Esileht Pereelu ja suhted Häbenen oma meest

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 75 )

Teema: Häbenen oma meest

Postitas:
Kägu

Imelik ellusuhtumine sul.Kas sa tahad, et kõik sinu suhtlemisalal olevad inimesed oleksid sinu moodi ja sinu soovi järgi muutunud? Soovitan igat inimest võtta tema enda järgi. Kõik on omamoodi. Iga inimesega ongi oma teemad. Vaevalt et me keegi eriti oma spetsiifilisi tööasju ja hobisid iga tuttavaga peaksime saama rääkida. Mida nn targem, haritum inimene on, seda rohkem peaks ta suutma mõista ja kohaneda.
Mul on seinast seina tuttavaid. Ma ei häbene suhelda ei alkohooliku ega puudega iniemsega, ka vaimse puudega, lihtsalt meil on omad jutud. Vande töökaaslasega on omad jutud. Mul on vanu 80+ naistuttavaid, kellega omad teemad. Vanad sugulased, Uuemad tuttavad, kohe saan järgmisel kuul uued võõrad töökaaslased, kes on minus arvatavasti haritumad. See teeb rikkamaks meid kõiki, kui sa oskad ja tahad olla mõistlik ja paindlik.
Oma mehega on see eri teema. Teid peaks siiski siduma midagi enamat, kui haridus ja selle tase.
Mina pole teab, mis haritud, aga olen väga uudishimulik naine, mitmes mõttes. Viimasel korral käisin teatris täiesti üksi. Olen 50.aastane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

tõrjusid nad mingi hetkel eemale, kui tahtsid nii üliintellektuaalne olla.

Asi pole selles, et sa TAHAD üliintellektuaalne olla, vaid lihtsalt oled. Haridus toob sageli (kuigi mitte alati) kaasa mitmetahulisema ja -külgsema mõtlemise, suurenenud kriitilise mõtlemise (mitte negatiivsema, aga suurenenud suutlikkuse analüüsida olukordi) – ja see kõik võib vähem haritutele olla mõistetamatu, sageli näevad nad selles uhkust ja eputamist, vastavalt omaenda teadvustamata komplekside ja alaväärsustunde tasemele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Haridus ja haridus toovad kaasa ka suurema tolerantsuse, selliselt hurraaga väga kriitilised inimesed on pigem vähese haridusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

tõrjusid nad mingi hetkel eemale, kui tahtsid nii üliintellektuaalne olla.

Asi pole selles, et sa TAHAD üliintellektuaalne olla, vaid lihtsalt oled. Haridus toob sageli (kuigi mitte alati) kaasa mitmetahulisema ja -külgsema mõtlemise, suurenenud kriitilise mõtlemise (mitte negatiivsema, aga suurenenud suutlikkuse analüüsida olukordi) – ja see kõik võib vähem haritutele olla mõistetamatu, sageli näevad nad selles uhkust ja eputamist, vastavalt omaenda teadvustamata komplekside ja alaväärsustunde tasemele.

Ma ei usu sellesse, et inimene, kes nooruses ja sealt edasi on teatud intellektuaalsete võimetega olnud, teeb veel mingi kraadi ja seejärel tuleb meeletu hüpe veel edasi. Arvestades sellega, et tegemist on täiskasvanud ja välja kujunenud inimesega, nagu teemaalgataja puhul, siis ei anna see lisakraad juurde mitte vaimsetele võimetele endile, need on tal samad, mis ennegi, vaid ta on lihtsalt saanud vaheldust ja veidi uusi teadmisi.

