Esileht Koolilaps Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 98 )

Teema: Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses

Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Kust pärineb info, et suur osa töid oli valesti parandatud ning hindeid muudeti? Sellest küll kirjutati, kool protesteeris, aga mis valesti parandamisest Sa räägid?

Olen ka eesti keele õpetaja, seetõttu teema huvitab ja loeks huviga infot, mida “suurem osa eesti keele õpetajaid teab” niikuinii. Äkki viitad allikale või kust pärineb info, et suurt osa tulemusi sealt koolist muudeti?

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Kust pärineb info, et suur osa töid oli valesti parandatud ning hindeid muudeti? Sellest küll kirjutati, kool protesteeris, aga mis valesti parandamisest Sa räägid?

Olen ka eesti keele õpetaja, seetõttu teema huvitab ja loeks huviga infot, mida “suurem osa eesti keele õpetajaid teab” niikuinii. Äkki viitad allikale või kust pärineb info, et suurt osa tulemusi sealt koolist muudeti?

Räägin teisest, Miina Härma juhtumile sarnasest olukorrast. Minu usaldus kogu selle riigieksamite korraldamise vastu on langenud allapoole igasugust nulli.

Kui sa ei tea Miina härma Gümnaasiumi keissi, siis elad sa küll kivi all. Suhtle ja uuri ise infot.

0
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Kust pärineb info, et suur osa töid oli valesti parandatud ning hindeid muudeti? Sellest küll kirjutati, kool protesteeris, aga mis valesti parandamisest Sa räägid?

Olen ka eesti keele õpetaja, seetõttu teema huvitab ja loeks huviga infot, mida “suurem osa eesti keele õpetajaid teab” niikuinii. Äkki viitad allikale või kust pärineb info, et suurt osa tulemusi sealt koolist muudeti?

Räägin teisest, Miina Härma juhtumile sarnasest olukorrast. Minu usaldus kogu selle riigieksamite korraldamise vastu on langenud allapoole igasugust nulli.

Kui sa ei tea Miina härma Gümnaasiumi keissi, siis elad sa küll kivi all. Suhtle ja uuri ise infot.

Miina Härma juhtumist tean seda, et kool (juht ja õpetaja) arvasid, et neile tehti liiga.  Seda, mida Sina kirjutad, et massiliselt parandati töid valesti, ei tõestanud apelleerimise tulemused. Mäletangi, et peamine meedia tähelepanu oli kooli poolt. Mõnel kindlasti muudeti punkt-paar siia-sinna, aga üldiselt suurt tõusu v langust polnud. Isegi suurt apelleerimist polnud minu teada, selle kohta oli uudis. Kui Sa väidad vastupidist, siis lisa palun link. Tõesti huviga loeksin.

Mis see teise kooli juhtum on? Kui oleks massiline valesti parandamine, kas tõesti meedia seda üles korjanud poleks?

Mille põhjal väidad, et töid enam näha ei saa, kui kohtusse ei lähe? Kas see on tänavune muutus? Võimalik, et ma ei tea, kuna pole otseselt ise seotud abituuriumiga. Eelmisel aastal mul küll õpilased broneerisid aja, käisid ja vaatasid töid, said vastused. Sai ka elektrooniliselt endale töö tellida. Miks Sa valeinfot levitad?

 

+12
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mille põhjal väidad, et töid enam näha ei saa, kui kohtusse ei lähe? Kas see on tänavune muutus? Võimalik, et ma ei tea, kuna pole otseselt ise seotud abituuriumiga. Eelmisel aastal mul küll õpilased broneerisid aja, käisid ja vaatasid töid, said vastused. Sai ka elektrooniliselt endale töö tellida. Miks Sa valeinfot levitad?

Ma arvan, et ta räägib sellest, et vigu ei märgita enam töö peale. Vaata sa ilmselt võid oma tööd küll, eksamist saad kohe pärast eksami ametliku lõppu juba endale koopia tellida, kui kohe pärast töö lõpetamist seda ikka komisjonile ütled, ja seda jõllitada nii palju, kui kulub, aga kuna tööde peal pole märkmeid, siis on õpilasel raskem aru saada, mille eest tal konkreetselt punkte maha võeti, seega ka raskem otsustada, kas on mõtet apelleerida. See on nüüd juba mitu aastat niimoodi olnud. Ka õigekirjas on olemas olukordi, kus on lubatud nii ja naa, aga mõni range hindaja ei pruugi seda arvestada, eriti kui tegu on viimase aja leevendusega reeglites. Varem oli töö pealt näha, kus õigekirjaviga veaks märgiti, nüüd enam mitte. Ja see muutus tehtigi selleks, et seda valesti parandamise juttu ja apellatsioone vähem oleks.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Kust pärineb info, et suur osa töid oli valesti parandatud ning hindeid muudeti? Sellest küll kirjutati, kool protesteeris, aga mis valesti parandamisest Sa räägid?

Olen ka eesti keele õpetaja, seetõttu teema huvitab ja loeks huviga infot, mida “suurem osa eesti keele õpetajaid teab” niikuinii. Äkki viitad allikale või kust pärineb info, et suurt osa tulemusi sealt koolist muudeti?

Räägin teisest, Miina Härma juhtumile sarnasest olukorrast. Minu usaldus kogu selle riigieksamite korraldamise vastu on langenud allapoole igasugust nulli.

Kui sa ei tea Miina härma Gümnaasiumi keissi, siis elad sa küll kivi all. Suhtle ja uuri ise infot.

Miina Härma juhtumist tean seda, et kool (juht ja õpetaja) arvasid, et neile tehti liiga. Seda, mida Sina kirjutad, et massiliselt parandati töid valesti, ei tõestanud apelleerimise tulemused. Mäletangi, et peamine meedia tähelepanu oli kooli poolt. Mõnel kindlasti muudeti punkt-paar siia-sinna, aga üldiselt suurt tõusu v langust polnud. Isegi suurt apelleerimist polnud minu teada, selle kohta oli uudis. Kui Sa väidad vastupidist, siis lisa palun link. Tõesti huviga loeksin.

Mis see teise kooli juhtum on? Kui oleks massiline valesti parandamine, kas tõesti meedia seda üles korjanud poleks?

Mille põhjal väidad, et töid enam näha ei saa, kui kohtusse ei lähe? Kas see on tänavune muutus? Võimalik, et ma ei tea, kuna pole otseselt ise seotud abituuriumiga. Eelmisel aastal mul küll õpilased broneerisid aja, käisid ja vaatasid töid, said vastused. Sai ka elektrooniliselt endale töö tellida. Miks Sa valeinfot levitad?

Sa tead MHG juhtumist küll ülipealiskaudselt. Üleüldse oled sa riigieksamite teemaga üliviletsalt kursis.

Nagu juba ütlesin, liiguta ennast ise ja uuri asju ise.

0
-13
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Mille põhjal väidad, et töid enam näha ei saa, kui kohtusse ei lähe? Kas see on tänavune muutus? Võimalik, et ma ei tea, kuna pole otseselt ise seotud abituuriumiga. Eelmisel aastal mul küll õpilased broneerisid aja, käisid ja vaatasid töid, said vastused. Sai ka elektrooniliselt endale töö tellida. Miks Sa valeinfot levitad?

