Inimene võibki samal ajal seal tööd edasi teha, kus murtud käeluu ei sega AGA ta ei tohi jah sel perioodil haigusraha siis saada selle töökoha eest, kus haiguslehel on.
Just, ühest töökohast võib saada haigusraha ja teisest töökohast töötasu, kui ühel töökohal saab töötada ja teisel ei saa. Ühest töökohast ei saa samal ajal saada nii töötasu kui võtta haiguslehte.
Ei!
Inimene võibki samal ajal seal tööd edasi teha, kus murtud käeluu ei sega AGA ta ei tohi jah sel perioodil haigusraha siis saada selle töökoha eest, kus haiguslehel on.
Just, ühest töökohast võib saada haigusraha ja teisest töökohast töötasu, kui ühel töökohal saab töötada ja teisel ei saa. Ühest töökohast ei saa samal ajal saada nii töötasu kui võtta haiguslehte.
Ei-ei-ei.
Inimesel on lubatud tööd teha teises töökohas kui seda soovib, aga talle ei tohi saada haigurahasid haiguslehel olevast töökohast. Ehk kui murrab käeluu siis füüsilist tööd nõudvas ettevõtte on haiguslehel ILMA haigusraha saamata ja nt kui töötab kõnekeskuses telefoniga ja murd ei sega siis võib seal töötada ja raha saada.
Variandid
a) on haiguslehel kõigil töökohtades
b) on haiguslehel ühes kohas, teises töötab, kuid ei saa töövõimetushüvitist ehk haigusrahasid, saab selle perioodi eest ainult teises kohas saadava töö eest palga.
Keelatud on, et ühes kohas oled lehel, teises töötad, saad teises kohas palka ja haigusrahasid.
Ehk kui haigusleht on kuu siis tuleb kergemini välja, et samaaegselt haiguslehel olles on tööd tehtud.
Kui haigusleht on nädal siis on keerulisem tõestada kui töö on nt 0.25 kohta, et millal täpselt seda kuu jooksul tehti. Samas kui haiguslehe ajal teed asju, mis jätavad jälje maha – saadad emaile, annad digiallkirju jne siis on vaidluse küsimus. Paljud meist teevad haiguse ajal töökohustusi kohusetundest (nt mõned meilid/kõned), vastad töökaaslase küsimustele kuna vaid endal on info vmt, kuid selle eest nö tasu saamata.
Inimene võibki samal ajal seal tööd edasi teha, kus murtud käeluu ei sega AGA ta ei tohi jah sel perioodil haigusraha siis saada selle töökoha eest, kus haiguslehel on.
Just, ühest töökohast võib saada haigusraha ja teisest töökohast töötasu, kui ühel töökohal saab töötada ja teisel ei saa. Ühest töökohast ei saa samal ajal saada nii töötasu kui võtta haiguslehte.
Lõpeta ära oma lõputu valeinformatsiooni andmine. Mitte mingit tulu mitte kuskilt ei tohi saada ja kõik.
Just, ühest töökohast võib saada haigusraha ja teisest töökohast töötasu, kui ühel töökohal saab töötada ja teisel ei saa. Ühest töökohast ei saa samal ajal saada nii töötasu kui võtta haiguslehte.
Lõpeta ära oma lõputu valeinformatsiooni andmine. Mitte mingit tulu mitte kuskilt ei tohi saada ja kõik.
No tõesti – kuigi meile kõigile meeldiks selline võimalus, siis nii see siiski praegu seadusele ei vasta, et ühes töökohas tunde ei anna või liinil ei tööta, teises teed samal ajal ametlikult raamatupidamist, esitad deklareid või maksad arveid. Millest jääb jälg maha. Kui haigushüvitist saad ja samal ajal kuskil töötad, pead ka oma töötasuga skeemitama. Nädalase haiguse puhul ei tule TVL-i alusel tööd tegeval inimesel ilmselt mingit probleemi, isegi, kui ta täis summa teenib, mis alati igal kuul – sest puudub tööandja, kelle kohustus on iga töötaja tööaja üle arvestust pidada ja vajadusel need tabelid ka nt kontrollijatele esitada. TVLi alusel töövõtja vastutab vaid tähtaegade, tulemuse ja nt ka koguse eest, tööandja ei kontrolli tööaega ja võib maksta, mida ja millal iganes soovib.
Inimene võibki samal ajal seal tööd edasi teha, kus murtud käeluu ei sega AGA ta ei tohi jah sel perioodil haigusraha siis saada selle töökoha eest, kus haiguslehel on.
Just, ühest töökohast võib saada haigusraha ja teisest töökohast töötasu, kui ühel töökohal saab töötada ja teisel ei saa. Ühest töökohast ei saa samal ajal saada nii töötasu kui võtta haiguslehte.
Ei-ei-ei.
Inimesel on lubatud tööd teha teises töökohas kui seda soovib, aga talle ei tohi saada haigurahasid haiguslehel olevast töökohast. Ehk kui murrab käeluu siis füüsilist tööd nõudvas ettevõtte on haiguslehel ILMA haigusraha saamata ja nt kui töötab kõnekeskuses telefoniga ja murd ei sega siis võib seal töötada ja raha saada.