Ma ei ole oma tutvusringkonnas teist kõrgharidust omandunud inimeste puhul või ka nende puhul, kes on lihtsalt lisaeriala õppinud või mõne uue hobiga tegelema hakanud, märganud seda, et nende senine olemus oleks muutunud nii kardinaalselt, et enam vanade sõpradega ei klapi või pereelu uppi läheks. Ise olen samamoodi kunagi ülikoolis saadud haridusele üht-teist juurde õppinud, end täiendanud, töökohti vahetanud ja karjääri edendanud, aga oma olemuselt olen ma ikka üsna sama kõigi nende aastate jooksul olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, sul on ju üsna tavaline olukord. Alustasite kunagi koos, sina liikusid edasi, mees jäi ühel hetkel oma arenguga seisma. Lisaks see, et sa töötad palju haritumate ja laiema silmaringiga inimestega koos, nii et paratamatult võrdlus on su mehe kahjuks.
Mul oli nooruses sarnane lugu, küll lühem, sest läksin lahku enne, kui oleks lapsed saanud. Olen ka maakohast, õppisin maa keskkoolis ja tutvusin keskkooli ajal endast viis aastat vanema noormehega, kes töötas metsas ja hiljem saekaatris. Otseselt see noormees ei olnud rumal. Ta tundis huvi ühiskonnaelu vastu, luges ajalehti ja jututeemasid meil jätkus. Tal oli mõtteid, aga ta väljendas neid küll tahumatul moel, aga see selleks. Ta oli voodis väga hea, julgen öelda, et siiani vist mu parim voodipartner 🙂 Meil oli koos lõbus.
Lõpetasin keskkooli ja läksin kõrgkooli edasi õppima. Tutvusin ka teistsuguste inimeste ja meestega. Minu maailma läks prauhti laiemaks. Meie suhe pidas vastu veel poolteist aastat, siis tegime lõpu, sest ma sain aru, et meie suhtel pole perspektiivi. Oleks ma mingil põhjusel temaga tollal abiellunud, nt seetõttu, et jäi rasedaks (see oli veel too aeg, kui planeerimata rasedused olid suhteliselt tavalised), siis ma oleks teda hiljem väga häbenenud, kui ma mõtlen, milliste inimestega olen hiljem olnud ümbritsetud.
Minu sõprade seast läks hiljuti lahku üks sarnane ebavõrdne paar. Olid ka koos väga varasest noorusest, tüdruk veel keskkoolis, kui koos elama hakkasid. Mees ka selline labase suuvärgiga. Kui küsite, kuidas minusugune lilleke sellist meest üldse tunneb, siis mehe lapsepõlvesõber. Sel mehel oli veel kombeks purjus peaga oma naist l..s ja l..ks sõimata. Ingl k cow ja b..ch. Kõigi teiste kuuldes. Ühesõnaga see mees oli selline, nagu ta oli 20 aastat tagasi, aga naine tegi suure arengu läbi, lõi oma firma, muutus väga edukaks ja ka hästi teenivaks omal erialal. Ammugi imestasin, et nad ikka veel koos on. Aga lõpuks ikkagi läksid lahku.
Ei oskagi sulle, teemaalgataja, head nõu anda. Katsu läbi mõelda, mis teid omal ajal ühendas? Kui sa tahad teatris käia, aga mees ei taha, leia selleks teine kaaslane. Katsu leida mõni muu hobi, mis teid mehega seoks. Midagi, mis poleks nii pheen ja kultuurne 🙂 Näiteks loodusmatkad, koerapidamine, fotograafia, peotants, mälumäng …?
Kui sa pead temaga oma tuttavate seltskonda minema, siis katsu talle viisakalt märkus teha, et kontrolliks oma suuvärki. Tema jäikadest tõekspidamistest katsu lihtsalt mitte välja teha. Kehita õlgu, ütle, et sina arvad teisiti, ja kogu lugu. Mul on isa selline, et vanematekodus õega juba väldime teatud teemasid täiesti teadlikult ja kui üks ütleb midagi tuleohtlikku, siis teine togib küünarnukiga ribidesse.
Aga kui kõik ei aita, siis pead arvestama ka sellega, et varem või hiljem jõuab teie abielu oma lõpuni. Kindel on see, et meest sa ümber ei kasvata. Kas õpid võtma teda sellisena, nagu ta on, või lähed lahku.
Mõtle ka sellele, et paljud mehed elavad koos endast rumalamate naistega, peaasi, et nood on nooremad ja ilusad. Võib-olla saad oma meest samamoodi võtta? Tubli tükk meest voodis ja muu pole oluline 😛

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega jah labased naljad ja nõmedad jutud ei kuulu vaid harimatute inimeste juurde. Palju on inimesi, kes juttudega on väga viisakad, aga salaja teevad risti vastu. Mis kasu on siis kenast sõnaseadest, kui seest mäda ikka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lugege raamatut “Müüa pooleiolev individuaalelumaja”, see on küll sõjajärgsest ajast ja propagandat tublisti sees, aga inimlikud probleemid lahku kasvamisest on ikka samad nii siis kui nüüd.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kulla inimene – mees rabab oma firmas tööd, oled ehk huvi tundnud, ega ta väsinud pole? Kurb muidugi, et osadele meestele on naise kõrgem palk häiriv, aga ära siis tõstata seda teemat ja hoia oma palganumber enda teada. Teatri asemel minge mõnele spordivõistlusele või reisile, peaasi – tehke midagi koos. Näiteks võiks vahelduseks ora sealtsamusest välja tõmmata, õllepudeli kõrvale võtta (kui muidugi ontlikud kodanikud ei joo vaid 74. aastakäigu tammevaadis laagerdunud Merlot’d) ja ise ka mõne ropu anekdoodi rääkida. Tunne elust mõnu ja proovi rohkem tunnustada oma mehe häid omadusi – mõne ehk ikka leiad.

See muutub tõenäoliselt ka lõpuks probleemiks, kui kõik koostegemised on sellised, mis mehele meeldivad. Samahästi võiks koos teatrisse minna, mees võiks vahelduseks veini juua ja raamatu läbi lugeda ja sellel teemal juttu ajada ja elust mõnu tunda ja naist kiita.

See tähendab tänapäeval tavaliselt, et naine on shokeeritud, et mees ei oiga vaimustuses sisserändajate ja homode suhtes ning julgeb arvata, et eesti kultuur võiks ikkagi säilida.

Senikaua, kuni need kultuuri säilitajad ise rahvatantsu või koorilauluga ei tegele või vähemalt eesti keelt kõnes ja kirjas kõrgel tasemel ei hoia, on raske neid tõsiselt võtta.

