Esileht › Ilu ja tervis › Geenidoonoriks
Teema: Geenidoonoriks
Mille? Sellest on kasu ainult
sinu lastele.
Mille? Sellest on kasu ainult
sinu lastele.
Pidi ju teada saama, millised on haigusriskid ja millised ravimid ei sobi.
Iseasi, millal tulemused teada saab.
Oli just sõpradega sel teemal arutelu. Üks oli oma proovi andnud siis, kui see projekt alustas, äkki 10 aastat tagasi? Siiani pole veel mingit vastukaja saanud 🙂
Ma pole aru saanud, miks ma ei saaks geeniverd anda siis, kui ma doonorina verd annan? Mõni pudelike rohkem ei muudaks ju midagi. Kogu selle vereandmise juures on kõige ebameeldivam see süstla sissetorkamine, aga ka enda kohaletarimine. Raplas ju geeniverd anda ei saa.
Mille? Sellest on kasu ainult
sinu lastele.
Pidi ju teada saama, millised on haigusriskid ja millised ravimid ei sobi.
Iseasi, millal tulemused teada saab.
Oli just sõpradega sel teemal arutelu. Üks oli oma proovi andnud siis, kui see projekt alustas, äkki 10 aastat tagasi? Siiani pole veel mingit vastukaja saanud ????
Mina samuti käisin esimesel aastal kohe verd andmas ja juba aastaid tagasi tuli kutse tulemusi kuulama. Esimesele ma ei reageerinud, paari kuu pärast saadeti järgmine kiri. Mõlemad postiga ja registreeritud aadressile, mitte meilile.
Mille? Sellest on kasu ainult
sinu lastele.
Pidi ju teada saama, millised on haigusriskid ja millised ravimid ei sobi.
Iseasi, millal tulemused teada saab.
Kõigepealt saavad teada ravimifirmad ja kohe kui ravim valmis tuleb sulle pakkumine osta omale vajalikku kraami.
Tasuta asju pole. Kõik need uuringud maksab keegi kinni ja lõpuks jõuab tasumise kord geenidoonori kätte.
Praeguse kampaania raames verd andnutele pannakse andmed digilukku. Ise uurid ja kui aru ei saa, siis küsid perearstilt. Eraldi vastuvõttu tulemuste selgitamisega enam ei tehta. Vastustega võib minna kuni 4 aastat (ma ei tea miks nii kaua), aga kui info digiloos, siis lubati suur teavituskampaania teha.
Natuke piinlik, et eestlased ei saa selleks projektiks 100 000 inimest kokku, terve riigi peale. eestlane on kõige jubedam umbusklane.
Kunagi polnud olemas ka antibiootikume. Kuskilt peab alustama ja kui sellest ei saa kasu geeniproovide andjate põlvkond ise, siis ehk nende lapsed ja lapselapsed. Kui me suures umbusus ei taha teha mitte kunagi mitte midagi teiste heaks, siis on inimlikkus kadunud.
Kord jõuab geeniteadlikkus ka sinnamaale, et keegi ei soetaks järglasi skisofreeniku või mõne muu parandamatu haiguse geene kandva isikuga. Kurb on näha vaimuhaiguste jätkuvat põlvest põlve levikut
Mina ei ole umbusklane. Vastupidi, ma tean geenidedt üsna palju ja ma tean ka geenivaramust üsna palju.
See, mida inimestele lubatakse, pole võimalik teha. Põhimõtteliselt pole. Sellest hoolimata on see ülisuur raha, sest mingil hetkel saab ikka inimestele kallist aspiriini müüa, väites, et see on just talle kohandatud. Rääkimata sellest, mis rahasid kohaöik geenivaramu saab geene välisriikide projektidesse maha müües.
Teiseks, projekti alguses, kui seda tehti veel teaduse ja mitte raha eesmärgil, ma pakkusin end ühe esimese doonorina. Mind lükati tagasi. Sest mul pole eriti palju sugulasi, seetõttu on mu annetus teadusele mõttetu.
