Esileht Koolilaps Gümnaasium

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )

Teema: Gümnaasium

Postitas:
Kägu

Tere! Mis teie arvate.. kas lapsel keskmise hindega 3,9 on asja gümnaasiumisse?

+4
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oleneb gümmaasiumist. Tallinna kesklinna koolidesse kindlasti mitte, aga mõnda muud gümnaasiumi tasub  ikka proovida.

+8
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oleneb gümmaasiumist. Tallinna kesklinna koolidesse kindlasti mitte, aga mõnda muud gümnaasiumi tasub ikka proovida.

eeldan, et kesklinna omade all pead silmas G4 koole … ei mina usu, et neid oivikuid nüüd nii palju on, et näiteks Ühisgümnaasium päris välistatud oleks 🙂

 

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuhu gümnaasiumisse?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtlen just Tallinnas olevate gümnaasiumite seast 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muidugi on, kui ta ise motiveeritud on sinna minema.

Oleneb natuke ka sellest, mis selle hinde taga on. 3,9 võib saada väga nutikas, aga laisk laps, kes võib kontrolltööd maksimumile teha, aga jätab mõnikord tüütud kodutööd tegemata; samas võib 3,9 saada ka väheste võimetega, aga ülimalt usin laps hullu tuupimise peale, kui õpetaja ka haledusest natuke hinnet tõstab. Sellel viimasel võib veidi raskeks minna, eriti kui ta näit. matemaatikas seejuures hädine kolmeline on.

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Loomulikult on.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise keskmise hindega peab hoolega mõtlema, et kas ta ikka tahab ülikooli minna, sest gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Kui ta kõrgkooli minna ei soovi, siis võiks valida polütehnikumi või kutsekooli kus saab ameti selgeks. Tööd ainult gümnaasiumiharidusega leida on keeruline, tööandjad neid ei soovi., sest selliseid tööotsijaid on tuhandeid ja pigem jäetakse töökoht loomata kui võetakse töökogemuseta gümnaasiumi lõpetanu kel puudub eriala ja töökogemus.

+8
-15
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise keskmise hindega peab hoolega mõtlema, et kas ta ikka tahab ülikooli minna, sest gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Kui ta kõrgkooli minna ei soovi, siis võiks valida polütehnikumi või kutsekooli kus saab ameti selgeks. Tööd ainult gümnaasiumiharidusega leida on keeruline, tööandjad neid ei soovi., sest selliseid tööotsijaid on tuhandeid ja pigem jäetakse töökoht loomata kui võetakse töökogemuseta gümnaasiumi lõpetanu kel puudub eriala ja töökogemus.

Põhikooli keskmine hinne ei aita kõrgkooli ega pane ka kõrgkooli ust kinni. Oleneb ikka lapsest endast – milline on tema õppimisvõime, kas ta on võimeline keerulistest asjadest aru saama (eks matemaatika jt reaalained lähevad ju gümnaasiumis oluliselt keerulisemaks) jne.  Minu vanemal lapsel oli põhikooli keskmine hinne vist veelgi madalam, aga ta sai sisse nii “eliitgümnaasiumisse” kui hiljem suure konkursiga erialale kõrgkoolis, kus ta ka hästi hakkama saab. Põhikooli “kolmed” tulid osalt laiskusest, osalt oli seal taga ka paar üliranget õpetajat.  Nii lõpueksamid kui gümnaasiumikatsed tegi ta aga üsna hästi ära.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tere! Mis teie arvate.. kas lapsel keskmise hindega 3,9 on asja gümnaasiumisse?

Ikka. Eriti  poisid muutuvad  vanemaks saades ja hinded gümnaasiumis võivad paremad olla.