Mesasja? Eesti keelt kõrgel tasemel kõnes ja kirjas? Kui ma vaatan oma laste õpetajaid, siis pole vist juhtunud ühegi kirja lugema, kus mõnda ortograafiaviga poleks. Kui muud ei ole, siis kirja lõpus viisakusvormeli ja oma nime vahele koma ikka topivad. Vot see on kurjast, sest nemad õpetavad lapsi. Aga eesti keel laiemalt on palju rohkem kui Põhja-Eesti keelest pärit ametlik kirjakeel. Murdekeel on palju värvikam ja ilusam ja mind isikikult ei sega pluused ja pliitad mitte üks raas. Liiatigi inimene, kes oskas 15 aastat tagasi eesti kirjakeelt kõrgel tasemel, tänapäeval enam ei oska, sest vahepeal on reegleid hoolega muudetud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mingil määral kasutasid sa ise seda meest ära, te mõlemad ju ei oleks saanud keskkoolis ja ülikoolis käia, keegi ju pidi peret ülelpidama. Nüüd kui sul koolid lõpetatud ja peen töökoht olemas, oled solvunud et mees on lihttööline ja teenib sinust vähem.

Mitte “mingil määral” vaid ikka väga suurel määral kasutas meest ära.

Lisaks, keeldus teemaalgataja juba tol algusaegadel mehega suhtlemisest ja pigem keskendus oma õpingutele ja kooli(de) kaaslastele.
Ehk siis lihtsas keeles: kui loll ja tark sulgeda 16ks aastaks ühte ruumi, siis ei välju sealt enam loll ja tark, vaid loll on saanud kõvasti targemaks ja tark on pisut taandarenenud.
Teemaalgatajal on miskipärast kuidagi teisiti?

Mõte on see: sa jätsid oma mehe juba aastatid tagasi maha; te polnud enam sõbradki.
Mida sa nüüd täna temast tahad? Teraapia, no halloo.
Praegu käitu nagu üks õige naine ikka, mehele alimendid peale ja omale uus, kindlasti ooperis käiv, ahv koju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ebaõiglane on vaadata, kuidas kõik siin vaid mehele kaasa tunnevad, justkui naisele tema mõtteid ette heites.

Mina mõistan teemaalgatajat väga hästi, sest tean, mida ta tunneb (erinevalt mitmestki moraalijüngrist). Mul oli nooruses suhe, mis algas, kui ma olin keskkooli lõpuklassides ja mehehakatis lõpetas ülikoolis bakalaureust. Lõpetasin keskkooli, astusin ülikooli ja lõpetasin bakalaureuse. Läksin magistrisse. Kujunesin inimesena, harisin end. Meie argipäev nägi tihti välja nii, et ärkasin hommikul kell 7 (mees jäi magama), tegin süüa, käisin trennis, läksin kooli, seejärel tööle, poodi ja koju. Koju jõudes ootasid mind mustad sokid, pesemata nõud ja karvakasvanud mees, kes ütles, et “Oh kui hea, et tulid, nüüd saangi Jüri/Sandri/Karli juurde õlut jooma minna”.

Tasub mainida, et kui me ka läksime koos välja, siis pidevalt käis üks nõmetsemine ja onuheinolikke vaimuvälgatuste tegemine, saateks fraasid a la “no muidugi on mehed paremad, sest suurema osa maailma tähtsatest asjadest on teinud ju mehed” jne jne. Mis te arvate, kas oli naisena meeldiv seda kuulata? Leian, et veidi silmakirjalik ja hale on rääkida meessoo suurtest saavutustest ning kõrvutada neid halvustavalt naissoo saavutustega, kui omal kodus on vastupidine olukord.

Kõik oleks olnud ok, kui mees oleks minu püüdlustesse suhtunud lugupidavalt ja austusega. Aga no oh ei, pigem hakkas ta ikka enam mainima, kui mõttetu on see minu rabamine ja edasipüüdlemine, ja üleüldse, kes must ikka saab, mõni spetsialistikene, sest erinevalt meestest naistel (sh minul) pole ju ettevõtlusgeeni, mis tegelikult leiva lauale toob (kordan, ise ta oli töötu, kui mulle sellist kelbast ajas). Ehk siis ta hakkas mind järjest enam maha tegema ja ise ei kavatsenudki edasi areneda (sest miks üldse kõrgkooli minna, kui meessoo esindajad on sündinud ettevõtjad ning juba mõne aasta pärast on miljonid pangakontol). Mulle tundub, et see oli tegelikult alaväärsuskomplekt. Aka mida rohkem ma hakkasin temast “mööda minema”, seda nõmedamaks ta ise ja tema naljad muutusid. Muidugi see mõjus mulle – kui päevast päeva korrutada, et minu tegevus ja püüdlused on nii mõttetud, sest ega naised ju ei suudagi paremini, siis vot hakkadki uskuma. Labane, põikpäine, matslik.

See on paratamatu, et ühel hetkel “minnakse mööda” oma kaaslasest, kui viimane kohe nimme ei taha areneda. Ühel hetkel avanevad silmad ja see ei pruugigi halb olla. Ma jätsin oma mehe maha, töötan täna oma valdkonna tipus, mul on toetav ja innustav mees. Eksmees elab vanemate korteris. Ma ei tea, on’s ta miljonäriks ja ettevõtjaks hakanud või ei, aga palgatööd teeb ta küll (mina ju enam arveid ei maksa).