Ma arvan, et ta räägib sellest, et vigu ei märgita enam töö peale. Vaata sa ilmselt võid oma tööd küll, eksamist saad kohe pärast eksami ametliku lõppu juba endale koopia tellida, kui kohe pärast töö lõpetamist seda ikka komisjonile ütled, ja seda jõllitada nii palju, kui kulub, aga kuna tööde peal pole märkmeid, siis on õpilasel raskem aru saada, mille eest tal konkreetselt punkte maha võeti, seega ka raskem otsustada, kas on mõtet apelleerida. See on nüüd juba mitu aastat niimoodi olnud. Ka õigekirjas on olemas olukordi, kus on lubatud nii ja naa, aga mõni range hindaja ei pruugi seda arvestada, eriti kui tegu on viimase aja leevendusega reeglites. Varem oli töö pealt näha, kus õigekirjaviga veaks märgiti, nüüd enam mitte. Ja see muutus tehtigi selleks, et seda valesti parandamise juttu ja apellatsioone vähem oleks.

Teiste sõnadega mätsiti oma olemasolevad ja tulevased hindamisvead kinni. “Ülidemokraatlik”, tõepoolest.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Kust pärineb info, et suur osa töid oli valesti parandatud ning hindeid muudeti? Sellest küll kirjutati, kool protesteeris, aga mis valesti parandamisest Sa räägid?

Olen ka eesti keele õpetaja, seetõttu teema huvitab ja loeks huviga infot, mida “suurem osa eesti keele õpetajaid teab” niikuinii. Äkki viitad allikale või kust pärineb info, et suurt osa tulemusi sealt koolist muudeti?

Räägin teisest, Miina Härma juhtumile sarnasest olukorrast. Minu usaldus kogu selle riigieksamite korraldamise vastu on langenud allapoole igasugust nulli.

Kui sa ei tea Miina härma Gümnaasiumi keissi, siis elad sa küll kivi all. Suhtle ja uuri ise infot.

Miina Härma juhtumist tean seda, et kool (juht ja õpetaja) arvasid, et neile tehti liiga. Seda, mida Sina kirjutad, et massiliselt parandati töid valesti, ei tõestanud apelleerimise tulemused. Mäletangi, et peamine meedia tähelepanu oli kooli poolt. Mõnel kindlasti muudeti punkt-paar siia-sinna, aga üldiselt suurt tõusu v langust polnud. Isegi suurt apelleerimist polnud minu teada, selle kohta oli uudis. Kui Sa väidad vastupidist, siis lisa palun link. Tõesti huviga loeksin.

Mis see teise kooli juhtum on? Kui oleks massiline valesti parandamine, kas tõesti meedia seda üles korjanud poleks?

Mille põhjal väidad, et töid enam näha ei saa, kui kohtusse ei lähe? Kas see on tänavune muutus? Võimalik, et ma ei tea, kuna pole otseselt ise seotud abituuriumiga. Eelmisel aastal mul küll õpilased broneerisid aja, käisid ja vaatasid töid, said vastused. Sai ka elektrooniliselt endale töö tellida. Miks Sa valeinfot levitad?

Sa tead MHG juhtumist küll ülipealiskaudselt. Üleüldse oled sa riigieksamite teemaga üliviletsalt kursis.

Nagu juba ütlesin, liiguta ennast ise ja uuri asju ise.

Võtan loo kokku nii, nagu mina seda näen. Mitte ainsatki tõendi moodi asja lisaks emotsioonidele Sul esitada ei ole. Paiskad vaid õhku suuri väljaütlemisi (suured skandaalid, ohtralt muudetud punkte, eksamitöid enam ei näe, KÕIK õpetajad nagunii teavad jne), millele Sul mitte mingit kinnitust lisada ei ole. “Uuri ise” on ju hea “sein”, mille taha pugeda. Kui ei leia (äkki polegi midagi leida?), siis oled kehv otsida.

Mina saan küll Harno lehelt lugeda mitme väite ebaõigsust: töödega on võimalik tutvuda, kommentaari vigade kohta on võimalik saada, isegi kui neid tööl pole, ühelgi aastal oluliselt suuremat apelleerimist või massilist hinnete muutmist ma ei tuvasta selle statistika põhjal, mis on Harno lehele leitav. Äkki ikkagi lisad mõned lingid, et omi väiteid kinnitada?

Nii et kui Sul midagi ka oma emotsioonide kinnituseks esitada, siis tee seda. Kui ei ole ja Su “faktid” põhinevad emotsioonidel ja külajutul, siis ei ole sel dialoogil mõtet.

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Kust pärineb info, et suur osa töid oli valesti parandatud ning hindeid muudeti? Sellest küll kirjutati, kool protesteeris, aga mis valesti parandamisest Sa räägid?

Olen ka eesti keele õpetaja, seetõttu teema huvitab ja loeks huviga infot, mida “suurem osa eesti keele õpetajaid teab” niikuinii. Äkki viitad allikale või kust pärineb info, et suurt osa tulemusi sealt koolist muudeti?

Räägin teisest, Miina Härma juhtumile sarnasest olukorrast. Minu usaldus kogu selle riigieksamite korraldamise vastu on langenud allapoole igasugust nulli.

Kui sa ei tea Miina härma Gümnaasiumi keissi, siis elad sa küll kivi all. Suhtle ja uuri ise infot.

Miina Härma juhtumist tean seda, et kool (juht ja õpetaja) arvasid, et neile tehti liiga. Seda, mida Sina kirjutad, et massiliselt parandati töid valesti, ei tõestanud apelleerimise tulemused. Mäletangi, et peamine meedia tähelepanu oli kooli poolt. Mõnel kindlasti muudeti punkt-paar siia-sinna, aga üldiselt suurt tõusu v langust polnud. Isegi suurt apelleerimist polnud minu teada, selle kohta oli uudis. Kui Sa väidad vastupidist, siis lisa palun link. Tõesti huviga loeksin.

Mis see teise kooli juhtum on? Kui oleks massiline valesti parandamine, kas tõesti meedia seda üles korjanud poleks?

Mille põhjal väidad, et töid enam näha ei saa, kui kohtusse ei lähe? Kas see on tänavune muutus? Võimalik, et ma ei tea, kuna pole otseselt ise seotud abituuriumiga. Eelmisel aastal mul küll õpilased broneerisid aja, käisid ja vaatasid töid, said vastused. Sai ka elektrooniliselt endale töö tellida. Miks Sa valeinfot levitad?

Sa tead MHG juhtumist küll ülipealiskaudselt. Üleüldse oled sa riigieksamite teemaga üliviletsalt kursis.

Nagu juba ütlesin, liiguta ennast ise ja uuri asju ise.

