Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.01 22:24; 13.01 12:35;
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )
Teema: gümnaasiumireform Tallinnas
12.01.2019 22:24
To report this post you need to login first.
12.01.2019 22:42
Aastaid ju juba räägitud, ei üllata. Kõik koolid muutuvad põhikoolideks, st laps õpib kodu lähedal 9. klassi lõpuni ja siis siirduvad kõik kesklinna riigigümnaasiumisse. Hea – kihistumine väheneb. Nii “eliitkoolist” kui igast äärelinnakoolist tulija hakkavad gümnaasiumis koos õppima.
To report this post you need to login first.
12.01.2019 23:17
3000 gümnaasiumiõpilast ühes koolis, st igas klassis 1000 õpilast, isegi, kui oleksid 40 õpilaselised klassid, peaks olema 10.-12.kl kõiki klasse 25 paralleeli!
See oleks täielik hullumeelsus.
kui mõelda sellele, milline jama toimub juba praegu ca 1000-õpilastega koolides ( 21.kool ja Reaal+KPK koos) söögivahetundide äramahutamisega, siis kas selles uues koolis alustataks lõunasöögivahetundidega juba kell 6 hommikul, et päeva lõpuks ikka kõik oma lõuna kätte saaksid?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.01 23:17; 12.01 23:36;
To report this post you need to login first.
12.01.2019 23:26
Kas te artiklit üldse ei lugenud? Gümnaasium on üks, õppehooneid on mitmeid üle linna laiali. Oleks ka idiootlik kogu Tallinna gümnasistid ühte majja kokku vedada.
To report this post you need to login first.
12.01.2019 23:36
Kas te artiklit üldse ei lugenud? Gümnaasium on üks, õppehooneid on mitmeid üle linna laiali.
et siis koondame kõik direktorid, agurist saab kõigi tallinna koolide ühine direktor, saab kõikide direktorite palkade summa omale, aga direktorite endise töö peavad õppealajuhatajad ära tegema oma muu töö kõrvalt?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.01 23:17; 12.01 23:36;
To report this post you need to login first.
13.01.2019 11:04
see on ju pea kõigis Eesti linnades juba ära tehtud, Tallinn on viimane.
To report this post you need to login first.
13.01.2019 11:41
Kõik koolid muutuvad põhikoolideks, st laps õpib kodu lähedal 9. klassi lõpuni ja siis siirduvad kõik kesklinna riigigümnaasiumisse. Hea – kihistumine väheneb.
Kihistumine suureneb, sest gümnaasiumil pole ühiselamut. Igal maaperel, kus gümnaasiumivõimelised lapsed, pole võimalust linnas korterit üürida või iga päev edasi-tagasi sõita.
To report this post you need to login first.
13.01.2019 11:47
Mina natuke arvutasin ja sain aru, et edaspidi pääseb Tallinnas gümnaasiumidesse üle poole vähem noori. Praegu õpib seal kokku 8500 noort (mingist uudisest just lugesin). Jäävad eliitkooli gümnaasiumid Aguri jutu järgi, kus kokku u 500 õpilast. Seega 3000+500 on 3500 gümnaasiumiõpilast senise 8500 asemel. Kusagil on midagi valesti. Ja Reps juba ERRis kommenteeribki, et tegemist on Aguri enda visiooniga ja kindlasti ei saa kõiki ülejäänud gümnaasiume lihtsalt sulgeda. Sel juhul on vaja Eestis juurde 5000 kvaliteetset kutseõppe kohta. Ja ülikoolidesse ei pääse enam senisel määral tudengeid, sest kutseõppest ju ei minda massiliselt ülikoolidesse. See vajab sünkroonis muutusi ja need on hoopis mastaapsemad kui vaid Tallinnas suurgümnaasiumi loomine.
To report this post you need to login first.
13.01.2019 11:59
Minu küsimus on, mis mõte on riigigümnaasiumil, mille hooned on Lasnamäel, Mustamäel, Põhja-Tallinnas (ja miks ei ole üht hoonet ka Õismäel siis, seal elab ka ju palju kooliealisi)? Miks ei võiks need olla siis erinevad hooned?
Ja kas Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum ja Reaalkool jäävad alles kui tunnustatud ja omanäolised koolid? Aga GAG ja VHK? Ja mis saab nt Tln Saksa Gümnaasiumist, kus praegu hakkab osaline (ühel klassikomplektil) eriõpe 7. klassist, osa aineid on neil saksa keeles ja saksa õpetajatega ja see lõpeb gümnaasiumis kahe riigi tunnistusega, kas see programm siis kaob?
Kindlasti on veel omanäolisi koole, saan aru, et need siis koonduvad kõik sinna mammutkooli või -koolidesse, Tallinnasse ainult ühe riigigümnaasiumi tegemine pole tegelikult mõistlik, meil on ju nii palju elanikke.
Ja kuidas jääb venekeelsete koolidega?