Kui ma mehe maha jätsin, sain ka ikka palju etteheiteid samas stiilis, nagu siit lugenud olen. Et “aga tal oli ju hea süda”, “ta oli truu”, “kuidas sa võisid niimoodi töötuna ja toeta ta maha jätta”, “oleksid võinud ju leppida nagu ta on”. Muidugi, etteheitjatele ei ole teada, mis tähendab sellisega aastaid koos elamine. Mida teeb see enesehinnanguga ja milliseks takistuseks on see isiksuse edasiarenemisel. Mille k*radi pärast peab ainult naine olema leebe ohver ja vastutulija, kui teiselt poolt ei ole lille liigutamistki näha? Pieteeditundest?

Teemaalgataja olukorda ei tea ning kindlasti ei tasu välja lugeda, et ma soovitan talle sama lahendust. Minu näide oli pigem mõeldud moraalijüngritele. Asuge aga tampima ja ütlema, et olin nõme naine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ebaõiglane on vaadata, kuidas kõik siin vaid mehele kaasa tunnevad, justkui naisele tema mõtteid ette heites.

Asi pole ju ainult mehes. Kogu tutvusringkonnast on ju jutt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No kuulge, ega siis haridus ei muuda siin midagi.
Meil mehega mõlemal magister, mehel lõpetamata doktorantuur: võib öelda, et oleme oma erialal mõlemad arvamusliidrid, mina ka tööandja ja ettevõtte omanik.
Mu mees on siuke pidur, et anna otsad. Negatiivne, viriseb, vingub, laisk… samas truu, ütleb, et minuga tema maailma algab ja lõpeb. Meil on 3 imetoredat last, kelle kasvatamises teeb tema küll pool tööd ära, õhtuti teeb söögid, toob lapsi lasteiast, käib klassikoosolekutel.
Ma ka vahel häbenen teda: nt. ta on suht terava keelega, siis talle ei meeldi mitte ükski mu sugulastest, ta halvustab maainimesi, oma töökaaslasi, oma ülemust, täiesti negatiivne pool oma päevast.
No mis teed sellisega? Haridus ei anna siin midagi, see on inimese iseloom ja kasvatus. Ta isa on täpselt samasugunue, 15 aastat tagasi oli ta oma isast erinev, nüüd 5 aastaga on läinud väga väga sarnaseks.

Lahutada? see annaks mulle praeguste probleemide asemele 100 uut, seega kaaludes plusse ja miinuseid, jätkame seda mis meil on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Asuge aga tampima ja ütlema, et olin nõme naine.

No sa ei ole nõme, aga tõsi, pisut totu naine oled, sest see sinu juhtum ei puutu absoluutselt teemasse.
Sul oli kodus mõttetu ahv, kes tegi sind maha, kasutas raha jne.

Teemaalgataja mees on tore ja töökas mees, lihtsalt pole nii palju koolis käinud, kui oleks vblla võinud.
Aga endiselt ei jõua see mulle kohale, et ühel paaril võib selline olukord üldse tekkida.
See mull peaks ju varem lõhkema ja käärid välja paistma, kui 16a.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga endiselt ei jõua see mulle kohale, et ühel paaril võib selline olukord üldse tekkida.
See mull peaks ju varem lõhkema ja käärid välja paistma, kui 16a.

See on hea küsimus! Teemaalgataja, kui oled veel siin lugemas, mõtle tõesti järele ja räägi meile ka, millal sa siis avastasid, et oled oma mehest kaugele ette läinud? 16 aastat koos. Alates siis 2003. Näiteks katsu meenutada, mis seisus olid teie suhted kusagil 2015 kandis? Kas siis oli veel kõik roosiline, sul oli maailma parim mees? Või kärises juba siis õmblustest, aga mitte nii valjusti veel? Kas olid mingid ahaa-hetked, kui sa aru said, et te olete mehega tegelikult erinevatest maailmadest, või jõudsid tänasesse punkti kuidagi tasakesi, asjad kogunesid pisikeste terade haaval?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kui oled veel siin lugemas, mõtle tõesti järele ja räägi meile ka, millal sa siis avastasid, et oled oma mehest kaugele ette läinud? 16 aastat koos.

Ma ei võtaks seda teemaalgataja “vaimse arengu teemat” sajaprotsendilise tõena.
Sest tõesti, see pole võimalik, et 16 aastat koos ja ei kordagi pole varem probleemi VÕI ka sellele lahenduse otsimist (õhtukool, kaugõpe jne) ega mitte midagi. Null. Ja 16a on pikk aeg. Vist kaugelt pikem, kui Eesti keskmine kooselu.

Aga see on võimalik vaid ühel juhul: teemaalgatajal kukkusid roosad prillid eest.

Ja ta lihtsalt ei armasta enam oma “lihtsat meest”. Ei armastaks ka siis, kui see muutuks homme keeruliseks meheks ja hakkaks ooperis käima. Või seisaks Vello Vaheri kombel pea peal.
Kuna naised (ja teemaalgataja on naine) ei oska samm-sammult mõelda ja ise lõpptulemuseni jõuda, siis nad saavad seda teha vaid kellegagi rääkides.
Ja seda ta teebki.
Ok, tunne ütleb, et miskipärast ta enam ei taha seda meest. Ta ei saa ise aru, miks. Ja hakkab otsima põhjust, et miks siis ei taha, muidu normaalne inimene ju.