Võtan loo kokku nii, nagu mina seda näen. Mitte ainsatki tõendi moodi asja lisaks emotsioonidele Sul esitada ei ole. Paiskad vaid õhku suuri väljaütlemisi (suured skandaalid, ohtralt muudetud punkte, eksamitöid enam ei näe, KÕIK õpetajad nagunii teavad jne), millele Sul mitte mingit kinnitust lisada ei ole. “Uuri ise” on ju hea “sein”, mille taha pugeda. Kui ei leia (äkki polegi midagi leida?), siis oled kehv otsida.

Mina saan küll Harno lehelt lugeda mitme väite ebaõigsust: töödega on võimalik tutvuda, kommentaari vigade kohta on võimalik saada, isegi kui neid tööl pole, ühelgi aastal oluliselt suuremat apelleerimist või massilist hinnete muutmist ma ei tuvasta selle statistika põhjal, mis on Harno lehele leitav. Äkki ikkagi lisad mõned lingid, et omi väiteid kinnitada?

Nii et kui Sul midagi ka oma emotsioonide kinnituseks esitada, siis tee seda. Kui ei ole ja Su “faktid” põhinevad emotsioonidel ja külajutul, siis ei ole sel dialoogil mõtet.

Kust küll on tekkinud tavalisel eesti keele õpetajal selline riigiametniketruudus?

Mul ei ole mitte emotsioonid, vad mul on dokumendid riigieksamitööde vigade paranduse praagi kohta. Kõik need, kes PK selja tagant päris inimestega oskavad ja suudavad suhelda, teavad MHG juhtumist palju rohkem, kui üks leebe meedianupuke.

Jah, riigieksamitööde vigadega saabki tutvuda läbi kohtu, muud võimalust ei ole, siis on tõesti võimalik “kommentaare” vigade kohta saada (mis paljusid eesti keele õpetajaid kulme kergitama panevad), apellatsioonide arv on muidugi iga aasta enam-vähem sama, sest enamik lõpetajatest teab, et apeleerimine on mõttetu, et mingi põhjuse ja/või selgituse leiutab HTM niikuinii ja seetõttu muutuvad apeleeritud hinded küll pigem madalamaks, enamasti aga tulemust tõesti ei muudeta. Nagu ühes vanas alkoreklaamis öeldi: “Põhjuse leiab alati!”

Kui inimesel on sügav soov riigiametnike tegevust õigustada, siis teeb ta seda senikaua, kuniks ise nende riigiametnike hammasrataste vahele ei jää.

Seega ei ole mõtet siin tõesti vaielda ja midagi tõestada. Sina võid uskuda, mida sina tahad, mina (samuti väga paljud eesti keele õpetajad) tean seda, mida mina tean.

0
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

See pole ju mingi üllatus, et tavakoolides kannatavad nutikad õpilased nende arvelt, kes koos oma vanematega õpetavad õpetajaid, kuidas õpetada. Muidu õpetaja ei oska klassis suhteid juhtida ja kaotab töö.

See on esimene põhjus. Teine põhjus on riigieksamite üleüldine allakäik. Õpilasel pole võimalik oma vigadegagi, mida ta riigieksamil tegi, tutvuda. Õpilane näeb oma vigu alles siis, kui on riigieksami tulemuse kohtusse andnud. Ja sealt siis selgub, et riigieksamite parandamise kvaliteet ei kannata päevavalgust – tehakse meeletutes kogustes lubamatuid vigu. Rääkimata sellest, et parandatud vigadega riigieksameid lubataks üle kontrollima sõltumatu auditi komisjon. Nt viimase 12 aasta jooksul on eesti keele riigieksamite vigu analüüsinud vaid 1 tudeng, kelle magistritöö juhendaja on otseselt riigieksamite korraldamisega seotud ja keda kohtuvaidlustes eksponeeritakse alati kui üht riigipoolset eksperti. Loomulikult on töö kirjutatud ülileebes vormis, kus märgitakse, et kõik on korras ja parimal tasemel.

Nt 2019. aastal lahvatanud Miina Härma Gümnaasiumi massiliselt valesti parandatud riigieksamitöödest kirjutati meedias üsna leebe nupuke. Peale seda võetigi õpilastel ka peale apelleerimist oma vigadega tutvumise võimalus ära. Lugu lõppes väga räpaselt ja rõvedalt. Suurem osa eesti keele õpetajatest on asjaga kursis.

Aga nüüd siis manipuleeritakse jälle faktidega, kus siis süüdi materdatakse jälle õpetajad, need peksupoisid, keda liberaalses demokraatias võib nõrkemisi peksta igalt suunalt. Ja liberaale toetav lambakari viskubki kohe koos manipulaatoritega õpetajaid materdama.

Selles, et riigieksamite tulemused iga aasta langevad ainult madalamale, on süüdi tegelikult kõik teised osapooled, ainult mitte õpetajad, kes kõiges selles solgis ja sopas üritavad veel oma tööd teha.

Kust pärineb info, et suur osa töid oli valesti parandatud ning hindeid muudeti? Sellest küll kirjutati, kool protesteeris, aga mis valesti parandamisest Sa räägid?

Olen ka eesti keele õpetaja, seetõttu teema huvitab ja loeks huviga infot, mida “suurem osa eesti keele õpetajaid teab” niikuinii. Äkki viitad allikale või kust pärineb info, et suurt osa tulemusi sealt koolist muudeti?

Räägin teisest, Miina Härma juhtumile sarnasest olukorrast. Minu usaldus kogu selle riigieksamite korraldamise vastu on langenud allapoole igasugust nulli.

Kui sa ei tea Miina härma Gümnaasiumi keissi, siis elad sa küll kivi all. Suhtle ja uuri ise infot.

Miina Härma juhtumist tean seda, et kool (juht ja õpetaja) arvasid, et neile tehti liiga. Seda, mida Sina kirjutad, et massiliselt parandati töid valesti, ei tõestanud apelleerimise tulemused. Mäletangi, et peamine meedia tähelepanu oli kooli poolt. Mõnel kindlasti muudeti punkt-paar siia-sinna, aga üldiselt suurt tõusu v langust polnud. Isegi suurt apelleerimist polnud minu teada, selle kohta oli uudis. Kui Sa väidad vastupidist, siis lisa palun link. Tõesti huviga loeksin.

Mis see teise kooli juhtum on? Kui oleks massiline valesti parandamine, kas tõesti meedia seda üles korjanud poleks?

Mille põhjal väidad, et töid enam näha ei saa, kui kohtusse ei lähe? Kas see on tänavune muutus? Võimalik, et ma ei tea, kuna pole otseselt ise seotud abituuriumiga. Eelmisel aastal mul küll õpilased broneerisid aja, käisid ja vaatasid töid, said vastused. Sai ka elektrooniliselt endale töö tellida. Miks Sa valeinfot levitad?

Sa tead MHG juhtumist küll ülipealiskaudselt. Üleüldse oled sa riigieksamite teemaga üliviletsalt kursis.

Nagu juba ütlesin, liiguta ennast ise ja uuri asju ise.

