Esileht Koolilaps Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 82 )

Teema: Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses

Postitas:
Kägu

Jah, teema ongi ju sellest, et arvestades nt 32. Kk gümnaasiumisse vastuvõetute potentsiaali, peaksid olema riigieksamite tulemused kõrgemad. Ehk et kool ei ole pakkunud õpilastele piisaval tasemel arenguvõimalusi, neilt on nõutud liiga vähe.

Palun selgita nüüd ikkagi ka see lahti, et kust või millega seda potentsiaali mõõdetud on? Lihtsalt konkursi suurusega? No see on ju naljanumber, pole mingit seost konkursi suuruse ja taotlejate potentsiaali vahel. Kõige äärmuslikum näide – kui kuskil oleks kool, kus oleks teada, et üldse õppima ei pea ning kool organiseerib kõigile lõpetajatele head riigieksamite tulemused, mis sa arvad, milline konkurss sinna kooli oleks ja kas see näitaks kuidagi ka konkureerivate noorte ajupotentsiaali? Kui näitaks, siis millise märgiga?

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kogu austuse juures: ürituste organiseerimiseks ei peaks küll eraldi sellele spetsialiseerunud gümnaasiume olema. See oskus tuleb mistahes koolist kaasa, kui noor vaid ise huvitatud on.

No lõpetaks nüüd kontekstist välja kiskumise. Ei, tõesti ei ole vaja eraldi koole selleks. Erinevus on selles, et tavalises koolis ei kipu sugugi iga noor organiseerima, aga väidan, et 32.KKs hakkab organiseerima iga teine – sest üritused on lahedad, eeskujud on lahedad ja kõik tahavad osaleda.

Sa räägid ju iseendale vastu: tavalises koolis (millised need tavalised koolid on?) ei kipu iga noor organiseerima, aga 32. hakkab organiseerima iga teine – see teeb ju sama välja 🤔 ei ole üheski koolis kõik õpilased suured organisaatorid ja ei ole 32. kk kõik suured organisaatorid (pigem on seal, vastupidi, natuke nurinatki olnud, et teatrisuund organiseerib kõik üritused ära ja teistele suundadele ei anta võimalustki).

Ma saan aru, lapsed on oma kooli patrioodid, aga usu mind, teistes koolides on ka lahedad üritused 😀 Viimase kahe aasta jooksul on olnud võimalus nt GAGi ürituste veebiülekandeid vaadata ja ma olin üllatunud, kui professionaalselt on need tehtud.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, teema ongi ju sellest, et arvestades nt 32. Kk gümnaasiumisse vastuvõetute potentsiaali, peaksid olema riigieksamite tulemused kõrgemad. Ehk et kool ei ole pakkunud õpilastele piisaval tasemel arenguvõimalusi, neilt on nõutud liiga vähe.

Palun selgita nüüd ikkagi ka see lahti, et kust või millega seda potentsiaali mõõdetud on? Lihtsalt konkursi suurusega? No see on ju naljanumber, pole mingit seost konkursi suuruse ja taotlejate potentsiaali vahel. Kõige äärmuslikum näide – kui kuskil oleks kool, kus oleks teada, et üldse õppima ei pea ning kool organiseerib kõigile lõpetajatele head riigieksamite tulemused, mis sa arvad, milline konkurss sinna kooli oleks ja kas see näitaks kuidagi ka konkureerivate noorte ajupotentsiaali? Kui näitaks, siis millise märgiga?

See andmestik oli liiga suur, et hakata siia kopeerima. Konkursi suurus ei olnud valtiud parameetrite hulgas.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma saan aru, lapsed on oma kooli patrioodid, aga usu mind, teistes koolides on ka lahedad üritused 😀 Viimase kahe aasta jooksul on olnud võimalus nt GAGi ürituste veebiülekandeid vaadata ja ma olin üllatunud, kui professionaalselt on need tehtud.

Mu lapsed ei käi 32.KK, käivad muudes koolides, sealhulgas GAGis ja need üritused pole oma vaimult ega mahult üldse võrreldavad.

See andmestik oli liiga suur, et hakata siia kopeerima. Konkursi suurus ei olnud valtiud parameetrite hulgas.