Variandid
a) on haiguslehel kõigil töökohtades
b) on haiguslehel ühes kohas, teises töötab, kuid ei saa töövõimetushüvitist ehk haigusrahasid, saab selle perioodi eest ainult teises kohas saadava töö eest palga.
Keelatud on, et ühes kohas oled lehel, teises töötad, saad teises kohas palka ja haigusrahasid.
Ehk kui haigusleht on kuu siis tuleb kergemini välja, et samaaegselt haiguslehel olles on tööd tehtud.
Kui haigusleht on nädal siis on keerulisem tõestada kui töö on nt 0.25 kohta, et millal täpselt seda kuu jooksul tehti. Samas kui haiguslehe ajal teed asju, mis jätavad jälje maha – saadad emaile, annad digiallkirju jne siis on vaidluse küsimus. Paljud meist teevad haiguse ajal töökohustusi kohusetundest (nt mõned meilid/kõned), vastad töökaaslase küsimustele kuna vaid endal on info vmt, kuid selle eest nö tasu saamata.
miks sa jagad sellist valeinfot, kui eespool on riigiasutuste selgitused, et seda ei tohi teha??? ilmne pahatahtlikkus küsija suhtes?
miks sa jagad sellist valeinfot, kui eespool on riigiasutuste selgitused, et seda ei tohi teha??? ilmne pahatahtlikkus küsija suhtes?
Mis valeinfo on?
Tööd võib teha ja seaduslikult on võimalus olla haiguslehel, jätta haigusraha selle eest saamata (avaldus) ja teises kohas edasi töötada.
Samal ajal ei tohi saada haigusraha ja teises kohas töötada, ilma haigusraha saamata on see lubatud.
miks sa jagad sellist valeinfot, kui eespool on riigiasutuste selgitused, et seda ei tohi teha??? ilmne pahatahtlikkus küsija suhtes?
Mis valeinfo on?
Tööd võib teha ja seaduslikult on võimalus olla haiguslehel, jätta haigusraha selle eest saamata (avaldus) ja teises kohas edasi töötada.
Samal ajal ei tohi saada haigusraha ja teises kohas töötada, ilma haigusraha saamata on see lubatud.
Lõpeta!!!
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
miks sa jagad sellist valeinfot, kui eespool on riigiasutuste selgitused, et seda ei tohi teha??? ilmne pahatahtlikkus küsija suhtes?
Mis valeinfo on?
Tööd võib teha ja seaduslikult on võimalus olla haiguslehel, jätta haigusraha selle eest saamata (avaldus) ja teises kohas edasi töötada.
Samal ajal ei tohi saada haigusraha ja teises kohas töötada, ilma haigusraha saamata on see lubatud.
Lõpeta!!!
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
No daa – sellest ju jutt ongi, et HAIGUSHÜVITIST ei tohi sel perioodil saada kui teises kohas jätkata.
Ehk kui inimene on ühes kohas haiguslehel ILMA HAIGUSHÜVITIST SAAMATA võib ta jätkata teises kohas töötamist. Ehk kogu mu jutt oligi ju selles, et haigushüvitisele ei ole õigust, et ehk mida sa ajad, et mis kasu sellest perearsti märkest on, et takistab tervenemist ja haigushüvitist ei saa. Jalaluumurruga muidu nt õhtuti koristamas käiv inimene võib päevaaeg arvutis kodus it ülesandeid täita, aga ta ei tohi saada haigushüvitist. Ehk kasulik juhul kui it saadav töötasu on suurem kui mõlemas kohas haiguslehel olles saadav hüvitis.
Kui töötaja teeb töövõimetuslehe ajal tööd, siis:
Ehk inimene võib olla haiguslehel (ei tee tööluusi), aga pole õigust saada töövõimetushüvitist ehk võib jätkata töötamist teises kohas. Ehk teises kohas töötamine ei too muud kaasa just kui töövõimetushüvitise mitte saamise, töövõimetusleht ei tee tühiseks – kui tuleb välja tagantjärgi siis küsitakse raha tagasi. Kuid ongi võimalik jääda koheselt töövõimetuslehele ilma hüvitist saamata – suhelge arstiga lihtsalt.
Tööd võib teha ja seaduslikult on võimalus olla haiguslehel, jätta haigusraha selle eest saamata (avaldus) ja teises kohas edasi töötada.
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
Töötaja ei esita mingit avaldust ega tee arst märkeid, et nt klaviatuuri kasutamine takistab jalaluu murru paranemist. Tööandja on see, kes töövõimetuslehte HKle edastades märgib sinna kuupäevad, miille eest puudub töötajal õigus saada hüvitist. Sellised lahtrid on haiguslehe vormil olemas.
Tööd võib teha ja seaduslikult on võimalus olla haiguslehel, jätta haigusraha selle eest saamata (avaldus) ja teises kohas edasi töötada.