Võtan loo kokku nii, nagu mina seda näen. Mitte ainsatki tõendi moodi asja lisaks emotsioonidele Sul esitada ei ole. Paiskad vaid õhku suuri väljaütlemisi (suured skandaalid, ohtralt muudetud punkte, eksamitöid enam ei näe, KÕIK õpetajad nagunii teavad jne), millele Sul mitte mingit kinnitust lisada ei ole. “Uuri ise” on ju hea “sein”, mille taha pugeda. Kui ei leia (äkki polegi midagi leida?), siis oled kehv otsida.

Mina saan küll Harno lehelt lugeda mitme väite ebaõigsust: töödega on võimalik tutvuda, kommentaari vigade kohta on võimalik saada, isegi kui neid tööl pole, ühelgi aastal oluliselt suuremat apelleerimist või massilist hinnete muutmist ma ei tuvasta selle statistika põhjal, mis on Harno lehele leitav. Äkki ikkagi lisad mõned lingid, et omi väiteid kinnitada?

Nii et kui Sul midagi ka oma emotsioonide kinnituseks esitada, siis tee seda. Kui ei ole ja Su “faktid” põhinevad emotsioonidel ja külajutul, siis ei ole sel dialoogil mõtet.

Kust küll on tekkinud tavalisel eesti keele õpetajal selline riigiametniketruudus?

Mul ei ole mitte emotsioonid, vad mul on dokumendid riigieksamitööde vigade paranduse praagi kohta. Kõik need, kes PK selja tagant päris inimestega oskavad ja suudavad suhelda, teavad MHG juhtumist palju rohkem, kui üks leebe meedianupuke.

Jah, riigieksamitööde vigadega saabki tutvuda läbi kohtu, muud võimalust ei ole, siis on tõesti võimalik “kommentaare” vigade kohta saada (mis paljusid eesti keele õpetajaid kulme kergitama panevad), apellatsioonide arv on muidugi iga aasta enam-vähem sama, sest enamik lõpetajatest teab, et apeleerimine on mõttetu, et mingi põhjuse ja/või selgituse leiutab HTM niikuinii ja seetõttu muutuvad apeleeritud hinded küll pigem madalamaks, enamasti aga tulemust tõesti ei muudeta. Nagu ühes vanas alkoreklaamis öeldi: “Põhjuse leiab alati!”

Kui inimesel on sügav soov riigiametnike tegevust õigustada, siis teeb ta seda senikaua, kuniks ise nende riigiametnike hammasrataste vahele ei jää.

Seega ei ole mõtet siin tõesti vaielda ja midagi tõestada. Sina võid uskuda, mida sina tahad, mina (samuti väga paljud eesti keele õpetajad) tean seda, mida mina tean.

Ja jälle: ei ainsatki tõestust, ei ainsatki fakti.  MOTT. “Kõik teavad…”, “Mul endal on tõendeid, mida ei jaga” tundub vägagi emotsioonipõhine. Kui petetakse, parandajad eksivad süsteemselt jne, siis tegele ometi asjaga. Anonüümseltki saab ajakirjandusele vihjeid teha, viiteid anda. Ära ometi lase rumalusel ja ebaõiglusel õitseda. Aga ehk ikka ei ole millestki kinni hakata? Tundub küll nii paraku. Minu jaoks oli see Su viimane postitus ikkagi selgus, et lihtsalt süüdistad lampi, ei ole mingitki kinnitust esitada, seega loen selle teema enda jaoks lõpetatuks. Need väited, millest kinni haarasin, huvitasid mind siiralt. Päriselt. Loodan, et Sul ei jäänud muljet, et vaidlesin vaidlemise pärast, tahtsingi teada, kas tõesti on valesti parandamine massiline ja usaldusväärsus kahtluse all. Aga ei saanud targemaks…

Su tekst tundub mulle praegu pigem nagu niru kirjand, mis emotsioonile põhinevalt ei suuda midagi tõestada, puuduvad argumendid. Ma ei ole mingi suur ametnike fänn, kindlasti on ka hindajate, muude ametnike jne töös eksimusi (ka õpetajate töös!), aga seisan ikka õigluse ja aususe eest, kus näen, et kiputakse lahmima. Ära sinagi lase ebaõiglusel lokata: kui Sul on tõendid, et massiliselt tehakse asju valesti ja puudub õiglus, siis nõua seda, tekita arutelu.

PS! Mul on Tartu ja Tartumaa õpetajate seas mitmeid (kindlasti 10+) tuttavaid, endisi kolleege, kellega suhtlen, kohtume regulaarselt. Loomulikult räägime ka tööasjust, riigieksamitest, olümpiaadidest jne. Keegi ei ole sellest tohutust ebaõiglusest ja skandaalist aastate jooksul rääkinud.

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ärge pange seda üht lahmijat tähele. Viimasel ajal lokkab netikommentaatorite ja igasuguste vastaste hulgas selline lahmimine, mitte üht fakti neil enamasti esitada pole, tavaliselt nad ei loe ka artikleid ega “peavoolumeediat”, sest see ju valetab. Õhtuleht ongi vast ainus, millele neil on ostetud ligipääs…

Tulles aga tabeli juurde (mul ka kõik netipaketid olemas, aga, näe, Õhtuleht kindlasti nende hulka ei kuulu), siis mida tahta tabelist, mis lähtub HINNETEST? Kõik, kes vähegi koolidest midagi teavad, teavad ka seda, et mida tugevam kool, seda rangem hindamine, nii et keskmine hinne ei näita üleüldse mitte midagi ega hakka kunagi näitama. Riigieksamid on pisut teine lugu, nende hindamine on anonüümne ja peaks olema adekvaatne (kuigi ka siin esineb subjektiivsust, eriti eesti keele osas).  Reps vist tuli kunagi välja mingi üllitisutoopiaga, et võetagu vastu ülikooli keskmise hinde alusel, no ülikoolid jäid selle mõtte peale ikka sõnatuks ja õnneks vist leidus ministeeriumiski vähe targemaid, see idee igatahes vajus sohu ja igaveseks.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohe täitsa huvi pärast tahaks teada, kui paljudel siin kommenteerijatest ja arvamuse avaldanutest laps 32. keskkoolis õppis/õpib?

Mina saan täiesti subjektiivset arvamust avaldada oma mätta otsast.

Minu poeg läks sinna kooli mitte mingisuguse “vaibi” pärast, vaid seetõttu, et teda huvitab ajalugu. Kohe tõeliselt huvitab. Ka põhikooli lõpetades teadis ta, et peale gümnaasiumi lõpetamist läheb ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Ta ei teinud katseid ühtegi teise kooli, sest teiste koolide erialasuunad ei huvitanud teda. 32. KK-i sai sisse vestlusega. Põhikooli riigieksamitel (k.a. matemaatika), sai vägagi kõrged punktisummad.

Kahjuks gümnaasiumis hakkas miskipärast tendents, et ta ei jaganud enam matemaatikat. Nagu puuga pähe oleks saanud. Ja asi läks aina hullemaks. Kui õpetaja oli haige, siis asendusõpetajaga sai matsule rohkem pihta.

Minu jaoks veidi hämmingusse ajav olukord, kuivõrd geneetiliselt peaks ta reaalis üsnagi tugev olema, sest nii ema, kui isa on reaalid ja ka pere vanemad lapsed on reaalis edukad ja on omale nime teinud.