No siis pole midagi teha, siis peadki üksi arutlema edasi.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga millest need inimesed elama kavatsevad hakata, kui neil pole oskusi, mille eest raha makstakse? Hästi, organiseeruvad aktivistideks erinevate poliitiliste huvigruppide jaoks.

Kuule, gümnaasiumi järel minnakse alles ametit õppima, eks. Küll need oskused ka tulevad. Ühel on edumaa matemaatikas, teisel turvatundes või ürituste organiseerimises – vaja on aga edukaks eluks kõike sellest loetelust.

Ametit ei ole millegi baasile ehitada, kui kogu gümnaasiumist saadav tulu seisneb turvatundes! Teisisõnu: inimesed kukuvad oma olematute teadmistega ametikoolidest (rääkimata ülikoolidest) välja. Võimalik, et ei läbi sisseastumiseks tehtavaid erialakatseidki.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas üldse sai eeldada, et madalate riigieksamitulemustega koolides käivad potentsiaalselt targad lapsed?

Miks sa arvad, et seda eeldati? Minu meelest on TA hämmeldunud selle üle, et konkreetse kooli panus on oodatust väiksem.

Aga mida on üldse oodata koolilt ja õpilastelt, kelle riigieksamite tulemused on alla EV keskmise?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No siis pole midagi teha, siis peadki üksi arutlema edasi.

Vabandust, mina ei ole TA. Kuna teema mind huvitas, siis jah, ma maksin selle ühe euro, et artiklit lugeda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas üldse sai eeldada, et madalate riigieksamitulemustega koolides käivad potentsiaalselt targad lapsed?

Miks sa arvad, et seda eeldati? Minu meelest on TA hämmeldunud selle üle, et konkreetse kooli panus on oodatust väiksem.

Aga mida on üldse oodata koolilt ja õpilastelt, kelle riigieksamite tulemused on alla EV keskmise?

Veel kord: üllatuse põhjus oligi see, et arvestades õpilaste potentsiaali peaksid RE tulemused olema paremad. Proovige vahet teha põhjusel ja tagajärjel.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mida on üldse oodata koolilt ja õpilastelt, kelle riigieksamite tulemused on alla EV keskmise?

Nii hull 32. kk seis minu teada olla ei tohiks. Lai mat jääb vist tõesti napilt alla riigi keskmise, aga teised eksamid küll mitte.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust, mina ei ole TA. Kuna teema mind huvitas, siis jah, ma maksin selle ühe euro, et artiklit lugeda.

Kuigi teema mind huvitab, ei ole ma nõus veel ühte eurot ühe artikli eest kellelegi meediamogulile maksma, nagunii maksan juba igakuiselt Delfi, Postimehe ja Edasi eest.

Veel kord: üllatuse põhjus oligi see, et arvestades õpilaste potentsiaali peaksid RE tulemused olema paremad. Proovige vahet teha põhjusel ja tagajärjel.

Potentsiaali arvutused on tõenäoliselt valed, põhinevad mingil valel loogikal.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas üldse sai eeldada, et madalate riigieksamitulemustega koolides käivad potentsiaalselt targad lapsed?

Miks sa arvad, et seda eeldati? Minu meelest on TA hämmeldunud selle üle, et konkreetse kooli panus on oodatust väiksem.

Aga mida on üldse oodata koolilt ja õpilastelt, kelle riigieksamite tulemused on alla EV keskmise?

Veel kord: üllatuse põhjus oligi see, et arvestades õpilaste potentsiaali peaksid RE tulemused olema paremad. Proovige vahet teha põhjusel ja tagajärjel.

Mis potentsiaal saab olla turvatundekallakuga kooli sissesaanud õpilastel?

Potentsiaal ei realiseeru elus 90% inimestest, sest igasugused muutujad tuleb lõpmatus koguses ette.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna teema mind huvitas, siis jah, ma maksin selle ühe euro, et artiklit lugeda.

Kuidas sa ühe euro maksid? Artikkel maksab ju röögatu 3.99€. Ühe euroga saad siis, kui tellijaks hakkad.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna teema mind huvitas, siis jah, ma maksin selle ühe euro, et artiklit lugeda.

Kuidas sa ühe euro maksid? Artikkel maksab ju röögatu 3.99€. Ühe euroga saad siis, kui tellijaks hakkad.

