Miks õpetaja teistmoodi peaks mõtlema? Et praegu annan lisamaterjale ja saadan pool klassi olümpiaadile, aga põnev oleks hoopis järeleaitamistunde anda? No see on väike liialdus, aga nii võib ju juhtuda. Isegi õppematerjalid tuleb ju ümber teha.
Ma ei tea kui palju gümnaasiumis järelaitamistunde antakse. Gümnaasium pole ju kohustuslik ja õpilaste läbivedamisega seal ei tegeleta. Küll aga ei maksa arvata, et olümpiaadidel edukalt esinevad õpilased tulevad tunnitöö ja mõne lisaülesande pealt. Tegelikult nõuab õpilaste olümpiaadiks ettevalmistamine õpetajalt üsna palju lisatööd ja aega.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Et muidu on 359 päeva aastast geenius ja siis yhel päeval ei suuda sooritada keskmise tasemega teste? Ise ka usud või? Kes on tark, kiire ja tugeva loogikaga, teeb need testid tunniga ära.
Ei ole kuulnud et need testid keskmise tasemega tulevad, kohe siis tehaksegi lihtsad, ok. G€ testidel põruvad vahel ka geeniused, kui ka lihtsalt väga tublid. Sest need tehaksegi väga rasked, et moodustuks pingerida. Jah, ja osadel ei pea närvid vastu, isegi oma kooli tugevatel lastel, seda juhtub igal aastal. Ja päris kindlasti tulevad need kõik kes G4 ei mahu riigiümnaaisumite katsetele. Ja teevad need “keskmise tasemega testid” 100% siis ära.
Mul pole ükski kolmest lapsest geenius, isegi paar kolme sees, aga G4 katsed sooritasid 90+ punktile igas aines.
Riigigùmnaasiumite katsete tase tuleb oluliselt madalam ju.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Teadmiseks, et taandrida alustatakse uut mõtet alustades.
Ma tegelikult tean kooli kus jäetakse veelgi suurem protsent peale vestlust kooli ukse taha ja mõni kool armastab grupivestlusi läbi viia, vestlustele saamine ei näita kaugelt sissesaamist. Üks riigigümnaasium avaldas, et neil pääseb iga neljas kooli, vestlusele kutsutute protsenti välja ei toodud, aga kuna mu üheksandiku klassikaaslased sinna kandideerisid, siis tundus, et vähemalt pooled jäid peale vestlust välja.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Pane siis juba kooli nimi ka. Oleks huvitav teada, millises koolis kõik vestlusele kutse saanud ka sisse saavad. G4 koolides ei tähenda isegi katsetest vabastus veel kohta koolis. Kui tegu pole just oma kooliga. Sel juhul on koht küll kindel. Aga mujalt tulijad võivad küll vestlusel põruda. Vestluseks tasub samamoodi harjutada nagu katseteks.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Meie näiteks kutsume ainult need, kes meie kooli esimeseks panid.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Päris normaalne on ukse taha jätta aspergeri tunnustega inimene, kes teiega suhelda ei suuda aga päris erinevatel olümpiaadidel ka rahvusvahelistele esikohad ära toob.
Mina olen piirkonnakooli õpetaja Mustamäel. Julgen arvata, et mitte halb. Esialgul ei kavatse küll töökohta vahetada. Uus süsteem tundub küll kena, aga on veel väga toores. Nt see tunniajane paus keset päeva, et õpilane saaks linna vahel teise majja liikuda.
Palju panustatakse õpilaste vaimsele küpsusele, aga me kõik teame, kuidas lood tegelikult on.