Aga on nagu on. Poiss jõudis tõdemuseni, et ta on loomult hoopis humanitaar ja seda matemaatikat tal oma soovitud erialasuunal nii väga vaja ei ole ka.

Siiski oli tal valitud lai matemaatika. Eksamitulemusi veel ei tea, loodame parimat tema võimete kohaselt.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu tüdruk õpib 32kk.

paraku ei ole see kool enam sama mis 3a tagasi…

Tuli nende oma põhikoolist katsetega. Paraku jättis reaalainete õpe juba siis soovida, aga gümnaasiumis läks päris kohutavaks: õpetaja kutsus klassi lollideks, tihti kukkus ca 80% töödes läbi.  Mingit reaalselt toetamist ei ole absoluutselt. Tasanduskursust, järeleaitamistunde…mitte midagi. Mingil põhjusel tundides õpetaja jutust ta aru ei saanudki, võtsime talle siis eraõpetaja lisaks. Tundides rõhutakse sellele, et õpilased peavad koolile midagi tagasi andma.

Laias laastus on seal hetkel oluline ainult 1 õppesuund(teatrikallak), teisi ei kaasata praktiliselt mitte kuhugi enam, millest on väga kahju.

Loodame, et asjad loksuvad seal paika tagasi

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu tüdruk õpib 32kk.

paraku ei ole see kool enam sama mis 3a tagasi…

Tuli nende oma põhikoolist katsetega. Paraku jättis reaalainete õpe juba siis soovida, aga gümnaasiumis läks päris kohutavaks: õpetaja kutsus klassi lollideks, tihti kukkus ca 80% töödes läbi. Mingit reaalselt toetamist ei ole absoluutselt. Tasanduskursust, järeleaitamistunde…mitte midagi. Mingil põhjusel tundides õpetaja jutust ta aru ei saanudki, võtsime talle siis eraõpetaja lisaks. Tundides rõhutakse sellele, et õpilased peavad koolile midagi tagasi andma.

Laias laastus on seal hetkel oluline ainult 1 õppesuund(teatrikallak), teisi ei kaasata praktiliselt mitte kuhugi enam, millest on väga kahju.

Loodame, et asjad loksuvad seal paika tagasi

Gümnaasium ei ole kohustuslik. Kui ei saa hakkama, tuleb minna kutsekooli. See, et 80% klassist ei saa matemaatikaga hakkama, pole õpetaja probleem. Lihtsalt väljapressijatest õpilaste ja vanemate põlvkond on jõudnud gümnaasiumisse ja nad arvavad, et seal peab neile hindeid kinkima samamoodi kui põhikooliski.

Nii juhtub, kui lapsevanemate terrorile juba viimased 15 aastat alluda. Filmi “Idiocracy” reaalses elus täitumine.

+2
-10
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Vastan käole 25.05.2022 kl 17:42:

Mul jääb sinust mulje kui supervaletajast. Tartumaal on piisavalt infot MHG juhtumist ja sellestki, millest meedia ei kirjuta.

Meie peavoolumeedia eksponeerimine  mingi “ebaõigluse lahendajana” sinu poolt on pahatahtlik ja küüniline. Midagi valelikumat kui meie peavoolumeedia annab otsida. Paraku on sellele valelikule peavoolumeediale üles ehitatud kogu praegune eesti keele riigieksam.

Jah, mul on tõendeid, aga mingi suvalise PK kiusupunniga ei kavatsegi neid jagada. Mingit õigluse jaluleseadja rolli pole mõtet sinu poolt etendada, enamik eesti keele õpetajaid näeb su amatöörlikku mängu läbi.

Ma olen kõigi võimalike ja võimatute asjasse puutuvate inimestega eesti keele riigieksami probleemidest rääkinud. Kõik on asjaga kursis, kuid keegi ei julge ega suuda midagi selle vastu ette võtta.

Nii palju väärikust võiks ühel Tartumaa ussitajast õpetajal ikka olla, et tunnistada (nagu enamik eesti keele riigieksamiga seotud isikutest seda teeb), et jah, eesti keele riigieksamiga on suured probleemid, aga kahjuks me ei julge/suuda/taha midagi sellega seoses ette võtta.

Muuseas, see riigieksami teema siin haakub väga hästi selle 32. kk paralleelteemaga: õpilaste tase käib aasta-aastalt gümnaasiumis aina enam alla, aga keegi ei julge/taha/suuda näha ja tunnistada põhiprobleemi: lõputult iseendale valetades ja lastes võhikutest vanematel oma nõudmistega haridussüsteem täiesti miinustesse jooksutada, jõuame vaid eestlaste totaalse degradeerimiseni välja. USA ühes osariigis juba võeti vastu seadus, et riigigümnaasiumi võib lõpetada ilma lugemis- ja kirjutamisoskuseta. USAsõbralik EV jõuab peagi sama tasemeni välja.

+1
-10
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Minu tüdruk õpib 32kk.

paraku ei ole see kool enam sama mis 3a tagasi…

Tuli nende oma põhikoolist katsetega. Paraku jättis reaalainete õpe juba siis soovida, aga gümnaasiumis läks päris kohutavaks: õpetaja kutsus klassi lollideks, tihti kukkus ca 80% töödes läbi. Mingit reaalselt toetamist ei ole absoluutselt. Tasanduskursust, järeleaitamistunde…mitte midagi. Mingil põhjusel tundides õpetaja jutust ta aru ei saanudki, võtsime talle siis eraõpetaja lisaks. Tundides rõhutakse sellele, et õpilased peavad koolile midagi tagasi andma.

Laias laastus on seal hetkel oluline ainult 1 õppesuund(teatrikallak), teisi ei kaasata praktiliselt mitte kuhugi enam, millest on väga kahju.

Loodame, et asjad loksuvad seal paika tagasi

Gümnaasium ei ole kohustuslik. Kui ei saa hakkama, tuleb minna kutsekooli. See, et 80% klassist ei saa matemaatikaga hakkama, pole õpetaja probleem. Lihtsalt väljapressijatest õpilaste ja vanemate põlvkond on jõudnud gümnaasiumisse ja nad arvavad, et seal peab neile hindeid kinkima samamoodi kui põhikooliski.

Nii juhtub, kui lapsevanemate terrorile juba viimased 15 aastat alluda. Filmi “Idiocracy” reaalses elus täitumine.

Just see ongi õpetaja probleem kui 80% aru ei saa. Kui aru ei saaks ütleme 30%, siis nende suhtes võiks tõesti kahelda kas nad ikkagi on sobivad gümnaasiumisse.
Kui asendusõpetaja või teise kooli õpetaja suudab selgeks teha teema, aga oma õpetaja ütleb et õpilased on lollid… Mingil põhjusel oli klassile väga hästi arusaadav ja sooritatav ka Tartu Ülikooli eksamiks ettevalmistav kursus.

Mitte ûkski õpetaja ei tohi õpilasi koolis kiusata ega halvasti nimetada!