Tegelikult tohib tellimuse 1-eurose tutvumisperioodi lõppedes katkestada, keegi ei sunni sind igavesti tellijaks jääma 😉

4€ ei oleks ka mina mitte mingil juhul ühe artikli lugemise eest valmis maksma, enne lähen juba poodi ja ostan paberlehe.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Osad vaidlevad siin hoolimata sellest, et pole viidatud artiklit ise lugenudki. Tegemist pole mingite nurgataguste numbritega, vaid TÜ psühhomeetria vanemteaduri Olev Musta loodud mudel HTMile aastast 2016, ehk kuidas mõõta gümnaasiumide panust õpilaste arengusse.
Keda väga huvitab, siis all on laia matemaatika esikakskümmend, kus, nagu näha, pole sugugi kõik riigieksamite esiotsas figureerivad koolid. Statistika arvestab aastaid 2014-2021. Kahjuks on see materjal liiga mahukas selleks, et tervenisti siia ümber kopeerida.

Tallinna Reaalkool
Narva Keeltelütseum
Tallinna Prantsuse Lütseum
Nõo Reaalgümnaasium
Saue Gümnaasium
Tallinna Inglise Kolledž
Jõgevamaa Gümnaasium
EBS Gümnaasium
Kuressaare Hariduse Kool
Tallinna Õismäe Gümnaasium
Rocca al Mare Kool
Viljandi Gümnaasium
Vinni-Pajusti Gümnaasium
Saku Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasium
Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium
Narva Kesklinna Gümnaasium
Pärnu Koidula Gümnaasium
Läänemaa Ühisgümnaasium
Tõrva Gümnaasium

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks on see materjal liiga mahukas selleks, et tervenisti siia ümber kopeerida.

Jajaa, seda on siin juba ennegi öeldud. Kes sisust aru saab, suudab ka mahuka materjali paari lausega kokku võtta. Kui ei suuda, siis on kaks varianti. Millised, mõtle ise.

0
-9
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Osad vaidlevad siin hoolimata sellest, et pole viidatud artiklit ise lugenudki. Tegemist pole mingite nurgataguste numbritega, vaid TÜ psühhomeetria vanemteaduri Olev Musta loodud mudel HTMile aastast 2016, ehk kuidas mõõta gümnaasiumide panust õpilaste arengusse.

Keda väga huvitab, siis all on laia matemaatika esikakskümmend, kus, nagu näha, pole sugugi kõik riigieksamite esiotsas figureerivad koolid. Statistika arvestab aastaid 2014-2021. Kahjuks on see materjal liiga mahukas selleks, et tervenisti siia ümber kopeerida.

Tallinna Reaalkool

Narva Keeltelütseum

Tallinna Prantsuse Lütseum

Nõo Reaalgümnaasium

Saue Gümnaasium

Tallinna Inglise Kolledž

Jõgevamaa Gümnaasium

EBS Gümnaasium

Kuressaare Hariduse Kool

Tallinna Õismäe Gümnaasium

Rocca al Mare Kool

Viljandi Gümnaasium

Vinni-Pajusti Gümnaasium

Saku Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasium

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Narva Kesklinna Gümnaasium

Pärnu Koidula Gümnaasium

Läänemaa Ühisgümnaasium

Tõrva Gümnaasium

Need on kõik vähemalt reaalainete osas õppimiskallakuga koolid, kus lapsevanemad ei jookse kaebama, kui õpetaja õpilastelt midagi nõudma hakkab.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga millest need inimesed elama kavatsevad hakata, kui neil pole oskusi, mille eest raha makstakse? Hästi, organiseeruvad aktivistideks erinevate poliitiliste huvigruppide jaoks.

Kuule, gümnaasiumi järel minnakse alles ametit õppima, eks. Küll need oskused ka tulevad. Ühel on edumaa matemaatikas, teisel turvatundes või ürituste organiseerimises – vaja on aga edukaks eluks kõike sellest loetelust.

jap, ja heast koolist saadki kõik need kolm komponenti korraga. Lisaks veatu emakeel, lai silmaring ja vähemalt kahe võõrkeele oskus.

Sa tõesti arvad, et need “nii lahe vaib oli” lapsed veel kuhugi konkureerida suudavad?