Nüüd on küsitud nii paarkümmend korda. No ei anna.
Mina ei ole umbusklane. Vastupidi, ma tean geenidedt üsna palju ja ma tean ka geenivaramust üsna palju.
See, mida inimestele lubatakse, pole võimalik teha. Põhimõtteliselt pole. Sellest hoolimata on see ülisuur raha, sest mingil hetkel saab ikka inimestele kallist aspiriini müüa, väites, et see on just talle kohandatud. Rääkimata sellest, mis rahasid kohaöik geenivaramu saab geene välisriikide projektidesse maha müües.
Teiseks, projekti alguses, kui seda tehti veel teaduse ja mitte raha eesmärgil, ma pakkusin end ühe esimese doonorina. Mind lükati tagasi. Sest mul pole eriti palju sugulasi, seetõttu on mu annetus teadusele mõttetu.
Nüüd on küsitud nii paarkümmend korda. No ei anna.
aga mida sa kardad?
Kus ma ütlesin, et ma kardan?
Teiseks, projekti alguses, kui seda tehti veel teaduse ja mitte raha eesmärgil, ma pakkusin end ühe esimese doonorina. Mind lükati tagasi. Sest mul pole eriti palju sugulasi, seetõttu on mu annetus teadusele mõttetu.
kuidas see küll kindlaks tehti?
Ma ise ütlesin? Mind küsitleti sugulaste osas.
Geenivaramu on üsna kauaaegne asi.
Teiseks, projekti alguses, kui seda tehti veel teaduse ja mitte raha eesmärgil, ma pakkusin end ühe esimese doonorina. Mind lükati tagasi. Sest mul pole eriti palju sugulasi, seetõttu on mu annetus teadusele mõttetu.
Milleks kibestuda? Projektid on erinevad, ju siis sel hetkel oli see paljude sugulaste olemasolu oluline ja Sina ei sobinudki. Nüüd on uus projekt, analüüsid ja andmetöötlus odavamaks läinud ja valikukriteeriumid teistsugused.
See, mida inimestele lubatakse, pole võimalik teha. Põhimõtteliselt pole. Sellest hoolimata on see ülisuur raha, sest mingil hetkel saab ikka inimestele kallist aspiriini müüa, väites, et see on just talle kohandatud.
Mõne asjaga on teaduses nii, et see, mida hetkel on veel võimatu teha, saab mõne aja pärast võimalikuks. Juba praegu on minu teada geenianalüüsi alusel võimalik hinnata mõnede haiguste puhul oluliselt tõusnud riski, see on päris kasulik ju – no kui ma näiteks teaks, et mind ähvardab mingi konkreetne vähivorm, hakkaksin juba varakult kontrollis käima. Samuti ravimite erinev mõju – see ei tähenda, et hakatakse iga inimese jaoks personaalset ravimit kohandama, aga kui on teada, et mingi geenivariandi puhul teatud ravim ei toimi, võetakse kohe järgmine ja ei hakatagi seda esimest mõttetult katsetama. Samuti on võimalik määrata kohe sobiv ravimiannus, kui on teada, et inimene metaboliseerib seda tavapärasest kiiremini/aeglasemalt. Minu arusaamist mööda võimaldavad need asjaolud hoopis raha kokku hoida.
Rääkimata sellest, mis rahasid kohaöik geenivaramu saab geene välisriikide projektidesse maha müües.
See, kui Eesti ettevõttel on võimalik midagi välismaale maha müües palju teenida, on meile kõigile ainult kasulik ju. Eks sellele lootes riik seda projekti toetabki.
Mina panin ka ennast kirja, väga tahan osaleda, ega ma lihtsalt ei ole leidnud võimalust verd anda.
Minu piirkonnas tuleb selleks eelnev aeg kokku leppida ja siis üsna kaugele minna. Mul kohe kuidagi ei klapi niimoodi. Kogu aeg on midagi olulisemat ees ja ei saa seda käiku kuhugi sobitada.
