Esileht Pereelu ja suhted Haige vajadus koguda

Näitan 14 postitust - vahemik 91 kuni 104 (kokku 104 )

Teema: Haige vajadus koguda

Postitas:
Kägu

Lapsepõlves vaesust ja igasugust ebastabiilsust näinuna hoian ka asjadest ja rahast kinni. See justnagu loob turvalisust, et mõni asi ei muutu, on püsiv.

Olen siin tunnetuslikult nooremate hulgast (40 a.), aga ma ei salli, et kogu aeg kõik muutub, pöörleb, keerleb. Mul läheb süda pahaks kui sellele mõtlen.

Hoian asju seetõttu pikalt kasutuses, (ei raatsi ühtegi toimivat asja ära visata) sest see näib mulle stabiilsusena, ehk ongi. Mingis mõttes erineb rämpsu kogumisest, teise jaoks ongi see…

Ma jällegi ei salli paljusid tänapäeva koduasju – maitsetud, lähevad ruttu katki, paljud asjad ei tööta seal poeriiulilgi sellena, milleks ta sinna pandud, odav plastmaasiuputus- sõltuvalt nimest müüakse erinevate hindadega – paljuski üks ja sama rämps. Pidevalt peab neid välja vahetama, samamoodi üks pidev tagaajamine. (Jah, teine teema juba… )

Mulle ei meeldi poodides, ma tunnen end seal sarnaselt, nagu mõni oma kolikogujast vanaema juures (kui sa saad aru, millest enamus asjad koosnevad, kui lagunevad ja missugune saast oma olemuselt. Paljud asjad on kohe rämps).

Riidepoed on seda rämpsu täis, pesed 3 x ja asi ei toimi enam. Mõni ütleks, osta siis kvaliteetsemat… ma ostangi, aga need poed siiski eksisteerivad…

Paljuski seetõttu hoian kõige rohkem raha. Juba 18 aastasena on mul seda jagunud ja ma ei tea mida tähendab palgapäevast palgapäevani elamine. Suurt osa asju ma poodidest ei taha. Ostan ja googeldan välja selle, mis võiks tõesti maksimaalselt kesta, hinda ei vaata.

Kogu aeg olen mõtelnud, mis tegevusega raha juurde saaks – materjalide ära (taas ära)kasutamine, müümine… et seda rämpsu veid vähem ringleks (ei, ma ei proovi maailma muuta, vaid oma pisikest panust anda).

Vaatan asju, materjale selle pilguga, et mida ägedat ja eeskätt vajalikku neist teha annaks – riideid, puujuppe, liiste, oksi, no absolutselt kõike, ka saiakoti kinnitusklõpse. Ei, selle asemel siiski neid traadijupikesi, mis mõne uue tehnikavidina juhtme ümber krutitud. Ja kogun ka ehk veidi liiģa palju (kindlaid) materjale – hea põhjendusega, see on mu töö.

Kolides tundsin eelpool kirjeldatud ündroomi… Sealt peale teen regulaarselt sügavatel riiulitel, kappides, ruumides suurpuhastust, organiseerin asju ümber ja võtan kasutusse. Selle käigus tekib ka olukordi, kus ära visatavate kuhjade vahel looklevad rajad, kuni saab lahendatud. Ja siis algab vaikselt uuesti 😁🙉

+11
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõigi mu (eks)sõbrannade ja tuttavate hulgas on (olnud) need kõige korralikumad kõige ebameeldivamad, igavamad inimesed.

Koristamine, kraamimine on tihti nende ainuke hobi, neid häirib ümbrus kõige enam, nad märkavad esmalt vigu, seda mis on nende meelest “valesti”, mis ei meeldi. Kui kellelgi on midagi teisiti, siis ilmselgelt neile see ei meeldi. (Neile ei meeldi ükski asi, mis neist erineb). Nad on pidevalt pinges, oma perega ärritunud seisus. Nad mõtlevad, et kõigil peaks olema kodu sama lage, kui neil on ja kõik asjad kõigil ühesugused – uued.

Ka ilusas kohas – täiesti uues, korras pargis või kohvikus ei lase nad end vabaks, on kuidagi kammitsetud. Nad ei oskagi seda hästi.

Kui nad oskaks teisi aktsepteerida või vähegi mõista, või olek nad oma elustiili juures natukegi õnnelikud, meeldiks mulle nende tuttavatega palju rohkem läbi käia.

Teemaalgatajale – püüa lihtsalt mõista, et läikiv pealispind ei võrdu alati kvaliteediga ja kulunud pind ei ole alati rämps. Kui su mees oskab ise oma kätega midagi teha, oskab eristada rämpsu vajalikust asjast. Aktsepteeri teistsugust lähenemist.

Leia konkreetne põhjus, miks rämps räästa alt, aiast kokku koristada – minu põhjus: hein kasvab läbi, ma ei saa aeda hooldada ja see kogutud asi läheb hukka seal. Kui on pool a. seisnud on hukas, viin lihtsalt prügimäele. Ilma jututa.
Autoromud muu metall viiakse ise ära- kellegi jaoks on raha. Otsi netist nunbrid välja ja räägi läbi. 10 korra peale küll, isegi kui vastumeelselt, aktsepteeritakse. Sinu põhjendused ju töötavad paremini- pole kasutatud, lagunenud, sa tahad niita/hooldada.

Vahest virisetakse stiilis, mulle ei meeldi, tehtagu korda. Aga tegelt on nii, et kui sulle ei meeldi, kääri käised ja tee ise korda.

+11
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Maanilise kogumise taga võib olla mitu asja.
Hirm – hirm, et ma ei saa tulevikus hakkama, mul ei ole võimalik endale enam asju osta (mis iganes põhjusel: kartus sissetulek kaotada, töövõime kaotuse hirm vms). Siis on hea, kui asjad on olemas.
Asjad tekitavad turvatunnet – inimestega eriti häid suhteid pole, raske suhelda, väga introvertne, asjade omamine leevendab üksindustunnet ja kuuluvustunnet. Vähemalt on mul mu asjad, kuigi enamikku neist ei kasuta.
Asjade ostmine tekitab hetkelist rahulolutunnet – ostumõnu, kui muid rõõme elus pole, on see viis oma päev korraks rõõmsamaks muuta.

Kogumine on tõsine teema ja halvustamine ei aita kuidagi. Koguja kannab oma puudu jäävad emotsioonid (lähedusvajadus, aktsepteeritavuse vajadus, kuuluvustunne, hea enesehinnang) või vastupidi ülevoolavad emotsioonid (hirm, ärevus, madal enesehinnng) üle materiaalsetesse käega katsutavatesse asjadesse, mida ta saab kontrollida (osta ja oma käega paigutada ja kollektsioneerida ja koguda).

Jõuga lähenemine tekitab pigem trauma. Kui asi pole veel väga hulluks läinud, saab abi pakkuda, et hakkame koos vaikselt vaatama, mida sul siit tegelikult vaja pole. Kõrvalvaataja pilk võib teinekord kainestavalt mõjuda ja kindlasti tuleb välja asju, mida pole ka koguja arvates vaja, need saab siis taasringlusse anda või likvideerida.
Koguja võib sellest saada positiivse ajendi, et midagi hullu ei juhtunudki (kui ta osadest asjadest loobus) ja boonusena tekkis elamisse ruumi juurde.
Sügavalt psühholoogiline probleem, mitte ainult vaesuse ja NL aja teene.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hea teema. Pani mind riidekappi koristama 🙂 Viisin just 4 kotitäit riideid kogumiskasti ja 2 kotitäit viskasin ära. Nüüd leiab riided ilma suurema tuhnimiseta üles ka.

Ma pole küll haiglaslik koguja, aga paljude riideasjade puhul mõtlen, et äkki ikka panen veel millalgi selga… Ja nii need vanad hilbud seisavad ja võtavad ruumi. Aga see teema andis tõuke plats puhtaks lüüa ja nüüd on nii hea meel 🙂

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina isiklikult leian, et kogumiskultuur on kordades parem, kui äraviskamiskultuur. Asju ei tohi osta rohkem kui neid vaja on ja hoida tuleb neid asju lihtsalt seni, kuni need lõpuni ära on kasutatud. Äraviskamiskultuur ja ühekordse kasutuse kultuur on see põhjus, miks meie lapselapsed tulevikus tunduvalt viletsamalt elama hakkavad kui meie praegu.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina isiklikult leian, et kogumiskultuur on kordades parem, kui äraviskamiskultuur. Asju ei tohi osta rohkem kui neid vaja on ja hoida tuleb neid asju lihtsalt seni, kuni need lõpuni ära on kasutatud. Äraviskamiskultuur ja ühekordse kasutuse kultuur on see põhjus, miks meie lapselapsed tulevikus tunduvalt viletsamalt elama hakkavad kui meie praegu.

Kui see on kogumisKULTUUR, siis ma olen sinuga nõus. Äraviskamiskultuurist – ostsin sõna otseses mõttes kopikate poest/antikvariaadist ja sain enamasti tuttavatelt tasuta Nõukogude aja lõpul igasuguseid naljakaid raamatuid nagu raamatud kangelaspioneeridest, Tütarlapsest naiseks, Nooruki kutsevalik, pioneerijuhi käsiraamat jne. Peamiselt siis moraalsetest väärtustest sotsialismiaja noorte seas. Raha ei maksnud siis midagi enam, neid raamatuid lihtsalt visati välja ning võibolla praeguses ostujõus oli minu poolt makstud raha umbes 20 eurot. Seda kogu oli mul 141 või 142 nimetust raamatuid, peamiselt brošüüre. Kokku mingi 420 ühikut. Aastatest ca 1939-1989.

Ca 6 aastat tagasi oli pereliikmel rahakriis. Müüsin need siis erinevates kohtades maha, jätsin endale sellest 420st vaid mõned markantsemad. Ma sain veidi üle 1100 euro nende eest. Pioneerijuhi käsiraamatuid oleks ostetud veel samaski antikvariaadis 3-4 tükki, aga mul enam polnud. Neil oli selle raamatu jaoks lausa soovijate list. Aga need olid ka kõik laitmatus korras raamatud.

Samas Lenini teoste eest ei saaks praegu sõna otseses mõttes midagi.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ca 6 aastat tagasi oli pereliikmel rahakriis. Müüsin need siis erinevates kohtades maha, jätsin endale sellest 420st vaid mõned markantsemad. Ma sain veidi üle 1100 euro nende eest. Pioneerijuhi käsiraamatuid oleks ostetud veel samaski antikvariaadis 3-4 tükki, aga mul enam polnud. Neil oli selle raamatu jaoks lausa soovijate list. Aga need olid ka kõik laitmatus korras raamatud.

Oi, pioneerijuhi käsiraamat on üks väärt teos, mul on see ka hoolega kapi otsa peidetud! Sul ka aastast 1947 – kuidas puust suuska saagida ja kilukarbist küünlajalgu valmistada?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ca 6 aastat tagasi oli pereliikmel rahakriis. Müüsin need siis erinevates kohtades maha, jätsin endale sellest 420st vaid mõned markantsemad. Ma sain veidi üle 1100 euro nende eest. Pioneerijuhi käsiraamatuid oleks ostetud veel samaski antikvariaadis 3-4 tükki, aga mul enam polnud. Neil oli selle raamatu jaoks lausa soovijate list. Aga need olid ka kõik laitmatus korras raamatud.

Oi, pioneerijuhi käsiraamat on üks väärt teos, mul on see ka hoolega kapi otsa peidetud! Sul ka aastast 1947 – kuidas puust suuska saagida ja kilukarbist küünlajalgu valmistada?

Jah, kas 47 või 49 vms. Jube äge raamat ja paks ja ilusate värviliste kaantega. Just sedasorti juhised, nagu sa meenutad. Kas selles mitte polnud ka sellised vahvad õpetused, et kuidas metsas vaenlast luurates saab üks pioneer teisele maha jätta märke. Näiteks, et 5 käbi maas tähendab: “Oota siin” 🙂 🙂 Oli, kui palju nalja sai seda lugedes.

Äkki oli sel ka teine trükk, millalgi viiekümnendate keskel…

Kahjuks mulle endale jäi ainult üks räbal Pioneerijuhi käsiraamat, millel pole kaasi. Ja kui köita lasta, pole jälle see.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas te olete kursis, kui palju väärtuslikke esemeid inimesed soovivad ära visata? Võrreldes sellega, kui te ostate iga aasta uue Ikea riiuli, on parem ja keskkonnasõbralikum neid vanu koguda.

Mul endal on ka pudi-padi, aga mulle paraku meeldivad oma kassikujud ja värvilised padjad. Samas ei vaheta ma asju välja iga hooaja vahetumisel. Osadel on nostalgiline väärtus ka.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma muidu ei ole koguja, aga see koroona värk pani küll väikeseid varusid soetama. Just selliseid elementaarseid asju mida kindlasti ka ära kasutan. Mitu šampooni, palsamit, mul oma kindel lemmik. Hambapasta varuks. Suur nõudepesuvahend. Sügavkülmas on tunduvalt rohkem varusid kui varem oli. Makarone, riisi, konserve jne. Juhuks kui peaks isolatsioon saabuma.
Riietega on üldiselt nii, et neid ostan ka emotsioonide ajel. Kui kapp liiga täis hakkab saama, siis sorteerin ja viin sõbralt- sõbrale. Varem ei oleks ma ennast kogujaks liigitanud, aga praegu kisub veidi sinnapoole küll.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas te olete kursis, kui palju väärtuslikke esemeid inimesed soovivad ära visata? Võrreldes sellega, kui te ostate iga aasta uue Ikea riiuli, on parem ja keskkonnasõbralikum neid vanu koguda.

Mul endal on ka pudi-padi, aga mulle paraku meeldivad oma kassikujud ja värvilised padjad. Samas ei vaheta ma asju välja iga hooaja vahetumisel. Osadel on nostalgiline väärtus ka.

On sul olnud mõni Ikea riiul, et tead kaasa rääkida, et igal aasta selle minema viskama peab, kuna läheb katki? Või oled sina ka see, kes usub kõiki kuulujutte?

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul ei oleks ühtegi IKEA asja, kui ma poleks 1991.-1992. aastal saanud üht riiulit, sellist lahtist raamaturiiulit ühe ema sõbranna käest nö humanitaarabina. Tema enam seda ei tahtnud, sest tal oli see juba paakümmend aastat olnud ja inimene vahetas elukohariiki ja seega ka kogu mööblit. Mul on see käigus senimaalni, seega see riiul on umbes 50 aastat vana ja ümber kukkuma küll ei hakka. Tõsi, viiest riiulist üks on keskelt natuke sisse vajunud, aga see on ikka minu viga ka – ma panin sellele riiulile keskele kaks rida raamatuid, mis oli vist liiast. Aga samas mul oli neid IKEA riiueid liiga vähe ja sinna tuli mahutada.

Mina isiklikult IKEA asju ilmselt enam ei osta, sest esmalt ma ei viitsi mingi kokkupanekuga tegeleda ja see pood pole üldse minu peas esikümnes, kustkohast vaadata mööblit. Aga jutt, et kõik asjad kukuvad aastaga kokku, on küll vale.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on kodus need kõige odavamad IKEA diivanilauad, LACK või mis nad ongi, olnud 3 aastat igapäevases kasutuses ja kulumismärke leiab ainult siis, kui lähedalt otsima hakkad.
Samal ajal sai ostetud ka mitu KALLAX riiulit, mis näevad välja täiesti nagu uued. Riidekapid samuti IKEAst ja toimivad ilma igasuguste probleemideta.

Eks me olime neid asju ostes ka veidi skeptilised, aga valik sai tehtud IKEA kasuks, sest elame praeguses korteris ajutiselt kuni maja valmimiseni ja tundus mõistlik teha odavamaid valikuod. Aga kuna need asjad on nüüd nii hästi vastu pidanud, siis arvatavasti ostame ka majja IKEA asju.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma muidu ei ole koguja, aga see koroona värk pani küll väikeseid varusid soetama. Just selliseid elementaarseid asju mida kindlasti ka ära kasutan. Mitu šampooni, palsamit, mul oma kindel lemmik. Hambapasta varuks. Suur nõudepesuvahend. Sügavkülmas on tunduvalt rohkem varusid kui varem oli. Makarone, riisi, konserve jne. Juhuks kui peaks isolatsioon saabuma.

Sa ikka saad aru, et sa vastad teemast mööda?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 14 postitust - vahemik 91 kuni 104 (kokku 104 )


Esileht Pereelu ja suhted Haige vajadus koguda