 

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise keskmise hindega peab hoolega mõtlema, et kas ta ikka tahab ülikooli minna, sest gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Kui ta kõrgkooli minna ei soovi, siis võiks valida polütehnikumi või kutsekooli kus saab ameti selgeks. Tööd ainult gümnaasiumiharidusega leida on keeruline, tööandjad neid ei soovi., sest selliseid tööotsijaid on tuhandeid ja pigem jäetakse töökoht loomata kui võetakse töökogemuseta gümnaasiumi lõpetanu kel puudub eriala ja töökogemus.

Alati saab edasi ka kutsekasse minna pärast gümnaasiumi. Paljud  enne gümnaasiumi ei tea, mida nad teha tahavad tulevikus.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tere! Mis teie arvate.. kas lapsel keskmise hindega 3,9 on asja gümnaasiumisse?

Kõik oleneb sellest, millised on hinded põhiainetes ja mis on lapse motivatsioon. Kui tal on soov õppida, siis loomulikult saab hakkama; kui ei, siis pigem ametikool.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise keskmise hindega peab hoolega mõtlema, et kas ta ikka tahab ülikooli minna, sest gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Kui ta kõrgkooli minna ei soovi, siis võiks valida polütehnikumi või kutsekooli kus saab ameti selgeks. Tööd ainult gümnaasiumiharidusega leida on keeruline, tööandjad neid ei soovi., sest selliseid tööotsijaid on tuhandeid ja pigem jäetakse töökoht loomata kui võetakse töökogemuseta gümnaasiumi lõpetanu kel puudub eriala ja töökogemus.

Alati saab edasi ka kutsekasse minna pärast gümnaasiumi. Paljud enne gümnaasiumi ei tea, mida nad teha tahavad tulevikus.

Mina ka leian, et kui laps 16aastaselt ei tea, mida ta elus teha tahab, siis oleks mõistlik esmalt keskharidus saada ja siis edasi mõelda. Pärast põhikooli kutsekooli minek võib nii  mõnelgi puhul tähendada hariduslikku ummikteed, nii et kui pärast tuleb tahtmine kõrgkooli minna, on raskusi korralike riigieksamitulemuste saamisega.

+13
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise keskmise hindega peab hoolega mõtlema, et kas ta ikka tahab ülikooli minna, sest gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Kui ta kõrgkooli minna ei soovi, siis võiks valida polütehnikumi või kutsekooli kus saab ameti selgeks. Tööd ainult gümnaasiumiharidusega leida on keeruline, tööandjad neid ei soovi., sest selliseid tööotsijaid on tuhandeid ja pigem jäetakse töökoht loomata kui võetakse töökogemuseta gümnaasiumi lõpetanu kel puudub eriala ja töökogemus.

Alati saab edasi ka kutsekasse minna pärast gümnaasiumi. Paljud enne gümnaasiumi ei tea, mida nad teha tahavad tulevikus.

Muidugi, raisata riigi haridusraha kuni “mõeldakse”. Oleks mõistlikum oma huvid ja tugevused paika ja jõukohane kool valida.

+3
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise keskmise hindega peab hoolega mõtlema, et kas ta ikka tahab ülikooli minna, sest gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Kui ta kõrgkooli minna ei soovi, siis võiks valida polütehnikumi või kutsekooli kus saab ameti selgeks. Tööd ainult gümnaasiumiharidusega leida on keeruline, tööandjad neid ei soovi., sest selliseid tööotsijaid on tuhandeid ja pigem jäetakse töökoht loomata kui võetakse töökogemuseta gümnaasiumi lõpetanu kel puudub eriala ja töökogemus.

Alati saab edasi ka kutsekasse minna pärast gümnaasiumi. Paljud enne gümnaasiumi ei tea, mida nad teha tahavad tulevikus.

Muidugi, raisata riigi haridusraha kuni “mõeldakse”. Oleks mõistlikum oma huvid ja tugevused paika ja jõukohane kool valida.

meil on  palju inimesi, kes vanas eas ümber õpivad. Mõnel  mitu erinevat ametit. Nemad võivad  raha raista ja meie noored ei või?