Kahju, et pereõe juures ei saa anda. Seal oleks elav järjekord ja möödaminnes selle minuti ikka leiab.
Loen, et mõnes piirkonnas on ka kaubanduskeskustes apteekides sellised pop-up vereandmise kohad tehtud projektiga seoses. Aga minu läheduses jälle ei ole, muidu ka käiks ära, kui pooodi minek. 🙁
No ehk ikka jõuan enne, kui asi lukku läheb.
Detsember on viimane kuu, kus saab veel vereproovi anda. Siis pannakse asi lukku.
Ja tulemusi hakkatakse digiajalukku panema alates 2019 veebruar.
Kui väga mingit erilist või suurt riski ei leita, siis ise kohale ei kutsu keegi. Küll aga saab konsultatsioonile registreerida vaid Tallinnas ja Tartus.
Teiseks, projekti alguses, kui seda tehti veel teaduse ja mitte raha eesmärgil, ma pakkusin end ühe esimese doonorina. Mind lükati tagasi. Sest mul pole eriti palju sugulasi, seetõttu on mu annetus teadusele mõttetu.
Milleks kibestuda? Projektid on erinevad, ju siis sel hetkel oli see paljude sugulaste olemasolu oluline ja Sina ei sobinudki. Nüüd on uus projekt, analüüsid ja andmetöötlus odavamaks läinud ja valikukriteeriumid teistsugused.
See, mida inimestele lubatakse, pole võimalik teha. Põhimõtteliselt pole. Sellest hoolimata on see ülisuur raha, sest mingil hetkel saab ikka inimestele kallist aspiriini müüa, väites, et see on just talle kohandatud.
Mõne asjaga on teaduses nii, et see, mida hetkel on veel võimatu teha, saab mõne aja pärast võimalikuks. Juba praegu on minu teada geenianalüüsi alusel võimalik hinnata mõnede haiguste puhul oluliselt tõusnud riski, see on päris kasulik ju – no kui ma näiteks teaks, et mind ähvardab mingi konkreetne vähivorm, hakkaksin juba varakult kontrollis käima. Samuti ravimite erinev mõju – see ei tähenda, et hakatakse iga inimese jaoks personaalset ravimit kohandama, aga kui on teada, et mingi geenivariandi puhul teatud ravim ei toimi, võetakse kohe järgmine ja ei hakatagi seda esimest mõttetult katsetama. Samuti on võimalik määrata kohe sobiv ravimiannus, kui on teada, et inimene metaboliseerib seda tavapärasest kiiremini/aeglasemalt. Minu arusaamist mööda võimaldavad need asjaolud hoopis raha kokku hoida.
Rääkimata sellest, mis rahasid kohaöik geenivaramu saab geene välisriikide projektidesse maha müües.
See, kui Eesti ettevõttel on võimalik midagi välismaale maha müües palju teenida, on meile kõigile ainult kasulik ju. Eks sellele lootes riik seda projekti toetabki.
Vot see on täpselt see mull, mis ei ole tõsi. Teoorias ilus. Praktikas teostamatu. Aga inimesed usuvad. Ega uskumist keelata saa.
PS küsige, miks just 100 000. Mitte et see ilus number poleks.
Lihtsalt väiksemast valimist pole välismaised ostjad huvitatud. Liiga väike ja ühtne kombo, et mingeid maailmas üldlevinud ravimeid teha. Kasutu noh.
Kus ma ütlesin, et ma kardan?
imelik, et geenivaramu peale solvunud oled.
aga lõppeks sa ei peagi selle aktsiooniga ühinema, kui sa seda ei soovi, aga rumal oleks ammuse solvumise pärast loobuda, kui tegelikult ikka tahad.
või kui ei taha, siis läks ju hästi, et toona sinult proovi ei võetud. 😉
Üks oli oma proovi andnud siis, kui see projekt alustas, äkki 10 aastat tagasi? Siiani pole veel mingit vastukaja saanud
Sama siin.
Esileht › Ilu ja tervis › Geenidoonoriks
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.