Ja leidiski rea huvitavaid fakte, et tütrega järsk, ooperis ei käi ja teenib temast vähem. (tuhanded eesti mehed (ja ka naised!) on sellised, muideks, ja elavad edukalt koos)
Tegelikult on aga asi muus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja ta lihtsalt ei armasta enam oma “lihtsat meest”.

Ei armasta, aga miks ei armasta? Ma arvan, et ei armastagi sellepärast, et mees on selline prosta. Ükski normaalne haritud, intelligentne ja vaimsete huvidega naine ei armuks ju mingisse labasesse külamehesse, kes ei tea, kus Tallinnas Draamateater asub ja ajab segi Austria-Austraalia. Kui nad kohtusid ja armusid, olid nad ühesugused piiratud silmaringiga noored. Teemaalgataja arenes edasi, mees ei arenenud.
Selge on see, et mees ei muutu. Seda ei maksa teemaalgatajal küll loota. Ta peab ise kaaluma, kas peale vaimse kooskõla on piisavalt muid neid ühendavaid asju, et kooselu oleks mõtet jätkata? Ühine kodu, lapsed, ühised sotsiaalsed suhted jms? Kas need häirivad asjad on piisavalt vähetähtsad, et mees lausa vastik ei ole?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja enne magistrit olid need roppused naljakad sulle?

Üldiselt aastatega inimeste ebameeldivad omadused süvenevad. Mina läksin sarnases olukorras mehest lahku. Neli aastat tagasi. Eile just saime poja sünnipäeval kokku ja ma mõtlesin issand-issand, ma ei jõua kauem kuulata juttu “krdi Putin” ja “krdi oravad”. Kes olevat valitsuses hiigelsummad endale kõrvale kantinud. Konkreetselt nimesid ja summasid ei tea, aga no ei ole kahtlustki, et summad olid üüratud. Nüüd, kus saame aastas paar korda kokku, ma kuulan need jutud vaikides ära, kui koos elasime ja iga päev tema filosoofiat kuulama pidin, ajas ikka hullult närvi.

Issand, sa ju unustasid öelda mis partei toetaja su eksmees on! Niimoodi ei saa sa küll oma tööandja käest kopikat kätte! Marss-marss teksti parandama, muidu istusid ja kribasid täitsa ilmaasjata!

Milleks mainida ? Juba kirjeldus vastab ju 100% tüüpilisele ekreiidile!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui nad kohtusid ja armusid, olid nad ühesugused piiratud silmaringiga noored. Teemaalgataja arenes edasi, mees ei arenenud.

Selles ongi ju küss, et ei arenenud selle pärast, et naine ei suhelnud temaga, ei tõmmanud endaga kaasa jne.
Pealegi, ei ole ülikooli esimesel kursusel õppiv tudeng enam ammu põhikooli vennaga “ühesugune”.
Mis oli neil ca 12a tagasi. Ja siis ei häbenenud oma meest??

(kuigi minuga oli pigem nii, et kui gümnaasium läbi sai, siis tundus endale, et ma olen maailma kõige targem inimene. Ülikoolis esimesel selgus, et on vastupidi.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina usun, et paljud mehed käivad teatris vaid oma naise pärast. Kas nende käsul, või nende rõõmustamiseks. Kultuurihuviga mehi on vähe. Pigem läheks nad vaatama korvi või rallit või kinno märulifilmi.
See, kuidas me mehega filme vaatame on ka huvitav. Mingi film, kus on põnevust ja armasust… Filmi dialoogid keriks/kerib mees kõik edasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina usun, et paljud mehed käivad teatris vaid oma naise pärast. Kas nende käsul, või nende rõõmustamiseks. Kultuurihuviga mehi on vähe. Pigem läheks nad vaatama korvi või rallit või kinno märulifilmi.

See, kuidas me mehega filme vaatame on ka huvitav. Mingi film, kus on põnevust ja armasust… Filmi dialoogid keriks/kerib mees kõik edasi.

Aga eks abielus peavadki MÕLEMAD teineteisele vastu tulema. Mees tuleb naisega kaasa teatrisse. Naine – näiteks läheb koos mehega kossuvõistlust vaatama, või kalale vms.
Meil mehega on kummalgi oma hobi ja 3-4 x aastas on mõlemal oma hobiga seoses kusagil lähivälismaal võistlused. Me käime vahel teineteisega kaasas. Mitte iga kord, aga ütleme 2x aastas tuleb mees kaasa minuga ja sama palju mina temaga. Õhtul jalutame linna peal, tutvume vaatamisväärsustega, käime restoranis. Veedame koos aega. Teise hobi teist ei huvita absoluutselt, aga koos kodunt ära sõita ja koos aega veeta on tore.
Ma arvan, et küllap ka naised teevad midagi oma meeste meeleheaks, mis neid endid üldse ei huvita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Rõõmustamiseks jah. aga see ei tekita huvi. nii ei teki mul huvi ralli vastu ja mehel ei teki huvi ooperi või teatri vastu. lihtsalt kannatab ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna teemaalgataja ei ole kahe ja poole päeva jooksul vestluses osalenud siis võib teema ametlikult libaks/tellimustööks tunnistada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina usun, et paljud mehed käivad teatris vaid oma naise pärast. Kas nende käsul, või nende rõõmustamiseks. Kultuurihuviga mehi on vähe.