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muidugi, raisata riigi haridusraha kuni “mõeldakse”. Oleks mõistlikum oma huvid ja tugevused paika ja jõukohane kool valida.

Keegi pole ideaalne ja inimesed hindavad oma soove ja võimeid ümber kuni surmani.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mu abikaasa oli põhikoolis kolme-neljaline, sekka mõni viis ka (eriti reaalainetes). Katsed läksid edukalt ja sai eliitkooli sisse. Selle lõpetas hästi ja ülikooli astumisel ei tekkinud raskusi. Ülikoolis oli lihtne, gümnaasiumis ka tegelikult. Abikaasa on tark ja suure silmaringiga, aga tõepoolest laisk. Ta ei pidanud põhikoolis õppima ja kuna tal on kalduvus mõelda natuke teistmoodi kui teised, siis arvan, et ta ei vastanud õpetajatele ootuspäraselt ja põhikoolis võis see hindeid alla viia.

Teemaalgataja, hinne on number, mille taga võib olla päris palju erinevaid põhjuseid. Kui põhiainetes (eriti reaalainetes) on teadmised head, siis muidugi on gümnaasiumisse asja. Sisseastumiskatseteks tasub valmistuda. Kui on teada, mis teemad tulevad, siis võiks neid korrata. Kui mitte, siis lihtsalt põhiasju korrata.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise keskmise hindega peab hoolega mõtlema, et kas ta ikka tahab ülikooli minna, sest gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooliks. Kui ta kõrgkooli minna ei soovi, siis võiks valida polütehnikumi või kutsekooli kus saab ameti selgeks. Tööd ainult gümnaasiumiharidusega leida on keeruline, tööandjad neid ei soovi., sest selliseid tööotsijaid on tuhandeid ja pigem jäetakse töökoht loomata kui võetakse töökogemuseta gümnaasiumi lõpetanu kel puudub eriala ja töökogemus.

Alati saab edasi ka kutsekasse minna pärast gümnaasiumi. Paljud enne gümnaasiumi ei tea, mida nad teha tahavad tulevikus.

Muidugi, raisata riigi haridusraha kuni “mõeldakse”. Oleks mõistlikum oma huvid ja tugevused paika ja jõukohane kool valida.

Keskharidus tuleb saada nii või teisiti, nii et sellest haridusraha “raiskamisest” ei pääse. Kooli jõukohasuse panevad mingil määral paika ka sisseastumiskatsed – kas saab sisse suure konkursiga eliitgümnaasiumisse, kus ongi otseselt akadeemiline suunitlus, või siis läheb pingereas tagapool olevasse kooli. Alati võib ka pärast gümnaasiumit kutsekooli minna, kui saab selgeks et ülikool pole tema jaoks.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ikka on mõtet.

Kas päriselt mõni lapsevanem mõtlebki, et 3,9 keskmise hindega laps ei peaks edasi õppima ja jätma haridustee katki?

Pigem olen mina seisukohal, et nui neljaks tuleb kuidagi see laps saada mingisse kooli, kust saab keskhariduse. Olgu, kui ei taha gümnaasiumisse, siis vähemalt kutsekasse, aga kindlalt keskharidus.

Vaevalt neid tänapäeval pooledki on, kes lähevad peale põhikooli kutsekooli ja saavad eluks ajaks sobiva ameti selgeks.

Minul mitu last. Mu kõige vanem laps valis gümnaasiumi, oli väga hea õppeedukusega kuni ühel hetkel vedas tervis alt ja me oleme võtnud seisukoha, et kuigi praegu on paus, siis kindlasti tahab ka ise edasi õppida ja vaatame, kuhu sobivam minna. Hinnete poolest oleks valikut, aga nüüd võtame sedasi, et tervis nr 1 ja pigem saab kuidagi keskhariduse ning jõuab ka tulevikus soovi korral üõlikooli.