Tunniajane paus on liikumiseks ju ainult neljapäeviti, kui on valikainete päev. Siis jah tuleb võibolla Tervishoiukõrgkoolist Tööstushariduskeskusesse, Majanduskooli, TalTechi või Pealgulinna Riigigümnaasiumisse jõuda pealelõunasesse valikainesse. Teistel päevadel ei liigu nad ju kuskile. Murg lahtiste uste päevadel selgitati seda pikka pausi kasulikka aega nii, et selle ajal võib mõnel päeval olla mentortund või mentorvestlus, saab teha rühmatöid, mis õpetajad iseseisvaks tööks jätavad, kokkuleppel järelvastamist vmt. See ei olevat otseselt vahetund, vaid just õpilase iseseisev kasulik aeg, kus ta õpib, kuulab või vaatab just seda, mida parasjagu vaja. Eesmärk on see, et õhtul kodus enam palju õppida ei tuleks, kui noor päeva jooksul oma aega asjalikult kasutab.
Tundub, et KSG-l on ka vesi ahjus … sel aastal lastakse omad lapsed min 4,2 keskmise hinde alusel katseteta edasi. Viimase aasta riigieksamitulemuste valguses muidugi ainuõige otsus.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Pane siis juba kooli nimi ka. Oleks huvitav teada, millises koolis kõik vestlusele kutse saanud ka sisse saavad. G4 koolides ei tähenda isegi katsetest vabastus veel kohta koolis. Kui tegu pole just oma kooliga. Sel juhul on koht küll kindel. Aga mujalt tulijad võivad küll vestlusel põruda. Vestluseks tasub samamoodi harjutada nagu katseteks.
Oma kool loomulikult. Targad lapsed võiksid ja peavadki juba alates 1. klassist oma koolis käima.
Neil ongi eelis. Aga nad on meeletult rohkem pingutanud juba 1.klassist peale kui laps, kes tuleb kuskilt X koolist ja on saanud lulli lasta ja pealelõunati õues chillida. Ise puhta viieline ikka.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Teadmiseks, et taandrida alustatakse uut mõtet alustades.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Päris normaalne on ukse taha jätta aspergeri tunnustega inimene, kes teiega suhelda ei suuda aga päris erinevatel olümpiaadidel ka rahvusvahelistele esikohad ära toob.
Muidugi. Kooli sisekliima ja ühtne tegus vaim on olulisem, ilmselgelt.
Olümpiaadid jäävad põhikooli. Gümnaasiumis valmistatakse ette edukaid elluastujaid, tugevaid andekaid tarku tegijaid ja suhtlejaid. Nii on.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Päris normaalne on ukse taha jätta aspergeri tunnustega inimene, kes teiega suhelda ei suuda aga päris erinevatel olümpiaadidel ka rahvusvahelistele esikohad ära toob.
Muidugi. Kooli sisekliima ja ühtne tegus vaim on olulisem, ilmselgelt.
Olümpiaadid jäävad põhikooli. Gümnaasiumis valmistatakse ette edukaid elluastujaid, tugevaid andekaid tarku tegijaid ja suhtlejaid. Nii on.
Olümpiaadid jäävad põhikooli?? Olümpiaadide heade tulemustega saab kutseid ülikoolidesse ja noortel on võimalus oma tugevusi ja nõrkusi tunda, sest olümpiaadid on laiapõhjalised ja sealt antakse suurepärast tagasisidet. Lisaks aitavad aineõpetajad olümpiaadidel osalevatele õpilastele luua keskkonna kus nad saavad tajuda olukordi kus nad täiskasvanutena võivad olla, noored saavad neis tundides ja lisaainetes teada kas on valmis siduma end kindla aine ja erialaga või soovivad proovida veel erinevaid variante oma tulevikuks.
Olümpiaadid gümnaasiumis on suurepärane võimalus mitmekülgselt areneda ja igaüks kellele koolid seda pakuvad, peaksid kindlasti osalema.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Päris normaalne on ukse taha jätta aspergeri tunnustega inimene, kes teiega suhelda ei suuda aga päris erinevatel olümpiaadidel ka rahvusvahelistele esikohad ära toob.
Muidugi. Kooli sisekliima ja ühtne tegus vaim on olulisem, ilmselgelt.