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kogu austuse juures: ürituste organiseerimiseks ei peaks küll eraldi sellele spetsialiseerunud gümnaasiume olema. See oskus tuleb mistahes koolist kaasa, kui noor vaid ise huvitatud on.

No lõpetaks nüüd kontekstist välja kiskumise. Ei, tõesti ei ole vaja eraldi koole selleks. Erinevus on selles, et tavalises koolis ei kipu sugugi iga noor organiseerima, aga väidan, et 32.KKs hakkab organiseerima iga teine – sest üritused on lahedad, eeskujud on lahedad ja kõik tahavad osaleda.

Sa räägid ju iseendale vastu: tavalises koolis (millised need tavalised koolid on?) ei kipu iga noor organiseerima, aga 32. hakkab organiseerima iga teine – see teeb ju sama välja 🤔 ei ole üheski koolis kõik õpilased suured organisaatorid ja ei ole 32. kk kõik suured organisaatorid (pigem on seal, vastupidi, natuke nurinatki olnud, et teatrisuund organiseerib kõik üritused ära ja teistele suundadele ei anta võimalustki).

Ma saan aru, lapsed on oma kooli patrioodid, aga usu mind, teistes koolides on ka lahedad üritused 😀 Viimase kahe aasta jooksul on olnud võimalus nt GAGi ürituste veebiülekandeid vaadata ja ma olin üllatunud, kui professionaalselt on need tehtud.

No aga ega GAG samuti kaldub sinnasamasse, kus 32.kk ju. Lähe turvatundega vaibikool. Vaata ise artiklist edetabelit.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei tea, kuidas nad seda hindavad. Seltskond muutub, eksamid on väga erinevad ülesannete raskusastme mõttes. G5 võtab nt osa neist potentsiaaliga noortest mägede koolidest endale ja annab osa oma rahuldavatele õppijaid asemele. Samuti tuleb sinna põhikoolidest õpilasi. Nii et gümnaasiumieksameid ei tee needsamad, kes 9. teevad. Samas muidugi on tavakoolides 9. klassis ka palju rohkem nõrku ja vähemotiveeritud õpilasi, kes põhikoolis märkimisväärseid tulemusi ei saavuta, mõned eriprogrammi alusel õppijad (mitte nende erilise andekuse tõttu) jne. Need, kes gümnnaasiumi lõpus teavad, et neil matemaatikat vaja ei lähe, on vähem motiveeritud seda eksamit hästi sooritama, samas on keskkooli matemaatikaeksam ikka paras pähkel juba. Ja kui põhikoolis väga head tulemused saada, aga mitte päris selline eliitkool olla, kes kõik helgemad pead endale tõmbab, siis ilmselt ka see potentsiaali näitaja ei tule väga hea. Samamoodi ilmselt humanitaare rohkem ahvatlevad gümnaasiumid saavad matemaatika pärast selle näitaja madalama, kuigi võib ju öelda, et reaalidele on jälle eesti keel raskem, aga kui keskmisi võrrelda, siis tundub, et eesti keeles on hea tulemuse saavutamine siiski rohkematele inimestele jõukohane.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Potentsiaali arvutused on tõenäoliselt valed, põhinevad mingil valel loogikal.

Nojah, Perekooli teadur on rääkinud. Ise artiklit lugemata. Tartu Ülikooli teadur, kes töötas selle mudeli Eesti jaoks välja mujal maailmas laialdaselt kasutusel oleva meetodi alusel, ei tea tegelikult mitte midagi.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nojah, Perekooli teadur on rääkinud. Ise artiklit lugemata. Tartu Ülikooli teadur, kes töötas selle mudeli Eesti jaoks välja mujal maailmas laialdaselt kasutusel oleva meetodi alusel, ei tea tegelikult mitte midagi.