Ja õpetajaid muidugi tuleb siis koondada, kui jäävad põhikoolid, nii et osa neist saavad ehk sinna mammutmonstrumisse tööle, aga kõigile see ehk ei sobi, et peavad õoetama täiskoormusega ainult gümnaasiumile, ilmselt nemad siis leiavad muu töö, aga kas jääb piisavalt sinna tööle soovijaid, et ikka õpetus igas aines toimiks?
Ja viimane küsimus: kas see tähendab ka gümnaasiumikohtade vähenemist ja mida on siis nendele kohata jäävatele noortele planeeritud (praegust asjaajamiskorda vaadates jääb mulje, et ei midagi).
Palju on küsimusi, aga 4 aasta pärast peaks see kool (või koolid, sest nad pole veel otsustanud) juba töötama.
To report this post you need to login first.
13.01.2019 12:08
Selle uudise valguses võib ennustada, et tung eliitkoolidesse suureneb mitmekordselt. Kes selliseid napakaid visioone küll välja mõtleb …
To report this post you need to login first.
13.01.2019 12:21
Mina natuke arvutasin ja sain aru, et edaspidi pääseb Tallinnas gümnaasiumidesse üle poole vähem noori. Praegu õpib seal kokku 8500 noort (mingist uudisest just lugesin). Jäävad eliitkooli gümnaasiumid Aguri jutu järgi, kus kokku u 500 õpilast. Seega 3000+500 on 3500 gümnaasiumiõpilast senise 8500 asemel. Kusagil on midagi valesti. Ja Reps juba ERRis kommenteeribki, et tegemist on Aguri enda visiooniga ja kindlasti ei saa kõiki ülejäänud gümnaasiume lihtsalt sulgeda. Sel juhul on vaja Eestis juurde 5000 kvaliteetset kutseõppe kohta. Ja ülikoolidesse ei pääse enam senisel määral tudengeid, sest kutseõppest ju ei minda massiliselt ülikoolidesse. See vajab sünkroonis muutusi ja need on hoopis mastaapsemad kui vaid Tallinnas suurgümnaasiumi loomine.
Tallinna gümnaasiumides õpib palju lähivaldade lapsi, kellel on tegelikult oma (riigi)gümnaasiumid olemas.
Praegu käib tõesti paraku gümnaasiumi palju neid, kellel tegelikult puuduvad nii võimed kui ka õpitahe. Kutsekoolid on suurepärased, olen neist paljudega tutvumas käinud. Võrratud õpetajad-juhendajad, suurepärane materiaal-tehniline baas, väga head olemtingimused. Aga õpilasi napib….
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.01 12:21; 13.01 13:12; 13.01 19:39;
To report this post you need to login first.
13.01.2019 12:35
13.01.2019 13:12
Praegu käib tõesti paraku gümnaasiumi palju neid, kellel tegelikult puuduvad nii võimed kui ka õpitahe. Kutsekoolid on suurepärased, olen neist paljudega tutvumas käinud. Võrratud õpetajad-juhendajad, suurepärane materiaal-tehniline baas, väga head olemtingimused. Aga õpilasi napib….
Kutsekates on tänapäeval ühes grupis koos igasugused erivajadustega õpilased ühes rühmas tavaliste õpilastega. No lihtsalt öeldes on osa neist vaimse puudega. Õpi siis sellistega ühes rühmas, juhendaja kogu aur läheb nende ullikestega tegelemisele. Pirukate küpsetamiseks on ahjud jah võib-olla olemas ja ruumides remont tehtud, kuid on kutsekate erialasid, mille lõpetajad ei suuda tööturul konkureerida, kui, siis abitöölistena miinimumpalga eest. Need “võrratud õpetajad ja juhendajad” on ka mõnikord just need, kes ise sel erialal tööturul läbi ei löö ja siis on maandunud madalalpalgalisele õpetaja kohale. Ainekava ja programm võivad paberil olla ilusad aga… Mõni hakkab kohe peale kutseka lõpetamist järgmisel aastal ise seal samas uusi õpilasi õpetama, sest kedagi teist pole võtta. Nagu hobikoolituskeskused, kus igavlevad pereemad käivad lihatoitude valmistamist, kudumist või iluaiandust õppimas. Majandust see kahjuks käima ei tõmba. Arvan, et noor, kes tahab õppida heas gümnaasiumis, peab seda saama. Aur võiks kuluda hoopis sellele, et praakharidust andavate koolide direktorid saadetakse töölt minema ja korraldatakse konkursid uute inimeste leidmisele, antakse täiendavaid palgavahendeid ja pakutakse tuge koolide kordasaamisele.
Haridust ei saa anda õpilasele, kes ei taha õppida ja kel pole selleks võimeid!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.01 12:21; 13.01 13:12; 13.01 19:39;
To report this post you need to login first.
13.01.2019 14:07
Aastaid ju juba räägitud, ei üllata. Kõik koolid muutuvad põhikoolideks, st laps õpib kodu lähedal 9. klassi lõpuni ja siis siirduvad kõik kesklinna riigigümnaasiumisse. Hea – kihistumine väheneb. Nii “eliitkoolist” kui igast äärelinnakoolist tulija hakkavad gümnaasiumis koos õppima.