Oluline on ka aru saada, et 32kk puhul on tegemist suhteliselt tugeva vastuvõtuga kooliga, kuhu õpetajad ise on endale testidega õpilased valinud.  Juba mõned punktid testide maksimumist jättis paljud lapsed uksetaha.
Meil ei ole otseselt probleeme, sest ta saab oma ained vajadusel selgeks ka pere ja kursuste abiga. Suurem mure on nendel lastel, kelle vanemad neid ei toeta.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oluline on ka aru saada, et 32kk puhul on tegemist suhteliselt tugeva vastuvõtuga kooliga, kuhu õpetajad ise on endale testidega õpilased valinud. Juba mõned punktid testide maksimumist jättis paljud lapsed uksetaha.

See viimane lause on küll ulmevaldkonnast, isegi G4 koolidesse pole nii kõva konkurssi. Käesoleval aastal, kus noori rohkem kui 3 aastat tagasi, sai 32KK kutse ka näiteks minu laps, kellel emakeele eksamil saadud vaid pooled punktid, matemaatikas paar punkti maksimumist vähem ja inglise keeles 5 punkti maksimumist vähem. Ja oma põhikoolist tulijatele oli latt veel oluliselt madalamal. Seega kui sa üritasid öelda, et seal peaks õppurite tase kõrge olema, siis see küll paika ei pea.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei tea midagi, minu laps sai sel aastal sisse G4 koolidesse, aga 32.kk-s jäi vaid ootenimekirja. Seda ei jäänud ootama, kas sealt ootenimekirjast oleks üldse ka sisse pääsenud.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei tea midagi, minu laps sai sel aastal sisse G4 koolidesse, aga 32.kk-s jäi vaid ootenimekirja. Seda ei jäänud ootama, kas sealt ootenimekirjast oleks üldse ka sisse pääsenud.

Sest, nagu kirjutasin, oma põhikoolist tulijatele oli neil latt palju madalamal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei tea midagi, minu laps sai sel aastal sisse G4 koolidesse, aga 32.kk-s jäi vaid ootenimekirja. Seda ei jäänud ootama, kas sealt ootenimekirjast oleks üldse ka sisse pääsenud.

Sest, nagu kirjutasin, oma põhikoolist tulijatele oli neil latt palju madalamal.

mis on ka jumalast ok lähenemine. paneme siia kõrvale näiteks sellise wannabe eliitkooli nagu KSG, kus oma põhikooli tasemesse üldse ei panustata (matemaatika osas on juba mitu aastat seis lausa katastroofiline) ja siis gümnaasiumisse nopitakse teistes koolides korralikku õpet saanud lapsi 🙁

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei tea midagi, minu laps sai sel aastal sisse G4 koolidesse, aga 32.kk-s jäi vaid ootenimekirja. Seda ei jäänud ootama, kas sealt ootenimekirjast oleks üldse ka sisse pääsenud.

Sest, nagu kirjutasin, oma põhikoolist tulijatele oli neil latt palju madalamal.

seda aastat ma ei tea, aga tol aastal kui minu laps sisse astus sai oma koolist sinna gümnaasiumisse kokkuvõttes sisse alla 20% oma kooli lõpetajatest.
fakt on see, et 32kk peaks olema normaalse mõistusega lapsed(ehk siis soovijaid kelle vahel valida nagu peaks olema).

Aga riigieksami tulemused ei ole sellega kooskõlas.
Eriti probleemseks pean mina just matemaatikat ja selle ettevalmistust.
mina, õpetajana, ei liiguks edasi klassiga 80% läbi kukkunud teema juurest, sest paraku gümnaasiumis on kõik edaspidine omavahel seotud.  Õppekava nõuded on suured, aga augud tekitavad ka edaspidi suuri probleeme.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu tüdruk õpib 32kk.

paraku ei ole see kool enam sama mis 3a tagasi…

Tuli nende oma põhikoolist katsetega. Paraku jättis reaalainete õpe juba siis soovida, aga gümnaasiumis läks päris kohutavaks: õpetaja kutsus klassi lollideks, tihti kukkus ca 80% töödes läbi. Mingit reaalselt toetamist ei ole absoluutselt. Tasanduskursust, järeleaitamistunde…mitte midagi. Mingil põhjusel tundides õpetaja jutust ta aru ei saanudki, võtsime talle siis eraõpetaja lisaks. Tundides rõhutakse sellele, et õpilased peavad koolile midagi tagasi andma.

Laias laastus on seal hetkel oluline ainult 1 õppesuund(teatrikallak), teisi ei kaasata praktiliselt mitte kuhugi enam, millest on väga kahju.

Loodame, et asjad loksuvad seal paika tagasi

Gümnaasium ei ole kohustuslik. Kui ei saa hakkama, tuleb minna kutsekooli. See, et 80% klassist ei saa matemaatikaga hakkama, pole õpetaja probleem. Lihtsalt väljapressijatest õpilaste ja vanemate põlvkond on jõudnud gümnaasiumisse ja nad arvavad, et seal peab neile hindeid kinkima samamoodi kui põhikooliski.

Nii juhtub, kui lapsevanemate terrorile juba viimased 15 aastat alluda. Filmi “Idiocracy” reaalses elus täitumine.

Just see ongi õpetaja probleem kui 80% aru ei saa. Kui aru ei saaks ütleme 30%, siis nende suhtes võiks tõesti kahelda kas nad ikkagi on sobivad gümnaasiumisse.

Kui asendusõpetaja või teise kooli õpetaja suudab selgeks teha teema, aga oma õpetaja ütleb et õpilased on lollid… Mingil põhjusel oli klassile väga hästi arusaadav ja sooritatav ka Tartu Ülikooli eksamiks ettevalmistav kursus.

Mitte ûkski õpetaja ei tohi õpilasi koolis kiusata ega halvasti nimetada!

Oluline on ka aru saada, et 32kk puhul on tegemist suhteliselt tugeva vastuvõtuga kooliga, kuhu õpetajad ise on endale testidega õpilased valinud. Juba mõned punktid testide maksimumist jättis paljud lapsed uksetaha.

Meil ei ole otseselt probleeme, sest ta saab oma ained vajadusel selgeks ka pere ja kursuste abiga. Suurem mure on nendel lastel, kelle vanemad neid ei toeta.

Mitu % matemaatika riigieksamilt need TÜ ettevalmistuskursuslased said ka? Pakun, et alla 50%.

Õpetaja valmistab koolis õpilasi ette riigieksamiks, mitte ei mängi ninnu-nännu õpetamist. Jah, kui õpilaste tase on seisma jäänud 5. või 6. klassis, siis sealt õpetaja peab gümnaasiumis jätkamagi (mis on hetkel praegustes tavagümnaasiumites väga levinud olukord). Siis aga pole võimalik riiklikku õppekava täita ning heal juhul on õpilased gümnaasiumi lõpetades põhikooli lõpetajaga samal tasemel.

Mul peaks minu aines ka objektiivselt läbi kukkuma 80% klassist, sest õpilaste kirjavead ületavad iga vastuse puhul 4kordselt riiklikult kehtestatud miinimumi. Joonistan neile kõigile ka “kolmed” välja ja olen ikka veel paha õpetaja, sest põhikooli lõpetasid need õpilased ju “neljade-viitega”.