Räägi tõtt nagu on, et “MINU mees käib teatris minu pärast”.

Paljud mehed käivad ka muudel põhjustel, nagu
– reede õhtul oleks ju tore kuhugi minna. Kuhu oled pikalt plaaninud. Täna ntx saab veel vabalt Draamasse veebruari keskele pileteid.
– oma naine on sel õhtul reeglina lausa metsikult ilus, armud nagu alati pisut uuesti. (sellest nüüd ei tohi oma naine teada!)
– ka teised naised on seal ilusad, menüü vaatamine pole ju keelatud.
– ka ise oled ilus ja sellest ka teistsugune tunne.
– vahel tahad H. Toomperet, M. Malmsteini, M. Palmistet, M. Laani jne ka laivis näha. Meie ässad ikkagi; ma ei usu, et Helen Mirren või John Malkovich nüüd palju paremad on. Pigem isegi mitte.
– pole ju paha ka mõnd lahedat pointi lavastusest leida, mida sa märulifilmis ei leia. Armastus Krimmis vaatsin täna tutvustust.
– viimasel ajal on häid märuleid järjest vähem miskipärast. Isegi viimase Langenud ingli olid nad osanud nässu keerata. Butler küll tegi, mis suutis (s.o. mängis iseennast nagu alati), aga I ja II jäid raudselt peale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
rosinakypsis

Ühelt poolt ma mõistan teemaalgatajat, teisalt jälle mitte.

Ka minu abikaasal on kesk-eriharidus, samas kui minul on kaks kõrgharidust. Enne temaga tutvumist arvasin samuti, et abiellun pigem mõne intellektuaaliga, sest olen alati olnud n-ö kapis nohik. Aga läks teisiti. Ja kätt südamele pannes, algusaastatel tundus lõhe meie vahel koletu suur ning paaril korral arvasin isegi, et olen vea teinud. Kuid õnneks on mul olnud tarkust oma kahtluste koha pealt suu kinni hoida ning nüüd, 11 aastat hiljem, on olukord peaaegu et vastupidine. Abikaasa on käinud täienduskursustel ning on nüüdseks väikeettevõtja. Mina oma kahe diplomiga olen vaid mõned aastad erialast tööd teinud ning kasvatan kodus lapsi. Näen, et mees on saanud juurde enesekindlust ning teeb tööd, mida armastab. Mina aga tunnen end pisut eksinuna ning ei teagi enam, mida ma täpselt tööalaselt teha tahaksin. Loodetavasti see ikka muutub.

Paljud tuttavad ja ma isegi vahest imestan, et hoolimata nii paljudest erinevustest oleme abikaasaga koos õnnelikud. Ma arvan, et asi on selles, et tema on mulle ja mina temale poolele teele vastu tulnud. Ma ei vestle mehega loetud raamatutest, vaid pigem “Top Gearist” ning näiteks on tema, kuigi tal on keskkonnahoiust suhteliselt ükskõik, minu rõõmustamiseks õppinud prügi sorteerima ja säästlikke otsuseid tegema. Ja ta ei häbene enam oma kesist õigekirjaoskust nagu algusaastatel, vaid laseb mul lihtsalt kirjutatud meilid üle vaadata. Ma tean, et ta armastab mind ja meie lapsi; haridus ja ortograafia näivad selle kõrval ebaolulised.

Jälle jäin heietama. Igatahes, teemaalgatajale tahtsin öelda niipalju, et kui ta peale koos veedetud 16 aastat ei suuda mehega ikka veel (või enam?) ühisosa leida, on midagi väga valesti. Millele nende suhe siis seni toetunud on? Näib pealiskaudne ja kahepalgeline oma meest nüüd häbeneda, kui viimane on talle võimaldanud hariduse, kodu ja mugava elu (ma ei taha muidugi öelda, et naisel endal ses üldse panust polnud, kuid mees on ju ilmselgelt kõiki ta otsuseid toetanud).

Paralleeli võiks tõmmata kõigi nende keskeakriisi põdevate meestega, kes ühel hetkel leiavad, et naine näeb väheke liiga kulunud välja, vaja teine värskema mudeli vastu vahetada. Kas pole nii?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on Su mehest kahju. Põhjendan. Tema käis tööl ja maksis, sellel ajal kui sina kodus olid. Kas oleksid saanud elada nii, kui teda ei oleks olnud?

Mul on ka kõrgharidus ja enda ettevõte, aga kooli paberit küll millekski ei pea. Oleksin saanud sama jura ka raamatutest teada. Küll aga arendas mind väga palju enda ettevõte. Ülikooliga võrreldes oli see ikka tõsine töö ja ülikool selle kõrval lapsemäng. Iseseisvunud Eestis ei ole enam ülikool mingi näitaja, iga jobudik saab ja on saanud paberi. Ja seda isegi meie nn korralikest ülikoolidest. Ülikooliharidus on devalveerunud ja haridusest saanud juba ammuilma majandusharu.

Ükstapuha, kas sul on igav või oled heast elust lolliks läinud, aga see, et sa unustad ära, kes sind elus on aidanud, näitab, et inimesena sa vähemasti minu silmis midagi väärt ei ole. Egoistlik reetur oled. INimestele võib andeks anda palju, aga reetmist mitte iial.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on kah selline suhe olnud, lõpuks andsin alla ja võtsin laia silmaringiga mehe kellega pole häbi ringi kaia.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, sul on ju üsna tavaline olukord. Alustasite kunagi koos, sina liikusid edasi, mees jäi ühel hetkel oma arenguga seisma. Lisaks see, et sa töötad palju haritumate ja laiema silmaringiga inimestega koos, nii et paratamatult võrdlus on su mehe kahjuks.

Mul oli nooruses sarnane lugu, küll lühem, sest läksin lahku enne, kui oleks lapsed saanud. Olen ka maakohast, õppisin maa keskkoolis ja tutvusin keskkooli ajal endast viis aastat vanema noormehega, kes töötas metsas ja hiljem saekaatris. Otseselt see noormees ei olnud rumal. Ta tundis huvi ühiskonnaelu vastu, luges ajalehti ja jututeemasid meil jätkus. Tal oli mõtteid, aga ta väljendas neid küll tahumatul moel, aga see selleks. Ta oli voodis väga hea, julgen öelda, et siiani vist mu parim voodipartner 🙂 Meil oli koos lõbus.

Lõpetasin keskkooli ja läksin kõrgkooli edasi õppima. Tutvusin ka teistsuguste inimeste ja meestega. Minu maailma läks prauhti laiemaks. Meie suhe pidas vastu veel poolteist aastat, siis tegime lõpu, sest ma sain aru, et meie suhtel pole perspektiivi. Oleks ma mingil põhjusel temaga tollal abiellunud, nt seetõttu, et jäi rasedaks (see oli veel too aeg, kui planeerimata rasedused olid suhteliselt tavalised), siis ma oleks teda hiljem väga häbenenud, kui ma mõtlen, milliste inimestega olen hiljem olnud ümbritsetud.

Minu sõprade seast läks hiljuti lahku üks sarnane ebavõrdne paar. Olid ka koos väga varasest noorusest, tüdruk veel keskkoolis, kui koos elama hakkasid. Mees ka selline labase suuvärgiga. Kui küsite, kuidas minusugune lilleke sellist meest üldse tunneb, siis mehe lapsepõlvesõber. Sel mehel oli veel kombeks purjus peaga oma naist l..s ja l..ks sõimata. Ingl k cow ja b..ch. Kõigi teiste kuuldes. Ühesõnaga see mees oli selline, nagu ta oli 20 aastat tagasi, aga naine tegi suure arengu läbi, lõi oma firma, muutus väga edukaks ja ka hästi teenivaks omal erialal. Ammugi imestasin, et nad ikka veel koos on. Aga lõpuks ikkagi läksid lahku.

Ei oskagi sulle, teemaalgataja, head nõu anda. Katsu läbi mõelda, mis teid omal ajal ühendas? Kui sa tahad teatris käia, aga mees ei taha, leia selleks teine kaaslane. Katsu leida mõni muu hobi, mis teid mehega seoks. Midagi, mis poleks nii pheen ja kultuurne 🙂 Näiteks loodusmatkad, koerapidamine, fotograafia, peotants, mälumäng …?

Kui sa pead temaga oma tuttavate seltskonda minema, siis katsu talle viisakalt märkus teha, et kontrolliks oma suuvärki. Tema jäikadest tõekspidamistest katsu lihtsalt mitte välja teha. Kehita õlgu, ütle, et sina arvad teisiti, ja kogu lugu. Mul on isa selline, et vanematekodus õega juba väldime teatud teemasid täiesti teadlikult ja kui üks ütleb midagi tuleohtlikku, siis teine togib küünarnukiga ribidesse.

Aga kui kõik ei aita, siis pead arvestama ka sellega, et varem või hiljem jõuab teie abielu oma lõpuni. Kindel on see, et meest sa ümber ei kasvata. Kas õpid võtma teda sellisena, nagu ta on, või lähed lahku.

Mõtle ka sellele, et paljud mehed elavad koos endast rumalamate naistega, peaasi, et nood on nooremad ja ilusad. Võib-olla saad oma meest samamoodi võtta? Tubli tükk meest voodis ja muu pole oluline 😛

Kirjutan kõigele alla! Ja olen nõus nendega, kes ütlevad, et asi pole hariduses. Ei olegi! Minul on kõrgharidus kahest ülikoolist. Minu praegune kaaslane pole lõpetand põhikooligi. Ja ma küll ei saa aru, et meil oleks mingi nö tasemevahe. Käime koos teatris ja kontserditel ja mitte seepärast, et mina tahan, vaid ka tal on sellised huvid. Suurest osast asjadest saame sarnaselt aru. Ta valdab hästi eesti keelt, st ei te kõnes ja kirjas vigu (mida ma olen tihti näinud oma kõrgharitud kolleegide hulgas näiteks tegevat), räägib ja kirjutab veel lisaks neljas keeles. Loeb ilukirjandust, huvitub ühiskondlikest teemadest laiemalt, jne. Seega pole asi küll hariduses.
Mäletan, et 20+ vanuses oli päris üllatunud, kui sain teada, et mõned mu väga head tuttavad, kellega sai koos palju aega veedetud, juttu räägitud, elu üle arutatud, polegi kõrgharidusega. Nad olid nii tasakaalukad, maailma näinud, asju laialt vaatavad ning mulle, noorele ja rumalale (siiski), tundus tollal, et need omadused on vaid haridusega seotud. Sellest ajast saadik ei ole ma “paberile” tähelepanu pööranud.
Küll aga saan aru, et kooselu inimesega, kellega enam midagi ühist pole, võib olla äärmiselt muserdav ja piinarikas. See on küll ohumärk ja halb, et mees ei taha nõustamisse minna – just sealt saaks abi, kuidas (või kas üldse?) edasi minna. Just nõustaja saab aidata leida väga erinevate inimeste vahel kokkupuutepunkte. Võibolla on need siiski kuskil olemas?
Ma pean ütlema, et koguaeg ei viitsi ju ka intellektuaalset juttu ajada. Kui tööl on see võimalus, siis võibolla ongi tore kodus lihtsamatest asjadest rääkida?
Aga, jah, võibolla on teemaalgataja ja ta mees siiski lahku kasvanud. Ja täitsa normaalne on ka see, et naine ei ole seda varem märganud. No kindlasti on asju, mis on häirinud, aga kui on käidud koolis ja saadud lapsi, siis on aju olnud pigem nende teemadega hõivatud ja suhteanalüüsile pole ruumi jäänud. Ja kui üks ei taha asja parandamiseks midagi teha (nõustamisele minna), siis ei olegi siin midagi teha. Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus (seda enam, et ka lapsed oma isaga väga ei süngi).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ta elab ise raskelt üle, et nüüd temast sageli rohkem teenin.

Koer on maetud siia. Mitte mees ei ela seda üle vaid tema ise. Kõik ülejäänud jutt ei oma tähtsust.

Tegelt nii on. Kui naine on sünnitanud 3 last, andes oma elust ära hulga aega lastekasvatamisele, samal ajal kui mees sai kogu oma aja pühendada raha teenimisele ja karjäärile, siis vabandust väga, aga miks see mees oma eelist pole kasutanud? Mökutas lihtsalt maha ja naine läks temast ette lisaks veel ka rahateenimises. See pole ju mingi Mees, vaid hädine pätakas. Loomulikult ei suuda naine teda enam austada. Naine tegi kahte asja (lapsed ja rahateenimine) ja sai edukalt hakkama, mees tegi vaid ühte asja ja ei saa sellegagi hakkama…

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on kõik lihtsalt staatuse küsimus.

Mu enda elus oli samamoodi. Ka minu naine alguses käis ülikoolis, tööd tal üldse polnud ja elasime minu palgast aastaid. Lõpuks ta lõpetas oma ülikooli, sai ka töökoha riigiametisse. Alguses ta midagi seal ei teeninud, aga vaikselt liikus ametipostilt teisele ja lõpuks saigi jah keskastmejuhiks ja hakkas ka minust rohkem teenima. Kuna talle õppida meeldis, siis õppis ülikoolis juurde midagi. Sealt peale hakkas ka meie suhe maha käima. Muidugi töökohal oli tal palju vaja esindamas käia, ta suhtles uute inimestega, kes samamoodi olid rohkem haritud ja väljapeetud jne. Temal hakkas ka see staatuse teema. Kui alguses oli meie kodu selline lipp-lipipeal, siis ta hakkas kujundama, raha oli ka rohkem. Pmst oma palga kulutas ta kõik oma soovide peale, see et suhte alguses mina teda ülalpidasin, see ei tulnud hiljem talle meeldegi. Kuna minul oli oma raha, meil raha tülisid ei olnud. Lõpeks lõpetasin mina suhte ära ja tema oli ka varmalt nõus. Minuteada ta proovis omajagu neid harituid ja elegantseid mehi, aga tõsist suhet ei arenenud ühegagi. Ma pole temast ammu kuulnud, aga siiani pidi üksinda elama.

Ma arvan, et teemaalgataja teeb selle sama vea. Kui 16 aastat koos, siis ollaksegi üksteisele juba igavaks muutunud, kumbki ka ei viitsi teisele sellist tähelepanu osutada, mis oli suhte alguses kunagi. Teemaalgataja võib ju mehest lahku minna, aga kas uue, parema mehe, parema suhte ka leiab, see on väga väga kahtlane. Võibki üksikuks ka jääda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna naised (ja teemaalgataja on naine) ei oska samm-sammult mõelda ja ise lõpptulemuseni jõuda, siis nad saavad seda teha vaid kellegagi rääkides.

Selles ongi ju küss, et ei arenenud selle pärast, et naine ei suhelnud temaga, ei tõmmanud endaga kaasa jne.

Otsusta nüüd ära, kumb on siis. Kas naised ei oska iseseisvalt lõpptulemuseni jõuda või peavad nad ainuisikuliselt mehe arendamise oma õlule võtma?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 75 )


Esileht Pereelu ja suhted Häbenen oma meest