Kõigepealt – olen küll lugenud artiklit. Seal rääkis üsna uduselt, mis andmeid mudel kasutab, kuid niipalju ütles isegi juba artikkel, et tegelikult peaks kasutama väga paljusid tegureid, kuid meie mudel lähtub ainult EHISes olevast infost, sest rohkem pole. Ja minu arust on ilmselgelt juba loogikas viga sees, kui lähtutakse põhikooli lõpetamise keskmisest hindest. Keskmine hinne on ju väga subjektiivne, millegipärast ei saa ju sugugi kõik läbiviielised soovitud gümnaasiumikatsetel kõrgeid punkte. See toimib enamvähem ainult nende õpilaste puhul õigesti, kes gümnaasiumiga jätkavad omas koolis (või sama rangustasemega koolis). Kui õpilane läheb rangemast koolist üle leebemasse, toimub temas justkui tohutu arenguhüpe. Ja kui läheb leebemast rangemasse, siis .. oioi, kool ei arenda! Ja ole nüüd kena ja ütle, kas 32.KK puhul on tegu kooli tegematajätmisega või ranguse suurenemisega? Me ei tea, eks.

Võimalik, et teaduril on vastus sellele, aga arvan, et pigem ei ole ning ta suhtub sellistesse juhtumitesse kui eranditesse ning mudeli eesmärk polegi hinnata konkreetseid koole. Mida aga artikli lugejad ei tea ning kahjuks ikkagi teevad.

Väga vabandan muidugi, et julgen teaduri töös probleemseid kohti märgata.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

jap, ja heast koolist saadki kõik need kolm komponenti korraga. Lisaks veatu emakeel, lai silmaring ja vähemalt kahe võõrkeele oskus. Sa tõesti arvad, et need “nii lahe vaib oli” lapsed veel kuhugi konkureerida suudavad?

Vähem ülbust. Muidugi suudavad. Lahe vaib on lihtsalt boonus.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas selle mudeli puhul pole mitte tegemist sellesama uue tööriistaga, mis pidi tulema riigieksamite põhjal koolide pingereastamise asemele? HM rääkis sellest juba mitu aastat tagasi, et RE alusel koolide taseme hindamine ei ole õiglane.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

jap, ja heast koolist saadki kõik need kolm komponenti korraga. Lisaks veatu emakeel, lai silmaring ja vähemalt kahe võõrkeele oskus. Sa tõesti arvad, et need “nii lahe vaib oli” lapsed veel kuhugi konkureerida suudavad?

Vähem ülbust. Muidugi suudavad. Lahe vaib on lihtsalt boonus.

Boonus? Julgen kahelda. Lahe vaib on põhiline, miks noored sinna kooli tunglevad (teatrisuund va). Mul on mitu last viimase mõne aasta jooksul põhikooli lõpetanud ja alati on olnud suur hulk klassikaaslasi, kes kandideerivad 32. Kk. Parimad neist saavad mujale sisse ja loobuvad kohast, nii et laheda vaibiga kooli pääsevad lõpuks suures osas need, kes oma teadmistelt on üsna keskmised, kindlasti mitte tipp. Kui nüüd mudel ütleb, et ka need keskmised ei saa selles koolis oma potentsiaali täielikult ära kasutada, siis on ju halvasti küll.

Mis puudutab 32. Kk lõpetanute sissesaamist kõrgkoolidesse, siis pehmetele erialadele saadakse ikka. Nii hull see seis kindlasti ei ole, et sealt üldse kõrgkooli ei pääseks, aga erialadele, kus sissesaamist mõjutab matemaatikaeksami tulemus, ilmselt enamusel asja ei ole.

Mu oma laps kaalus tõsiselt 32. Kk minekut, sai sinna suht maksimumpunktidega sisse ja teadis ju, et kool on ülilahe. Kuna ta sai sisse ka G4 kooli, siis suunasime vanematena ta leebelt, kuid kindlakäeliselt õiget valikut tegema (sest tegemist on reaalainetes nutika noorega, kes oleks end selles laheda vaibiga koolis lihtsalt raisanud). Nüüd on gümnaasiumi lõpetamine ees ja laps on korduvalt märkinud, kui hea meel tal on, et ta suurest soovist hoolimata 32. Kk ei läinud – ma oleksin seal kullaga lõpetanud, aga poleks pooli asju osanud, oli ta lühikokkuvõte. Noh, nüüd lõpetab hõbedaga, ka hästi ju 😉

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Boonus? Julgen kahelda. Lahe vaib on põhiline, miks noored sinna kooli tunglevad (teatrisuund va). Mul on mitu last viimase mõne aasta jooksul põhikooli lõpetanud ja alati on olnud suur hulk klassikaaslasi, kes kandideerivad 32. Kk.