Ma pakun, et EV-s jõutakse 5 aasta pärast mõnes koolis selle tasemeni, kus gümnaasiumi lõputunnistuse saab kätte ilma lugemis- ja kirjutamisoskuseta. Ilma kirjutamisoskuseta saavad juba niigi 80% õpilastest oma gümnaasiumitunnistuse kätte ja kohe jõuab järg ka lugemisoskuse kätte. Näete siis, kui “targaks” on teinud USA oma ideoloogiatega eesti rahva – hariduseusku rahva!

0
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oluline on ka aru saada, et 32kk puhul on tegemist suhteliselt tugeva vastuvõtuga kooliga, kuhu õpetajad ise on endale testidega õpilased valinud. Juba mõned punktid testide maksimumist jättis paljud lapsed uksetaha.

Need mõned puuduvad punktid jätavad ukse taha vaid esimesel hetkel. Seejärel saavad kõik tugeva tulemuse teinud noored oma esimese valiku koolidesse sisse ja 32. Kk peab hakkama järgmistele kutseid saatma. Kolm aastat tagasi olid nimekirjad veel avalikud ja võis näha, kuidas maiks-juuniks oli mõnel suunal kohast loobunud pea kogu klassitäis ja sisse said need, kes enne olid joone all. Nii tugeva vastuvõtuga on tegemist vaid pealtnäha, kuna nad teevad esimesena katseid. Aga tõsi, mingid viimased lorud sinna ka ei saa, ses suhtes on pigem korralik keskmine tase – mitte midagi erilist, aga kaugeltki mitte need, kes nibin-nabin pk lõpetatud said.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise pika 32. KK-i puudutava mõttevahetuse jätkuks annan mina teada, et vaatamata siin eelpool märgitud 32.KK-i kehvast tasemest sai minu poeg Tartu Ülikooli oma soovitud erialale sisse.

Märgin veel ära, et mulle jättis sügava mulje ka 32.KK-i lõpuaktus. Võin suisa öelda, et  olin sellest üsna vaimustunud.

Võrdluseks siis Reaalkooli ja Nõmme gümnaasiumi lõpuaktused, milledel osalesin, kui lõpetasid 2 vanemat last. Nimetet koolide lõpuaktused olid üks etlemiste, laulude, kõnede, kõnede, kõnede jne jada. Kõnede sisu siis kõne terminile ka vastav. Kõnet nautis suuremalt jaolt kõne pidaja ise. Reaalkooli puhul veel lisaks see, et võiks öelda, et lõputunnistuste kätteandmine oli üks lõputu pikk protsess – iga lapse puhul loetleti praktiliselt kõik tema hinded ja saavutused ja olümpiaadidel osalemised ära. Väga tüütu oli.

32.KK-i lõpuaktus oli vaba ja mõnus ja tore. Oli ka esinemisi õpilaste/vilistlaste poolt, kuid need olid sellised lahedad. Kõned olid ka, kuid need olid teistsugused – vabad ja oli saada aru, et kõneleja ise nautis üritust, mitte ise-ennast ja oma kõnet.

Päikest! Mingu teie lastel kõik hästi!

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võrdluseks siis Reaalkooli ja Nõmme gümnaasiumi lõpuaktused, milledel osalesin, kui lõpetasid 2 vanemat last. Nimetet koolide lõpuaktused olid üks etlemiste, laulude, kõnede, kõnede, kõnede jne jada. Kõnede sisu siis kõne terminile ka vastav. Kõnet nautis suuremalt jaolt kõne pidaja ise. Reaalkooli puhul veel lisaks see, et võiks öelda, et lõputunnistuste kätteandmine oli üks lõputu pikk protsess – iga lapse puhul loetleti praktiliselt kõik tema hinded ja saavutused ja olümpiaadidel osalemised ära. Väga tüütu oli.

Julgeks vastu vailda. Sel aastal lõpetas mul üks laps Reaalkooli ja teine Mustamäe Gümnaasiumi. MG aktus oli tõesti kuiv ja igav, Reaalkooli kohta seda küll öelda ei saa. Kõned olid seal muhedad, eriti direktori kõne, mis oli kerge vimkaga. Ma olin päris üllatunud, sest varem olin alati igavatele aktustele sattunud. Samas tunnistuste kätteandmine oli tõesti pikk ja lohisev. Aga nii on vist enamuses kohtades.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Julgeks vastu vailda. Sel aastal lõpetas mul üks laps Reaalkooli ja teine Mustamäe Gümnaasiumi. MG aktus oli tõesti kuiv ja igav, Reaalkooli kohta seda küll öelda ei saa. Kõned olid seal muhedad, eriti direktori kõne, mis oli kerge vimkaga. Ma olin päris üllatunud, sest varem olin alati igavatele aktustele sattunud. Samas tunnistuste kätteandmine oli tõesti pikk ja lohisev. Aga nii on vist enamuses kohtades.

Sa pole kunagi käinud 32.KK üritustel. Ma pole sama inimene, kes eespool kirjutas, aga neil on tõesti äärmiselt huvitavad, elavad ja rõõmsad üritused – aktused, peod, kontserdid. Võrdlusmoment on mul hiljuti Reaali ja GAGiga, ammusemast ajast Nõo ja ühe Tartu gümnaasiumiga, enam ei mäletagi millisega. No üliigavad olid kõik need aktused. Aga mitte 32. oma.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise pika 32. KK-i puudutava mõttevahetuse jätkuks annan mina teada, et vaatamata siin eelpool märgitud 32.KK-i kehvast tasemest sai minu poeg Tartu Ülikooli oma soovitud erialale sisse.

Märgin veel ära, et mulle jättis sügava mulje ka 32.KK-i lõpuaktus. Võin suisa öelda, et olin sellest üsna vaimustunud.

Võrdluseks siis Reaalkooli ja Nõmme gümnaasiumi lõpuaktused, milledel osalesin, kui lõpetasid 2 vanemat last. Nimetet koolide lõpuaktused olid üks etlemiste, laulude, kõnede, kõnede, kõnede jne jada. Kõnede sisu siis kõne terminile ka vastav. Kõnet nautis suuremalt jaolt kõne pidaja ise. Reaalkooli puhul veel lisaks see, et võiks öelda, et lõputunnistuste kätteandmine oli üks lõputu pikk protsess – iga lapse puhul loetleti praktiliselt kõik tema hinded ja saavutused ja olümpiaadidel osalemised ära. Väga tüütu oli.

32.KK-i lõpuaktus oli vaba ja mõnus ja tore. Oli ka esinemisi õpilaste/vilistlaste poolt, kuid need olid sellised lahedad. Kõned olid ka, kuid need olid teistsugused – vabad ja oli saada aru, et kõneleja ise nautis üritust, mitte ise-ennast ja oma kõnet.

Päikest! Mingu teie lastel kõik hästi!

