Rasedust saab kohe 18 nädalat, kaks viimast nädalat on all luudes valu ja peale pikka kõndimist päris korralik valu. Peale eilset 5km oli nii valus, et üks jalg ees voodist astudes lausa karjata. Kas see möödub mingi aeg, kõndimist lõpetada küll ei tahaks, muud trenni otseselt ei tee, ikka see 4-6km päevas. Või on hoopis vähese liikumise viga? Kehaehituselt olen sale, kõht veel väike, kaalu juures 3,5kg.
See on väga individuaalne. Enamasti soovitakse siiski puhkerežiimi, vähemalt eesti allikad soovitavad. Inglise keelsed soovitavad pigem kerget liikumist. Minul tegi asja hullemaks seismine. Loobusingi igasugusest seismisest. Hambaid pesin istudes, dushi all käisin istudes, süüa tegin istudes jne. Vähemalt hullemaks mul see valu ei läinud, kõndimisega jätkasin sünnituseni, kõndisin 35. Nädalani 15-20km päevas, muidugi mitte ühes jaos. Ära kadus valu peale sünnitust.
ka minul tulid samad valud umbes samal ajal.Rääkisin enda ämmakale ta soovitas magneesiumi, ostsin tarvitasin, abi polnud. Seejärel foorumitel kolades ja apteekriga rääkides soovitas ta mulle kaltsiumit võtta ning ca nädalaga oli valu praktiliselt kadunud.
Mul mõlema rasedusega olnud.
Esimese rasedusega just liikumine aitas. Istumine -paigal püsimine tegijust asja hullemaks – nii kaua ie tundnudki, kuni ei liigutanud, aga kui nt hommikul voodist tõusin, oh seda valu!
Teisega oli valu veel hullem, siis tegi liikumine asja just hullemaks.
Seeg aon see väga indiviudaalne, kas liikumine aitab või teeb hullemaks ja isegi mul kahe rasedusega erinev kogemus.
Sõin ka magneesiumi, kaltsiumi, proovisin bandaaži, teipimist. Ei aidanud miski. Teise rasedusega oli mul lõpuks jalgevahe täitsa paistes juba 🙁 laps lihtsalt passis koguaeg nii madalal vist….
Minul on käsil kolmas rasedus. Valu on kõigiga erineval ajal alanud, teise raseduse puhul oli see lausa algusest peale. Loodan, et pärast sünnitust saan lahti ka sel korral, aga ka siitsamast perekoolist olen lugenud, et mõnel ongi need valud jäänud ja on tulnud minna ka opile.
Liikumine ei tee asja kahjuks paremaks – vastupidi. Mida rohkem liikuda, seda hullemaks läheb. Ja see pole minu väljamõeldis, vaid nii on kirjas ka meditsiinilises infos. See ei tähenda, et ma ei käiks jalutamas, vastupidi, aga tean, et maksan õhtuti selle eest lõivu. Mõnikord ei saa ma õhtul peaaegu üldse liikuma, ja kui, siis suure valu ning taarumisega.
Kindlasti ei tohi sümfüüsivalu puhul voodist püsti hüpata/ühel jalal välja astuda jne. Õige on jalad koos, mõlemad korraga põrandale. Ööseks/lebotamiseks põlvede vahele padi, mis võtab koormust vähemaks. (Öösel) külje keeramine kindlasti samamoodi – jalad koos. Minul on abi olnud ka kiropraktikust. Lisaks harjutused – pall (võib olla ka tennispall, ei pea olema suur) kõverdatud põlvede vahele, ise oled põrandal selili. Ja surud seda palli põlvedega kokku.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