Olümpiaadid jäävad põhikooli. Gümnaasiumis valmistatakse ette edukaid elluastujaid, tugevaid andekaid tarku tegijaid ja suhtlejaid. Nii on.
Olümpiaadid jäävad põhikooli?? Olümpiaadide heade tulemustega saab kutseid ülikoolidesse ja noortel on võimalus oma tugevusi ja nõrkusi tunda, sest olümpiaadid on laiapõhjalised ja sealt antakse suurepärast tagasisidet. Lisaks aitavad aineõpetajad olümpiaadidel osalevatele õpilastele luua keskkonna kus nad saavad tajuda olukordi kus nad täiskasvanutena võivad olla, noored saavad neis tundides ja lisaainetes teada kas on valmis siduma end kindla aine ja erialaga või soovivad proovida veel erinevaid variante oma tulevikuks.
Olümpiaadid gümnaasiumis on suurepärane võimalus mitmekülgselt areneda ja igaüks kellele koolid seda pakuvad, peaksid kindlasti osalema.
Mul on hea meel, kui nii positiivsed väljavaated. Leia siis see kool oma aspergerile, kus ta särada saab. G4 eeldab väga head suhtlemist, väitlemisoskust, grupiüritusi, keskendutakse suhtlusele ja üritustele. Tarkus pole eelis, saa aru, targad on kõik need lapsed.
Kes tahab lapse eliitkooli gümnaasiumisse saata, siis vestlusele saamine ei näita veel midagi, enamus (ca 70%) jäävad ka peale vestlust nimekirjast välja. Riigigümnaasiumid tekivad juurde, aga kohti on ikka väga palju puudu, igal juhul peab plaab B paljudel valmis olema.
Tõesti?
Me küll kutsume vestlusele vaid need, kellel on tõsiselt ainest.
Ainult mõned jäävad välja, kuna suhelda ei suuda või muu mure.
Mis 70%-st sa räägid palun?
Päris normaalne on ukse taha jätta aspergeri tunnustega inimene, kes teiega suhelda ei suuda aga päris erinevatel olümpiaadidel ka rahvusvahelistele esikohad ära toob.
Muidugi. Kooli sisekliima ja ühtne tegus vaim on olulisem, ilmselgelt.
Olümpiaadid jäävad põhikooli. Gümnaasiumis valmistatakse ette edukaid elluastujaid, tugevaid andekaid tarku tegijaid ja suhtlejaid. Nii on.
Olümpiaadid jäävad põhikooli?? Olümpiaadide heade tulemustega saab kutseid ülikoolidesse ja noortel on võimalus oma tugevusi ja nõrkusi tunda, sest olümpiaadid on laiapõhjalised ja sealt antakse suurepärast tagasisidet. Lisaks aitavad aineõpetajad olümpiaadidel osalevatele õpilastele luua keskkonna kus nad saavad tajuda olukordi kus nad täiskasvanutena võivad olla, noored saavad neis tundides ja lisaainetes teada kas on valmis siduma end kindla aine ja erialaga või soovivad proovida veel erinevaid variante oma tulevikuks.
Olümpiaadid gümnaasiumis on suurepärane võimalus mitmekülgselt areneda ja igaüks kellele koolid seda pakuvad, peaksid kindlasti osalema.
Mul on hea meel, kui nii positiivsed väljavaated. Leia siis see kool oma aspergerile, kus ta särada saab. G4 eeldab väga head suhtlemist, väitlemisoskust, grupiüritusi, keskendutakse suhtlusele ja üritustele. Tarkus pole eelis, saa aru, targad on kõik need lapsed.
Mis juttu sa räägid, ma tean mitut Aspergeri sündroomiga last kes käivad Gag-is või Reaalkoolis ja saavad väga hästi hakkama.
Mis juttu sa räägid, ma tean mitut Aspergeri sündroomiga last kes käivad Gag-is või Reaalkoolis ja saavad väga hästi hakkama.