Mida selle juures heaks pidada? Et ei ole enam tugevatest koolidest tulevaid heade teadmistega lõpetajaid vaid kõik on sarnane mass? Kui tahta kõiki õppureid maksimaalselt edasi aidata, siis on klasside jagunemist vastavalt suutlikusele võimatu vältida. Helgel peal on igav ja kõige nõrgemad lohisevad sabas. Nende jaoks on see masside valimatu kokkulükkamine kõige ebaausam.
To report this post you need to login first.
13.01.2019 15:28
Aastaid ju juba räägitud, ei üllata. Kõik koolid muutuvad põhikoolideks, st laps õpib kodu lähedal 9. klassi lõpuni ja siis siirduvad kõik kesklinna riigigümnaasiumisse. Hea – kihistumine väheneb. Nii “eliitkoolist” kui igast äärelinnakoolist tulija hakkavad gümnaasiumis koos õppima.
Mida selle juures heaks pidada? Et ei ole enam tugevatest koolidest tulevaid heade teadmistega lõpetajaid vaid kõik on sarnane mass? Kui tahta kõiki õppureid maksimaalselt edasi aidata, siis on klasside jagunemist vastavalt suutlikusele võimatu vältida. Helgel peal on igav ja kõige nõrgemad lohisevad sabas. Nende jaoks on see masside valimatu kokkulükkamine kõige ebaausam.
selle üle, et gümnaasiumis on aineõppes rühmad taseme põhjal moodustatud, ei peaks isegi diskuteerima, sest see on niivõrd elementaarne.
To report this post you need to login first.
13.01.2019 15:34
Ja ülikoolidesse ei pääse enam senisel määral tudengeid, sest kutseõppest ju ei minda massiliselt ülikoolidesse. See vajab sünkroonis muutusi ja need on hoopis mastaapsemad kui vaid Tallinnas suurgümnaasiumi loomine.
Pole vajagi senisel määral tudengeid. Ja kutseõppest ei liigu praegu ülikooli õppureid just seepärast, et kutsekooli läheb peamiselt vähemvõimekas või laisk kontingent. Kui kutsekoolidesse rohkem õppureid liigub, on ka seal kvaliteet kõrgem ning kindlasti ka ülikooli edasi minejaid jagub.
8500 pealt 3500 peale tundub tõesti karm muutus olema, aga põhimõtteliselt suunaga olen nõus, et gümnaasiumikohti nii palju küll vaja pole. Samas oleks kahju, kui Tallinnas tekkinud nišigümnaasiumid – Westholm, 32.KK, 21.KK kaoks ära mingisse nimetusse ühiskatlasse.
To report this post you need to login first.
13.01.2019 18:57
Jäävad eliitkooli gümnaasiumid Aguri jutu järgi, kus kokku u 500 õpilast. Seega 3000+500 on 3500 gümnaasiumiõpilast senise 8500 asemel.
Kust sellised andmed? Juba ainuüksi ühes GAGi lennus on oma 140 õpilast. Korruta see arv 3-ga ning võta arvesse, et tegu on vaid ühe kooliga. (G5 koolid jäävad väidetavalt edasi).
Muidugi nõustun sellega, et nii suure kooli loomine, olgugi, et üle linna laiali, ei ole mõistlik. Iga gümnaasium on eriline ning nendest tulevad välja erinevad noored, samuti ei usu, et gümnaasiumi kaotamine põhikooliosa taset oluliselt tõstma hakkab. Nii mõneski teises linnas pole see toimima hakanud. Aga eks aeg näitab…
To report this post you need to login first.
13.01.2019 19:39
Jäävad eliitkooli gümnaasiumid Aguri jutu järgi, kus kokku u 500 õpilast. Seega 3000+500 on 3500 gümnaasiumiõpilast senise 8500 asemel.
Kust sellised andmed? Juba ainuüksi ühes GAGi lennus on oma 140 õpilast. Korruta see arv 3-ga ning võta arvesse, et tegu on vaid ühe kooliga. (G5 koolid jäävad väidetavalt edasi).
Muidugi nõustun sellega, et nii suure kooli loomine, olgugi, et üle linna laiali, ei ole mõistlik. Iga gümnaasium on eriline ning nendest tulevad välja erinevad noored, samuti ei usu, et gümnaasiumi kaotamine põhikooliosa taset oluliselt tõstma hakkab. Nii mõneski teises linnas pole see toimima hakanud. Aga eks aeg näitab…
Põhikoolide tase langeb kindlasti, sest ainespetsialistid lähevad pigem gümnaasiumisse. Põhikoolidesse jäävad mitme aine õpetajad. Samuti ei saa väiksemates põhikoolides enam ainespetsialist koormust täis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.01 12:21; 13.01 13:12; 13.01 19:39;
To report this post you need to login first.
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