Ma ise lõpetasin õhtukooli ning mõni aasta hiljem läksin ülikooli. Meie õhtukooli klassist läksid mitmed ülikooli. Me lõpetasime nö õigel jal, meil polnud täiskasvanuid klassis. Olime kuidagi sinna sattunud… erinevatel asjaoludel.

Pigem sõltub inimesest endast.

Mul teine laps, kes eliitkoolis, tema arvab ka, et tahab kooli edasi õppima minna, aga kuhu… ma ei tea. Hinded on ikka väga all. Aga ma olen ennast harjutanud mõttega, et küll varsti kuhugi ikka veel ktsed toimuvad, kuskilt selle gümnaasiumihariduse ka saab.

Need läbi-lõhki viielised võivad ka koolidest gümnaasiumiosas kas siis välja kukkuda või ise lahkuda… Elu on õpetanud, pigem olen õnnelik, kui lapsed kuhugi õppima lähevad selliste hinnetega, kui et hakata ütlema – sul pole mõtet. Ta võib ka hiljem aru saada, et ta ei pääse ilma õppimata. Mõistus tuleb hiljem koju.

Algklassides olid mul kõik eeskujulikud 😀

 

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma sain peale põhikooli lõppu pool-kogemata gümnaasiumiastmesse 🙂 Lõpetasin väikelinna keskkooli 2013 keskmise hindega 3,8. Kolm aastat hiljem oli bakalaureuse astme akadeemilisel õiendil keskmine hinne 4,3. Sellest kaks aastat hiljem lõpetasin Tartu Ülikooli magistriõpingud Cum Laude ning tänaseks on käimas Tartu Ülikooli doktoriõpingute kolmas aasta.

Ülikooliõpingute ajal ei huvita mitte kedagi kas noor on lõpetanud GAGi kiitusega või Tabivere Gümnaasiumi kolmedega. Peaasi, et eriala silma särama paneb.

Mingu kuhu aga hing ihkab. Ja kui kuhugi veel ei ihka, siis tehku valik muude kriteeriumite põhjal. Ümber ja juurde õppida on aega terve elu.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ülikooliõpingute ajal ei huvita mitte kedagi kas noor on lõpetanud GAGi kiitusega või Tabivere Gümnaasiumi kolmedega. Peaasi, et eriala silma särama paneb.

Hiljem CV-s küll huvitab. Lihtsalt remark. Aga õppimine on alati muidugi parem kui mitte õppimine, ükskõik kus.

+2
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Hiljem CV-s küll huvitab. Lihtsalt remark. Aga õppimine on alati muidugi parem kui mitte õppimine, ükskõik kus.

CV-s huvitab inimesi, millises gümnaasiumis keegi käis? Ma arvan, et ehk ainult juhul, kui palgataksegi kohe pärast gümnaasiumi inimest otse koolipingist, siis võib-olla. Või on ülemusel endal mingi suur side selle konkreetse gümnaasiumiga. Pigem ikka huvitavad tööandjaid, kas vajalik eriala on omandatud, reaalsed oskused ja kõrgkooli tunnistus, sageli isegi mitte hinded, vaid selle olemasolu, kuigi olenevalt erialast ja võib-olla ka üldisest tasemest võib mõnel tööandjal midagi ütlemist olla, nt kui avastab, et hinded on peamiselt E-d. Aga enamik ei vaevu sellesse paberisse sel määral süvenema. Ja mida rohkem lõpetamisest aeg edasi liigub, seda tähtsusemaks see muutub ja tähtsam on see, mida inimene pärast seda on teinud ja saavutanud. Selle eliitgümnaasiumiga tööandjale mulje avaldamise aeg on ikka üsna üürike, kui seda üldse on. Küll aga saab argumenteerida, et sealt saadav väidetavalt parem haridus ja ehk ka sotsiaalsed suhted, kui nende loomise peale andi on, annavad edu saavutamiseks parema platvormi.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ülikooliõpingute ajal ei huvita mitte kedagi kas noor on lõpetanud GAGi kiitusega või Tabivere Gümnaasiumi kolmedega. Peaasi, et eriala silma särama paneb.

Hiljem CV-s küll huvitab. Lihtsalt remark. Aga õppimine on alati muidugi parem kui mitte õppimine, ükskõik kus.

Absoluutselt ei huvita. 🙂 Ei ülikooli sisse astumisel ega (vähemalt haridusvaldkonnas) tööle värbamisel.

Olen tihedalt seotud Tartu Ülikooli õpetajakoolituse sisseastumiskatsetega, me ei vaata kunagi kooli, kust noored tulevad, sest see on täiesti ebaoluline informatsioon.

Samuti töötan ühe Tartu suurima kooli õppejuhina. Värbamisprotsessis ei ole valdaval enamusel keskkooli nimegi CV’s ja otseloomulikult pole meil olnud mõtteski seda uurida, sest kvalifikatsiooninõue on magistritasemel haridus, mis tähenendab seda, et keskkool on nii kauge minevik.

Ma mõistan, et vanemate jaoks tundub see kooli valimise, õppimise ja lõpetamise ajal oluline aga pikas perspektiivis rolli ei oma. Üürike aeg, mis noort mitte kuidagi ei defineeri.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ülikooliõpingute ajal ei huvita mitte kedagi kas noor on lõpetanud GAGi kiitusega või Tabivere Gümnaasiumi kolmedega. Peaasi, et eriala silma särama paneb.

Hiljem CV-s küll huvitab. Lihtsalt remark. Aga õppimine on alati muidugi parem kui mitte õppimine, ükskõik kus.

Sul on CV-s põhikool ja gümnaasium/keskkool kirjas?

Tööandjat reeglina ei huvita mis kooli täpselt oled üldhariduses lõpetanud.

Minu tööandjal küll pole kasu teadmisest mis kooli ma täpselt nüüd 30 a tagasi lõpetasin. Pigem ikka edasine haridus ja töökogemus.

 

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

arvan, et ta ei vastanud õpetajatele ootuspäraselt ja põhikoolis võis see hindeid alla viia.

Olen alati mõelnud, et mida inimesed selle lausega mõtlevad. Sest enamasti on põhikoolis nii, et sa meeleheitlikult püüad õpilaste lauseid tõlgendada vähegi loogiliseks, et mingigi positiivsem hinne välja imeda. Põhikooli õpilastel on eelteadmiseid nii vähe, et mingeid müstilisi teise õpetajale sobimatu loogikaga geniaalseid arutelusid ja vastuseid ei leia ka parima tahtmise juures. Mida aasta edasi, seda rohkem põhikoolis saadud teadmistekillud omavahel seostuma hakkavad ja sellest ka see sagedane arenguhüpe keskkoolis. Jah, just keskkoolieas võib juhtuda, et noore õppeedukus muutub drastiliselt, eriti poiste puhul. Õnneks ei huvita põhikooli tunnistus pärast keskkooli saamist enam kedagi.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

CV-s huvitab inimesi, millises gümnaasiumis keegi käis? Ma arvan, et ehk ainult juhul, kui palgataksegi kohe pärast gümnaasiumi inimest otse koolipingist, siis võib-olla.

Ei huvita see, kas käidi Võdivere või Kuuseküla 6. Gümnaasiumis, kuid huvitab, kui lõpetati Reaalkool, GAG, Miina Härma vms.

Absoluutselt ei huvita. ???? Ei ülikooli sisse astumisel ega (vähemalt haridusvaldkonnas) tööle värbamisel.

Jah, hariduses ehk mitte. Aga äris, õiguses, IT-s küll. Loomulikult mitte nii olulisena, kui edasine haridustee, kuid mingi lisapunkti ta annab küll.

Sul on CV-s põhikool ja gümnaasium/keskkool kirjas?

Gümnaasium – loomulikult? Sul ei ole? Hmm.

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma mõistan, et vanemate jaoks tundub see kooli valimise, õppimise ja lõpetamise ajal oluline aga pikas perspektiivis rolli ei oma. Üürike aeg, mis noort mitte kuidagi ei defineeri.

Oh jäta. Kool, selle meelsus, õppetunnid, õhkkond, seltskond – kõik justnimelt ja väga defineerib noort inimest – ja ma pean silmas otsest defineerimist, mõjutamist. Kui koolis pole popp õppida, siis suudab õppimisele fokusseeruda vaid äärmuslikult vapper õpilane. Kui koolis on popp õppida, siis suudetakse sama ka äärmuslikkuseta. Mina lapsevanemana küll nii kindel olla ei või, et mu lapsed just äärmuslikult vaprad on. Eelistaks ikka olla kindel ning näha teda koolis, kus targaks saamine ei toimu läbi valu ja teistele vastandumise.

 

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul oli vanem poiss selline, et puha kolmepuru oli 9. klassi lõputunnistusel. Kusjuures mitte ainult laiskusest, vaid kõik tuligi kuidagi raskelt. Aga kuna mingit head ideed ameti õppimiseks ka ei olnud, siis soovitasime ikkagi gümnaasiumisse minna. Ja 10. klassi lõpuks oli laps nagu ümber vahetatud. Mõni üksik kolm oli tunnistusel ja gümnaasiumi lõpetas viitega, ainult 2 nelja oli. Ja sai probleemideta sisse soovitaud erialale ülikooli.

 

Nii et igal juhul soovitan proovida. Pooleli jätta saab igal ajal ja kutsekasse või tööle minna, kui gümnaasium liiga raske tundub.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

CV-s huvitab inimesi, millises gümnaasiumis keegi käis? Ma arvan, et ehk ainult juhul, kui palgataksegi kohe pärast gümnaasiumi inimest otse koolipingist, siis võib-olla.

Ei huvita see, kas käidi Võdivere või Kuuseküla 6. Gümnaasiumis, kuid huvitab, kui lõpetati Reaalkool, GAG, Miina Härma vms.

Absoluutselt ei huvita. ???? Ei ülikooli sisse astumisel ega (vähemalt haridusvaldkonnas) tööle värbamisel.

Jah, hariduses ehk mitte. Aga äris, õiguses, IT-s küll. Loomulikult mitte nii olulisena, kui edasine haridustee, kuid mingi lisapunkti ta annab küll.

Sul on CV-s põhikool ja gümnaasium/keskkool kirjas?

Gümnaasium – loomulikult? Sul ei ole? Hmm.

Töötan aastaid kõrgkoolis. Ei vaata siin keegi, MIS gümnaasiumi lõpetanud oled. Kui riigieksamid ja keskmine hinne lubavad, oled sisse saanud ja kogu moos. Vaata vähem filme 😀

P.S CV-s tõesti enamikel gümnaasiumi kirjas pole, kui on lisada kõrghariduse astmeid.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Töötan aastaid kõrgkoolis. Ei vaata siin keegi, MIS gümnaasiumi lõpetanud oled. Kui riigieksamid ja keskmine hinne lubavad, oled sisse saanud ja kogu moos. Vaata vähem filme ????

Jutt oli sellest, kas CV-s vaatab keegi gümnaasiumi või mitte. Ma tõesti ei tea, mis kõrgkool see on, kus sisseastujaid CV järgi valitakse. Ja veel hullem – mis kõrgkool see on, kus töötajad tekstist aru ei saa? Juba teine kõrgkooli töötaja siin teemas, kes räägib, kuidas nemad küll gümnaasiumi ei vaata. Loomulikult ülikooli võetakse muude kriteeriumite järgi. Edasises tööelus on aga see küll näitaja, kui kandidaat on Miina Härma kullaga lõpetanud. Jah, Võdivere gümnaasiumi lõpetamist aukirjaga kehalises kasvatuses muidugi pole mõtet CV-sse panna, see ei huvita kedagi, tõsi.

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )


Esileht Koolilaps Gümnaasium