Ma ka mõtlen et millest nad siin räägivad, kogemus ka ühega neist koolidest ja väike omapära on seal nii mõnelgi, ja seda aktsepteeritakse.. Sama on olümpiaadidega, et nad gümnaasiumis enam olulised pole on ikka väga hea nali. Keegi ei sunni lapsi neil käima, aga kui leiad oma lemmikaine ja soovid seda süvitsi õppida, on olümpiaadid hea väljund. See pole neile hirmus kohustus, vaid põnev vaheldus kooliskäimisele. Aga hea suhtleja vist tõesti ei suuda 5 tundi järjest mõnel reaalainete olümpiaadil istuda ja ei peagi. Aga väita et gümnaasiumid just ootavadki ainult julgeid suhtlejaid ei vasta tõele.
Aga nad on meeletult rohkem pingutanud juba 1.klassist peale kui laps, kes tuleb kuskilt X koolist ja on saanud lulli lasta ja pealelõunati õues chillida.
Vaesed lapsed, kes 1. klassist peale pingutavad ega saa lulli lasta ja pärastlõunati õues olla…
Mul on hea meel, kui nii positiivsed väljavaated. Leia siis see kool oma aspergerile, kus ta särada saab. G4 eeldab väga head suhtlemist, väitlemisoskust, grupiüritusi, keskendutakse suhtlusele ja üritustele. Tarkus pole eelis, saa aru, targad on kõik need lapsed.
Ja sina kiidad selle heaks, nagu ma aru saan? Masendav.
Nii ongi. Vähemalt Reaalkooliga on see kogemus, et mitu aspergerlikku õpilast on saanud just sinna õppima. Küll IT-d.
Üks õpilane õpib veel teisel alal, minu töökaaslasel laps, tunnen teda sünnist saadik. Väga tubli laps, aga tema ema nägi temaga ka vaeva. Andekas, õppimises ainult viied, aga suhtlusoskust tuli veidi lihvida, nii palju kui Aspergeri puhul on võimalik.
Nii ongi. Vähemalt Reaalkooliga on see kogemus, et mitu aspergerlikku õpilast on saanud just sinna õppima. Küll IT-d.
Gümnaasiumis ei ole erialasid. On suunad ja nädalas paar suunaga seotud tundi. Enamus õppeaineid on kõigil samad. Reaalis pole sisseastumisel suund üldse oluline. Kui saad sisse, siis saad.
Nii ongi. Vähemalt Reaalkooliga on see kogemus, et mitu aspergerlikku õpilast on saanud just sinna õppima. Küll IT-d.
Gümnaasiumis ei ole erialasid. On suunad ja nädalas paar suunaga seotud tundi. Enamus õppeaineid on kõigil samad. Reaalis pole sisseastumisel suund üldse oluline. Kui saad sisse, siis saad.
Avalduse tegemisel tuleb kohe suund valida ja vastavalt suunavaliku konkursile saab koha. Suunavalikut enamasti sisseastudes ei muudeta.
Nii ongi. Vähemalt Reaalkooliga on see kogemus, et mitu aspergerlikku õpilast on saanud just sinna õppima. Küll IT-d.
Gümnaasiumis ei ole erialasid. On suunad ja nädalas paar suunaga seotud tundi. Enamus õppeaineid on kõigil samad. Reaalis pole sisseastumisel suund üldse oluline. Kui saad sisse, siis saad.
Avalduse tegemisel tuleb kohe suund valida ja vastavalt suunavaliku konkursile saab koha. Suunavalikut enamasti sisseastudes ei muudeta.
Mitte Reaalis. Avaldusele tuleb küll suund märkida, aga konkurss ei ole suunapõhine ning vägagi vabalt saab suunda muuta kui seal kohti on. Ainult meditsiinisuunal on piiratud kohtade arv, kõik teised suunad on erinevatel aastatel erinevate õppijate arvuga. Ning programmeerimise suund ei ole IT. IT on palju laiem mõiste kui progemine.