Jajah, noored muidugi lähevad sinna laheda vaibi pärast, aga hariduse saavad nad ju ikkagi ka ning see haridus pole midagi nii vilets, et keegi pärast kuhugi enam sisse ei saaks. Vaib toetab muuhulgas ka nõrgemate õppimist – ei taheta koolist välja kukkuda. Ja nii palju kui mina tean, on õppimine seal koolis popp, st. hinnatakse noori, kellel on koolis kõik korras. Erinevalt mõnest teisest keskpärasest koolist, kus hinnatakse neid, kes koolile ja õppimisele vastanduvad.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nojah, Perekooli teadur on rääkinud. Ise artiklit lugemata. Tartu Ülikooli teadur, kes töötas selle mudeli Eesti jaoks välja mujal maailmas laialdaselt kasutusel oleva meetodi alusel, ei tea tegelikult mitte midagi.

Kõigepealt – olen küll lugenud artiklit. Seal rääkis üsna uduselt, mis andmeid mudel kasutab, kuid niipalju ütles isegi juba artikkel, et tegelikult peaks kasutama väga paljusid tegureid, kuid meie mudel lähtub ainult EHISes olevast infost, sest rohkem pole. Ja minu arust on ilmselgelt juba loogikas viga sees, kui lähtutakse põhikooli lõpetamise keskmisest hindest. Keskmine hinne on ju väga subjektiivne, millegipärast ei saa ju sugugi kõik läbiviielised soovitud gümnaasiumikatsetel kõrgeid punkte. See toimib enamvähem ainult nende õpilaste puhul õigesti, kes gümnaasiumiga jätkavad omas koolis (või sama rangustasemega koolis). Kui õpilane läheb rangemast koolist üle leebemasse, toimub temas justkui tohutu arenguhüpe. Ja kui läheb leebemast rangemasse, siis .. oioi, kool ei arenda! Ja ole nüüd kena ja ütle, kas 32.KK puhul on tegu kooli tegematajätmisega või ranguse suurenemisega? Me ei tea, eks.

Võimalik, et teaduril on vastus sellele, aga arvan, et pigem ei ole ning ta suhtub sellistesse juhtumitesse kui eranditesse ning mudeli eesmärk polegi hinnata konkreetseid koole. Mida aga artikli lugejad ei tea ning kahjuks ikkagi teevad.

Väga vabandan muidugi, et julgen teaduri töös probleemseid kohti märgata.

Võibolla jagaksid neid probleemseid kohti siis ka HTMiga, muidu jäävad jänni seal.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võibolla jagaksid neid probleemseid kohti siis ka HTMiga, muidu jäävad jänni seal.

Midagi tarka pole vastata, siis klähvid? Miks ma peaksin HTMi õpetama? Ju nad ise väga hästi teavad neid samu probleeme. Nemad on targad kasutajad, oskavad võimalike nihetega arvestada ning ei tee suuri järeldusi andmete pealt. Sina oled rumal kasutaja, ei oska arvestada ja teed järeldusi. Sind on vaja harida, neid ei ole. Lihtne.

+1
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Õpilased, kes tavagümnaasiumi lõpetavad (eriti mõne nõrgema klassi), vastavad mõne eliitkooli 5. klassi õpilase tasemele oma teadmiste poolest.

Mis on “tavagümnaasium”?

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õpilased, kes tavagümnaasiumi lõpetavad (eriti mõne nõrgema klassi), vastavad mõne eliitkooli 5. klassi õpilase tasemele oma teadmiste poolest.

Mis on “tavagümnaasium”?

Kui lause teine pool räägib eliitkoolidest, siis sa ei oska arvata, mida võiks tavagümnaasium tähendada?

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võibolla jagaksid neid probleemseid kohti siis ka HTMiga, muidu jäävad jänni seal.

Midagi tarka pole vastata, siis klähvid? Miks ma peaksin HTMi õpetama? Ju nad ise väga hästi teavad neid samu probleeme. Nemad on targad kasutajad, oskavad võimalike nihetega arvestada ning ei tee suuri järeldusi andmete pealt. Sina oled rumal kasutaja, ei oska arvestada ja teed järeldusi. Sind on vaja harida, neid ei ole. Lihtne.

Rohud jäid võtmata?

+1
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 82 )


Esileht Koolilaps Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses