Teema: Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses

#3994791:

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

 

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

Ei käi need vanemad enam midagi gümnaasiumiastmes õpetajaid õpetamas. Gümnaasiumis osa viitsivad õppida ja osa ei viitsi, aga otseselt õppetöö segamisega küll keegi enam ei tegele (ei õpilased ega vanemad).

#3994832:

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

Ei käi need vanemad enam midagi gümnaasiumiastmes õpetajaid õpetamas. Gümnaasiumis osa viitsivad õppida ja osa ei viitsi, aga otseselt õppetöö segamisega küll keegi enam ei tegele (ei õpilased ega vanemad).

Tegelevad küll. Sealsamas Mustamäe koolides. Ja mida tehagi gümnaasiumis õpilastega, kellel heal juhul algklasside tase mitmes põhiaines on omandatud ja edasi on neid lapsevanemate pidevate sekkumiste tõttu vaid pilpa peal hoitud ja klassist klassi edasi lohistatud?

#3994857:

#3994856:

#3994832:

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

Ei käi need vanemad enam midagi gümnaasiumiastmes õpetajaid õpetamas. Gümnaasiumis osa viitsivad õppida ja osa ei viitsi, aga otseselt õppetöö segamisega küll keegi enam ei tegele (ei õpilased ega vanemad).

Tegelevad küll. Sealsamas Mustamäe koolides. Ja mida tehagi gümnaasiumis õpilastega, kellel heal juhul algklasside tase mitmes põhiaines on omandatud ja edasi on neid lapsevanemate pidevate sekkumiste tõttu vaid pilpa peal hoitud ja klassist klassi edasi lohistatud?

Kuidas see algklasside tasemel noor sinna gümnaasiumisse pääses? See Mustamäe kool, millega mul kogemusi on, küll gümnaasiumis enam kedagi pilpa peal ei hoidnud – kui esimesel aastal võlgnevused jäid, siis sügisel seda õpilast enam nimekirjas ei olnud.

No ta sai kuskil Kapa-Kohila külakoolis neljad-viied tunnistusele, siis võeti automaatselt gümnaasiumi vastu ja edasi läks kõik vana skeemi järgi: kui hakkasid halvad hinded puudulike teadmiste eest tulema, siis hakati kohe õpetaja(te) peale kaebama. No ja kool ka ei tahtnud konflikte HTM-iga ega pearahast ilma jääda ja nii neid äbarikke gümnaasiumi lõpuni tiksutatigi.

See info on mul selle ja ka eelneva aasta kohta ühest Mustamäe koolidest.

Õpilased, kes tavagümnaasiumi lõpetavad (eriti mõne nõrgema klassi), vastavad mõne eliitkooli 5. klassi õpilase tasemele oma teadmiste poolest.

Tase on tõesti viimase viie aasta jooksul kohutavalt alla käinud. Minu laps lõpetas TTG aastal 2016. Aastal 2015 kirjutas 2/3 klassist etteütluse hindele “4” (3 veaga). Praegu kirjutavad 8. klassis priimused 6 veaga samad etteütlused hindele “4” ja valdav enamus kukub oma 20-40 veaga etteütluses lihtsalt läbi. Selline on reaalsus. “Lapsesõbraliku” õpetamise tagajärg.  Aga läheb veelgi hullemaks. Selleks oligi vaja põhikooli lõpueksamid ära kaotada.

#3994888:

#3994866:

Tase on tõesti viimase viie aasta jooksul kohutavalt alla käinud. Minu laps lõpetas TTG aastal 2016. Aastal 2015 kirjutas 2/3 klassist etteütluse hindele “4” (3 veaga). Praegu kirjutavad 8. klassis priimused 6 veaga samad etteütlused hindele “4” ja valdav enamus kukub oma 20-40 veaga etteütluses lihtsalt läbi. Selline on reaalsus. “Lapsesõbraliku” õpetamise tagajärg. Aga läheb veelgi hullemaks. Selleks oligi vaja põhikooli lõpueksamid ära kaotada.

Minu meelest võiks vabalt ka gümnaasiumi riigieksamid ära kaotada. Mis mõte neil üldse on? Edasiõppimisel loevad need veel üksikutel erialadel, hinded pannakse nagunii lõputunnistusele, eksam on sooritatud 1 punkti saavutamisel… Lollus.

Riigieksamid loevad üsna paljudel erialadel.

#3994890:

Riigieksamid loevad üsna paljudel erialadel.

Tegelikult siiski vähestel.

#3994791:

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

Miks see sind üllatab? Ega 32.KK pole populaarne õppetaseme poolest (eriti reaalainetes), vaid vaimsuse ja kooli õhkkonna poolest ning mingil määral ka humanitaarsetel aladel (eriti teater).

#3994957:

#3994791:

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

Miks see sind üllatab? Ega 32.KK pole populaarne õppetaseme poolest (eriti reaalainetes), vaid vaimsuse ja kooli õhkkonna poolest ning mingil määral ka humanitaarsetel aladel (eriti teater).

Mida selle vaimsusega tulevikus peale hakata on?

#3994966:

#3994957:

#3994791:

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

Miks see sind üllatab? Ega 32.KK pole populaarne õppetaseme poolest (eriti reaalainetes), vaid vaimsuse ja kooli õhkkonna poolest ning mingil määral ka humanitaarsetel aladel (eriti teater).

Vaimsus ja õhkkond ei pea tähendama potentsiaali raiskamist, sh humanitaaridel emakeeles.

Ega õpetajad ei ole selgeltnägijad, kes õhuvõngetest mõistavad, mida lapsed ja vanemad temalt ootavad. Enamasti minnakse nõrkadesse koolidesse ikka tšillima ja hängima.

Potentsiaal ei täheda alati konkreetseid teadmisi. Nt väga suure potentsiaaliga laisk õpilane saab lõpuks ikka hindeks “kolme”, sest ei viitsinud tööd teha, lootis vaid oma potentsiaali peale.

Ja siis võib gümnaasiumisse tulles selle õpilase potentsiaal endiselt olla kõrge, kuid teadmisi, mille baasile uusi kõrge potentsiaaliga teadmisi ehitada, pole.

#3995088:

#3994966:

Vaimsus ja õhkkond ei pea tähendama potentsiaali raiskamist, sh humanitaaridel emakeeles.

Ei pea tõesti, ei arvagi, et peaks. Kuid siin on ju teema pigem teistpidi püstitatud, nagu see vaimsus kindlasti PEAKS mingites tulemustes kajastuma. Sedapidi ju ka ei pea.

Ma tegelt tõesti ootasin tulemustest enamat, kuivõrd 32. kool on õpilaste seas nii populaarne. Ootasin midagi taolist nagu Reaalis või GAGis, selle vahega, et riigieksamite tabelis ei olda esikümnes.  See tabel pole ju selle kohta, kellel on kõrgemad hinded, vaid kelle tulemused on vähemalt vastavuses nende võimetega. Selgub, et 32.kk on sellega juba aastaid hoopiski miinuses.

#3995105:

#3995097:

Ma tegelt tõesti ootasin tulemustest enamat, kuivõrd 32. kool on õpilaste seas nii populaarne. Ootasin midagi taolist nagu Reaalis või GAGis, selle vahega, et riigieksamite tabelis ei olda esikümnes. See tabel pole ju selle kohta, kellel on kõrgemad hinded, vaid kelle tulemused on vähemalt vastavuses nende võimetega. Selgub, et 32.kk on sellega juba aastaid hoopiski miinuses.

Kuna meil pole õrna aimugi, millest see tabel räägib, sest artikkel on tasuline ja ostma ma seepärast seda ei hakka, siis tõesti ei oska kaasa rääkida, mida sa ootasid või kas ootused olid realistlikud. Pealkirja järgi tundub üks kahtlane tabel olema, arusaamatu loogikaga. Seletad äkki lahti, mis seal see meetod on, kuidas nad järeldavad neid asju?

Aga ei ole ju võimalik arendada kellegi võimeid ja potentsiaali, kui iga pisimagi pingutuse ja hinnete langemise peale joostakse õpetajate peale kaebama!

Saage aru, ei ole võimalik õppida ilma valu ja pingutuseta. Ei ole olemas sellist asja, et targaks saab kergesti, lõbusalt ja mängides. Niimoodi mängides võivad mõned vähesed faktid pähe jääda, aga mõtlema ei ole võimalik õppida ilma pingutamata.

Kuidas üldse sai eeldada, et madalate riigieksamitulemustega koolides käivad potentsiaalselt targad lapsed?

#3995108:

Aga millest need inimesed elama kavatsevad hakata, kui neil pole oskusi, mille eest raha makstakse? Hästi, organiseeruvad aktivistideks erinevate poliitiliste huvigruppide jaoks.

Kuule, gümnaasiumi järel minnakse alles ametit õppima, eks. Küll need oskused ka tulevad. Ühel on edumaa matemaatikas, teisel turvatundes või ürituste organiseerimises – vaja on aga edukaks eluks kõike sellest loetelust.

#3995110:

#3995108:

Aga millest need inimesed elama kavatsevad hakata, kui neil pole oskusi, mille eest raha makstakse? Hästi, organiseeruvad aktivistideks erinevate poliitiliste huvigruppide jaoks.

Kuule, gümnaasiumi järel minnakse alles ametit õppima, eks. Küll need oskused ka tulevad. Ühel on edumaa matemaatikas, teisel turvatundes või ürituste organiseerimises – vaja on aga edukaks eluks kõike sellest loetelust.

Kogu austuse juures: ürituste organiseerimiseks ei peaks küll eraldi sellele spetsialiseerunud gümnaasiume olema. See oskus tuleb mistahes koolist kaasa, kui noor vaid ise huvitatud on.

#3995114:

Kogu austuse juures: ürituste organiseerimiseks ei peaks küll eraldi sellele spetsialiseerunud gümnaasiume olema. See oskus tuleb mistahes koolist kaasa, kui noor vaid ise huvitatud on.

No lõpetaks nüüd kontekstist välja kiskumise. Ei, tõesti ei ole vaja eraldi koole selleks. Erinevus on selles, et tavalises koolis ei kipu sugugi iga noor organiseerima, aga väidan, et 32.KKs hakkab organiseerima iga teine – sest üritused on lahedad, eeskujud on lahedad ja kõik tahavad osaleda.