Kuulsin ka tuttavalt kommentaari et tüütu kui loetakse saavutused kôik ette  tunnituste kätteandmisel. Aga eks virisejale endale pisteti lihtsalt tagasihoidlik tunnistus pihku ja polnud olümpiaadide/ vôistluste tulemusi mida ette lugeda lihtsalt. Eks siis ongi nii, et kuulad mis teised kōik jōudnud gümnaasiumi jooksul teha ja on aeg mōelda mis sa ise samal ajal tegid.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuulsin ka tuttavalt kommentaari et tüütu kui loetakse saavutused kôik ette tunnituste kätteandmisel. Aga eks virisejale endale pisteti lihtsalt tagasihoidlik tunnistus pihku ja polnud olümpiaadide/ vôistluste tulemusi mida ette lugeda lihtsalt. Eks siis ongi nii, et kuulad mis teised kōik jōudnud gümnaasiumi jooksul teha ja on aeg mōelda mis sa ise samal ajal tegid.

Kui tobe, põhjendamatu ja sisutu kommentaar.

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võrdluseks siis Reaalkooli ja Nõmme gümnaasiumi lõpuaktused, milledel osalesin, kui lõpetasid 2 vanemat last. Nimetet koolide lõpuaktused olid üks etlemiste, laulude, kõnede, kõnede, kõnede jne jada. Kõnede sisu siis kõne terminile ka vastav. Kõnet nautis suuremalt jaolt kõne pidaja ise. Reaalkooli puhul veel lisaks see, et võiks öelda, et lõputunnistuste kätteandmine oli üks lõputu pikk protsess – iga lapse puhul loetleti praktiliselt kõik tema hinded ja saavutused ja olümpiaadidel osalemised ära. Väga tüütu oli.

Julgeks vastu vailda. Sel aastal lõpetas mul üks laps Reaalkooli ja teine Mustamäe Gümnaasiumi. MG aktus oli tõesti kuiv ja igav, Reaalkooli kohta seda küll öelda ei saa. Kõned olid seal muhedad, eriti direktori kõne, mis oli kerge vimkaga. Ma olin päris üllatunud, sest varem olin alati igavatele aktustele sattunud. Samas tunnistuste kätteandmine oli tõesti pikk ja lohisev. Aga nii on vist enamuses kohtades.

Kuulge, te võrdlete ju erinevate aastate lõpuaktusi. Seal kõnelevad nt erinevad inimesed ju, lõpetajate esindaja, lapsevanemate esindaja, vahel keegi tähtis tegelane veel, need võivadki aastati erinevad olla ja ka oma kõne erineva erinevaks aastaks teha. Nt isegi sama inimene võib järgmiseks aastaks parema kõne teha. Ka aktuse programmi kokkupanija võib vahetunud olla ja esinejate pagas ja repertuaar erinevatel aastatel erineda. Isegi see võib erinev olla, kui palju saavutusi on nende lõpetajate kohta vaja ette lugeda. Tavaliselt mainitakse ära ikka, kui on kiituskirju,  medalistid, mõni saavutus äkki veel. Mida rohkem on lõpetajaid samal aktusel, seda pikemaks aktuse tunnistuste jagamise osa ka läheb. Ja väga mitut aktust on keeruline teha, sest esinejad ju väsiks väga ära. Üldse, lõpuaktus ei tohiks olla küll argument koolivalikul, kui just mingi täielik katastroof ei ole.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuulsin ka tuttavalt kommentaari et tüütu kui loetakse saavutused kôik ette tunnituste kätteandmisel. Aga eks virisejale endale pisteti lihtsalt tagasihoidlik tunnistus pihku ja polnud olümpiaadide/ vôistluste tulemusi mida ette lugeda lihtsalt. Eks siis ongi nii, et kuulad mis teised kōik jōudnud gümnaasiumi jooksul teha ja on aeg mōelda mis sa ise samal ajal tegid.

[/quote]

Käsi südamel või öelda, et see võib olla  tüütu ka lapsevanemale, kelle lapse puhul ka pikk rodu saavutusi ette loeti. Ja siis võiks mõelda ka aktusel olla võivatele teistele inimestele – vanaemadele, vanaisadele, sugulastele, sõpradele. Piisaks, kui märgitaks lihtsalt ära nt et on edukalt osalenud erinevatel olümpiaadidel.

Mind häirib ka, et öeldakse välja “lõpetas heade ja väga heade tulemustega”. Mingi empaativõime võiks ikka olla, et neil, kellel üks kolm või ka rohkem tunnistusel oli, niimoodi mittemidagi ütlemisega hinnete kohta sellise templi saavad. Hea veel, et ei öelda: “lõpetas heade ja mitte nii väga heade tulemustega”. Kuid põhimõtteliselt selline mulje jääb. Milleks on pidupäeval vaja seda toonitada? Minu jaoks piisaks, kui eraldi mainitaks ära üksnes cum laude lõpetajad.

Lisaks on minu, kui totaalse introverdi jaoks täiesti vastuvõetamatu marssida kogu saalitäie ette saamaks tänukirja väga tubli lapse kasvatamise eest. No milleks veel neid vanemaid eraldi tänada on vaja? Kui väga tahavad, siis märkigu üldiselt mingis kõnes ära, et tänavad kõiki lapsevanemaid selliste toredate, andekate jms laste kasvatamise eest,  kedagi eraldi personaalselt märkimata. Minul näiteks ei olnud andeka lapse omamisel mingit muud panust, kui geenid. Mingit eritegevust ma selle andekuse väljendumiseks ei rakendanud.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellise pika 32. KK-i puudutava mõttevahetuse jätkuks annan mina teada, et vaatamata siin eelpool märgitud 32.KK-i kehvast tasemest sai minu poeg Tartu Ülikooli oma soovitud erialale sisse.

Märgin veel ära, et mulle jättis sügava mulje ka 32.KK-i lõpuaktus. Võin suisa öelda, et olin sellest üsna vaimustunud.

Võrdluseks siis Reaalkooli ja Nõmme gümnaasiumi lõpuaktused, milledel osalesin, kui lõpetasid 2 vanemat last. Nimetet koolide lõpuaktused olid üks etlemiste, laulude, kõnede, kõnede, kõnede jne jada. Kõnede sisu siis kõne terminile ka vastav. Kõnet nautis suuremalt jaolt kõne pidaja ise. Reaalkooli puhul veel lisaks see, et võiks öelda, et lõputunnistuste kätteandmine oli üks lõputu pikk protsess – iga lapse puhul loetleti praktiliselt kõik tema hinded ja saavutused ja olümpiaadidel osalemised ära. Väga tüütu oli.

32.KK-i lõpuaktus oli vaba ja mõnus ja tore. Oli ka esinemisi õpilaste/vilistlaste poolt, kuid need olid sellised lahedad. Kõned olid ka, kuid need olid teistsugused – vabad ja oli saada aru, et kõneleja ise nautis üritust, mitte ise-ennast ja oma kõnet.

Päikest! Mingu teie lastel kõik hästi!

Sina Reaalkooli kõnesid ei nautinud ja arvad kohe, et keegi teine peale kõneleja ei nautinud? Otsustad kõikide eest?

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 98 )


Esileht Koolilaps Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses