Esileht Erivajadustega laps Haiglauuringud väikesele autistile

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Haiglauuringud väikesele autistile

Postitas:
Kägu

Minu lapse sai värskelt diagnoosiks täpsustamata pervasiivne arenguhäire, poiss on 3,5 aastane. Tänu tublile perearstile saime diagnoosimise vajadusele jälile, sest ta räägib oma ea kohta veel vähe, sotsiaalsus ja huvi ümbritseva vastu on samuti vilets. Juttu mõistab hästi, aga 3aastase kohta näiteks küsimusi küsib seni väga vähe.
Terapeut soovitas talle parema eritoe saamise jaoks taotleda talle ka puuet (väikestele kehva kõnega autistidele pidavat seda tema sõnul saama) ja koos lapsega haiglasse ka päris spets eriuuringutele minna.  Poja suhtlemist teades, on pigem reaalne, et ta võõral end eriti uurida ja näppida ei lase ning ka ülesannete lahendamine sõltub tal tujust. Rajaleidjas on ta seni üsna kaootilist tagasisidet andnud – kohati ta seal täitsa lukku läinud ja siis jälle üle ootuste head tulemit näidanud. Nende spetsialistid aga sellisest haiglasse sisseminekust ja uuringute variandist ise ei rääkinud midagi, soovitasid lihtsalt praeguse tavalasteaia asemel kaaluda tasandusrühma.

Küsin kogenenumatelt, mis sealsetel uuringuid täpsemalt tehakse? Ja on tõesti lootust, et ta rehaplaanis või teraapiates saab vajalikke täiendusi selle toel?
Või on targem veidi oodata, et poja koostöövalmidus ja suhtlemine paraneks?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt sama tee läbitud aastake tagasi. Laps sai keskmise puude kui oli käinud neuro/psühholoogi/psühhiaatri/taastusravi arsti juures. Käisime ka Rajaleidjas. Kõne oli sel ajal umbes 10 sõna. Autismikahtlus oli ka. Sel ajal võis täiesti vabalt suhelda ühe inimesega omas keeles ja kehakeelega, ning järgmisel hetkel mõne teisega pugeda voodi alla ja sinna jäädagi. Ladus tundide kaupa asju. Oli vägivaldne. Sai väga tihti hüsteeriahoogusid jne.

Peale puude määramist öeldi, et kuskil 6 kuud hiljem vaja tulla haiglasse uuringutele. Tehti MRT(korras) uneuuring(korras) käis psühholoogi juures, uuesti psühhiaatri juures ja neuroloogi juures. Nemad ütlesid et autismidiagnoos jääb kinnitamata kuna vaja väga tõsiseid ilminguid et nad nii noorele (3) paneksid selle diagnoosi. See oli Tartus siis. Nüüd aasta veel möödas ja rehabilitatsiooni abiga kõne lahti läinud. Tõsi, see on kohati arusaamatu võõrale, keeldub tihti üldse rääkimast ja endiselt on jäänud täiesti x põhjustel x inimeste mittesallimine. Kõik muu ülalloetletud asjad alles, st ladumine ja vägivaldsus. Sügisel läheme uuesti puuet pikendama, loodetavasti saab vähemalt keskmisegi.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga tublid olete, et targalt nii vara tegutsete ja ei jää, käed rüpes, lootma miskile siit-sealt kuuldud iseeneslikule imele. Väikelapse aju, sh kõnekeskus on plastiline ja oskuslik varajane rehabilitatsioon on suisa hädavajalik, et ta arengupotentsiaali õigeaegselt realiseerida. Autistlikul lapsel ei juhtu midagi suurte hüpetega ja iseenesest, aga pideva professionaalse toe abil need väiksed imed ja tublid arengud kindlasti tulevad. Autistlikud jooned ei kao kunagi, aga kõne, sotsiaalsus ja käitumine on õnneks õpitavad.

Soovitan samuti lisaks eriuuringutele ka puuet taotleda, et saada kohe peale rehaplaan eripedagoogilisele-logopeedilisele jm personaliseeritud arendustegevusele, sest erihariduseta me ise sellist last piisavalt toetada ja avada lihtsalt ei oska. Kindlasti taotlege koht ka eritoega lasteaeda ja vähemalt esimeses kooliastmes ka erikooli. Puude abil saab väikest autisti kiirelt ja oskuslikult suunata ning ehk kasvab peagi seeläbi puudest välja.

Kui last hoida talle ebasobivas keskkonnas ja eriarenduseta, siis paratamatult suureneb tõenäosus, et hiljem saab tast puudeline või töövõimetu täiskasvanu. Nii see paraku on, väga õigel hetkel ja õigel teel olete!

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt sama tee läbitud aastake tagasi. Laps sai keskmise puude kui oli käinud neuro/psühholoogi/psühhiaatri/taastusravi arsti juures. Käisime ka Rajaleidjas. Kõne oli sel ajal umbes 10 sõna. Autismikahtlus oli ka. Sel ajal võis täiesti vabalt suhelda ühe inimesega omas keeles ja kehakeelega, ning järgmisel hetkel mõne teisega pugeda voodi alla ja sinna jäädagi. Ladus tundide kaupa asju. Oli vägivaldne. Sai väga tihti hüsteeriahoogusid jne.

Peale puude määramist öeldi, et kuskil 6 kuud hiljem vaja tulla haiglasse uuringutele. Tehti MRT(korras) uneuuring(korras) käis psühholoogi juures, uuesti psühhiaatri juures ja neuroloogi juures. Nemad ütlesid et autismidiagnoos jääb kinnitamata kuna vaja väga tõsiseid ilminguid et nad nii noorele (3) paneksid selle diagnoosi. See oli Tartus siis. Nüüd aasta veel möödas ja rehabilitatsiooni abiga kõne lahti läinud. Tõsi, see on kohati arusaamatu võõrale, keeldub tihti üldse rääkimast ja endiselt on jäänud täiesti x põhjustel x inimeste mittesallimine. Kõik muu ülalloetletud asjad alles, st ladumine ja vägivaldsus. Sügisel läheme uuesti puuet pikendama, loodetavasti saab vähemalt keskmisegi.

Õudne. Tunnen kaasa.

+6
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis täpsemalt õudne on? Et laps vajalikku arstiabi ja teraapiaid saab või?

Kes sa muidu oled ja mis teed siin erivajadusega laste foorumis?

Avaldan sulle ka kaastunnet su puuduliku lastetoa puhul.

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps sai neljaselt autismi diagnoosi, enne oli samuti täpsustamata pervasiivne arenguhäire. Haiglasse ei pidanud minema, käisime psühiaatri juures, kes suunas logopeedi ja psühholoogi juurde, nemad tegid testid ära ja psühhiaater kinnitas diagnoosi. Taotlesime puude ka ja sai raske puude. Tegime reha plaani ja saab nüüd käia tasuta kahel teenusel, kus ta juba 3 aastat käinud on, kuni ette nähtud raha otsa saab, siis peame jälle ise maksma, sest me ei soovinud teenusepakkujaid vahetada. Tal on põhiprobleemiks kõne, kuigi räägib nüüdseks lausetega.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kehva kõne puhul pidev logopeediline tugi on mõistagi hädavajalik ja ka loogiline abi. Missuguseid muid teenuseid aga pakutakse ja autistil endal vaja oleks, et ka iseseisvus, sotsiaalsus jm paraneks?

Lasteaed ja kool peale logopeedi ja eripedagoogi ju üldiselt midagi ei paku, rehateenustega saaks aga lapsele juurde taotleda mida? Ja kas erikool on selles osas autistile parem, et seal on personaalsust ja vajalikke tugiteenuseid rohkem kui tavakoolis/väikeklassis?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas ei või olla nii, et oleneb, kust kaudu asjale läheneda (Rajaleidja pigem teeb mõned kohtumised, suure haigla (nt TÜKi) neuroloog saadab haiglasse uuringutele)? Väikese ja kõikuva koostööhuviga lapse puhul saab haiglas ilmselt parema pildi, jälgitakse ka interaktsiooni vanemaga jne (passimist on muidugi palju).

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas ei või olla nii, et oleneb, kust kaudu asjale läheneda (Rajaleidja pigem teeb mõned kohtumised, suure haigla (nt TÜKi) neuroloog saadab haiglasse uuringutele)? Väikese ja kõikuva koostööhuviga lapse puhul saab haiglas ilmselt parema pildi, jälgitakse ka interaktsiooni vanemaga jne (passimist on muidugi palju).

Kuna retrospektiivsed uuringud näitavad, et autistidest suudavad iseseisvat elu edukalt elada vaid napp viiendik, on maksimaalne tugi võimalikult varajases eas väga väärtusliku kaaluga hilisema toimetuleku juures.

Mitmed värskemad uuringud ja rahvusvaheline kogemus ütlevad, et autismi võimalikult varajane diagnoosimine ja väikelapse eriteraapiad on kõige paremad viisid lapse olukorra leevendamiseks – seda nii stereotüüpias, sotsiaalsuses kui muudes laiemalt levinud nö autistlike inimeste silmatorkavates tundemärkides. Üks viide teadusuuringutele on ntks siin: https://theconversation.com/therapy-for-babies-showing-early-signs-of-autism-reduces-the-chance-of-clinical-diagnosis-at-age-3-167146

 

Diagnoosi on reeglina vaja sel juhul, kui lapsel on eriabivajadus. Kui ta tuleb eakohaselt toime ja areneb ootuspäraselt, ei ole see ju oluline. Psühholoogilises mõttes aitab diagnoos aga ka kõrgfunktsioneerivat autisti tema identiteedi ja mina-pildi osas selguse saamisse ning ka sobivama töö- ja/või elukeskkonna loomisele. Suurema abivajadusega lapsele avab diagnoos uksed puude taotlemisele, sobivatele rehaplaanidele ja õigetele ajakohastele abivõimalustele. Ja varajane maksimaalne sekkumine on alati parem kui hilisem, nii lapsel kui ta perel on siit ainult võita. Seega loomulikult – pange ennast asap haiglauuringute järjekorda, te saate kindlasti palju targemaks ning mida varem, seda tänulikum on te laps hiljem teile.

 

Õnneks on diagnoosimise pädevus ka Eestis arenenud ja sellel tasemel testimise taset on vähe, kus a la pooleaastane ei lalise ja püüa pilku, 2aastane ei reageeri kutsumisele ja ei moodusta lihtlauseid ning 5aastane on piiratud huvidega ja inimsuhetes passiivne – seega kõik klaar ja diagnoosiks puhastverd autist.

Autismi diagnoositakse siiski jah erinevalt. Kliinilised psühholoogid ja ka Rajaleidja meeskond kasutab diagnostikaks enamasti testikompleksi (vaatlus, vestlus ja erinevad mängulised tegevused ja ülesannete lahendamine lapsega) ning intervjuud, küsimustikke lapsevanemaga ja õpetajaga. Haiglauuringutel jääb eeltoodu paika selle vahega, et sealne vaatlus on tänu pikemale kohalolule vahetum, dünaamilisem ja mitmekülgsem ning vastavalt spetsialistile kasutatakse lisaks alternatiivseid teste laste arenguhäirete täpsemaks hindamiseks ja potentsiaali prognoosimiseks. Lisaks käitumuslikele mõõtmetele lisanduvad haiglas ka erinevad MRI jm uuringud, mis mõõdavad ka ajus toimuvaid füüsilisi protsesse ja reageeringuid erinevatele stiimulitele.

Tulemuseks on see, et pärast uuringuid te teate üsna üksikasjalikult oma lapse tugevaid ja nõrku külgi võrreldes eakohase arenguga ning saate sellele vastava rehaplaani just tema jaoks vajalike eriteenustega. Eriteraapiad ja -treeningud on alati kallid, teile tuleksid need riigi kulul.

 

Eripedagoogi (ja vajadusel logopeedi toele) on väiksele autistile kindlasti abiks ntks tegevusteraapia, kus arendatakse erinevaid käelisi ja sensomotoorseid tegevusi, luuakse tööriistad paremaks õppetööks, sobiva keskkonna kohaldamiseks jmt. Sõltuvalt lapse vajakajäämistest ka sotsiaalpedagoog, spetsiifiline sensomotoorne treening, füsioterapeut jmt.

Kui autistlik laps on iseseisev, ümbritseva osas huvitundev ja lahtise peaga, siis kindlasti proovida teda kohaldada tavalasteaeda/tavakooli. Kui vajab keskmisest suurema sobitusega keskkonda (sh ntks sarnase temperamendiga klassikaaslasi), suuremat erituge õppimisel, siis esialgu on talle targem valik kindlasti erikool, kus komplekssed võimalused on palju suuremad ja õpetajad erialaselt kogenumad ja kompetentsemad. Häid spetsialiseerunud erilasteaedu ja koole on Eestis õnneks mitmeid. 

Soovin edu ja kannatlikkust sel vapral teekonnal!

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kergekäeliselt ka autistidele enam puuet ei anta, isegi kui kaasneb abivajadusega kõne jm

Lapsevanem peab ise jõuliselt sekkuma, et need rahakotirauad avaneksid. Mida väiksem laps, seda keerukam see tema hädade raskusastme määramine on, aga seda järjekindlam peabki lapsevanem ise olema. Keegi ju kandikul midagi pakkuma ei tule. Need asjad, millega 4aastasel lapsel tugevalt tegeleda vaja on, 10aastaselt alustades enam üldjuhul nii korda ei saa. Niisiis ära ootama jää küll midagi!

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on tõsi jah, et ootama jääda oleks küll vale, sest mida varem hakatakse lapsega sihipäraselt tegelema, seda paremaid tulemusi on loota. Kui vähegi võimalust on haiglasse uuringutele saada, tuleks seda kindlasti kohe kasutada, sealt saab edasi juba suunamisi vajalikesse teraapiatesse jm. Suur vedamine, et juba selles eas millelegi jälile on saadud, sest nii on ikka väga palju lootust tõhusat abi saada. Igasugune ootamajäämine on lihtsalt kaotatud aeg – ja mängib igal juhul lapse kahjuks.

 

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://perekool.ee/lapse-erivajaduse-varajane-markamine/

+1
0
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Erivajadustega laps Haiglauuringud väikesele autistile