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
Töötaja ei esita mingit avaldust ega tee arst märkeid, et nt klaviatuuri kasutamine takistab jalaluu murru paranemist. Tööandja on see, kes töövõimetuslehte HKle edastades märgib sinna kuupäevad, miille eest puudub töötajal õigus saada hüvitist. Sellised lahtrid on haiguslehe vormil olemas.
Tegelikult peaks saama selle märke teha juba perearst kohe, näiteks rasedatel, kel on kaks töökohta siis kui ühes pole kergemat tööd saada võivad teises kohas edasi töötada kui võimalik, siis lihtsalt ongi märkega, et haigushüvitist ei saa.
Kuna sotsiaalkindlustusamet on see, kes enammakstud haigushüvitise tagasi küsib (teine tööandja ei pruugi olla üldse teadlik, et töötajal on veel töökohti) ning see, kui edasi töötava tööandja juures on märge, et tegi haiguslehel tööd, siis see ei jõua tööandjani kelle juurest haiguslehel ollakse.
Ehk juhul kui tekib olukord, et inimesele justkui on töövõimetushüvitis määratud siis on võimalik just sotsiaalkindlustusametiga ise ühendust võtta ja anda teada olukorrast, et selle saamiseks pole õigust, et ära hoida tagasiküsimine.
Ehk juhul kui tekib olukord, et inimesele justkui on töövõimetushüvitis määratud siis on võimalik just sotsiaalkindlustusametiga ise ühendust võtta ja anda teada olukorrast, et selle saamiseks pole õigust, et ära hoida tagasiküsimine
Miks SKAga peab kontakteeruma, kui saab ka otse Haigekassaga ühendust võtta vajadusel? HK maksab haigushüvitist ja küsib ka tagasi.
https://www.haigekassa.ee/blogi/haigekassa-esitab-igal-aastal-ligemale-paartuhat-tagasinouet
Ehk juhul kui tekib olukord, et inimesele justkui on töövõimetushüvitis määratud siis on võimalik just sotsiaalkindlustusametiga ise ühendust võtta ja anda teada olukorrast, et selle saamiseks pole õigust, et ära hoida tagasiküsimine
Miks SKAga peab kontakteeruma, kui saab ka otse Haigekassaga ühendust võtta vajadusel? HK maksab haigushüvitist ja küsib ka tagasi.
https://www.haigekassa.ee/blogi/haigekassa-esitab-igal-aastal-ligemale-paartuhat-tagasinouet
Tõesti minu viga, pole ammu haiguslehel olnud ja nii pikalt, et haigekassa maksaks. Mäletasin kuidagi valesti, et kõikide taoliste makste tegemine sots.kind.ameti alla läksid.
Tööd võib teha ja seaduslikult on võimalus olla haiguslehel, jätta haigusraha selle eest saamata (avaldus) ja teises kohas edasi töötada.
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
Töötaja ei esita mingit avaldust ega tee arst märkeid, et nt klaviatuuri kasutamine takistab jalaluu murru paranemist. Tööandja on see, kes töövõimetuslehte HKle edastades märgib sinna kuupäevad, miille eest puudub töötajal õigus saada hüvitist. Sellised lahtrid on haiguslehe vormil olemas.
Kus ma tööandja avaldusest räägin? Arst teeb vastavad märked lehele siis, kui ta lehte lõpetab. Nt ka õnnetus juhtus purjus inimrse süül.
Arstil pole õrna aimugi, mitu töökohta või millised need on. Tema näeb vaid kindlustusseisundit.
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
Arstil pole õrna aimugi, mitu töökohta või millised need on. Tema näeb vaid kindlustusseisundit.
No just seetõttu ei saagi arst teha mingeid märkeid TVLile, et tal pole õrna aimugi, kus ja kas inimene töötab. Seda saab TVLi kinnitades teha ainult tööandja.
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
Arstil pole õrna aimugi, mitu töökohta või millised need on. Tema näeb vaid kindlustusseisundit.
No just seetõttu ei saagi arst teha mingeid märkeid TVLile, et tal pole õrna aimugi, kus ja kas inimene töötab. Seda saab TVLi kinnitades teha ainult tööandja.
Arst saab teha mitmeid märkeid. Ei jälginud ravirežiimi, ei võtnud ravimeid jne
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
Arstil pole õrna aimugi, mitu töökohta või millised need on. Tema näeb vaid kindlustusseisundit.
No just seetõttu ei saagi arst teha mingeid märkeid TVLile, et tal pole õrna aimugi, kus ja kas inimene töötab. Seda saab TVLi kinnitades teha ainult tööandja.
Arst saab teha mitmeid märkeid. Ei jälginud ravirežiimi, ei võtnud ravimeid jne
No see on ju iseasi ja ei puutu üldse siia teemasse. Arst ei saa teha märget kellegi töötamise kohta TVLi ajal, ta ei saa seda kuidagi teada.
Haiguslehele saab ka arst teha märke, et inimene töötab ja takistab enda tervenemist ja seetõttu ka haigushüvitist ei saa.
Arstil pole õrna aimugi, mitu töökohta või millised need on. Tema näeb vaid kindlustusseisundit.
No just seetõttu ei saagi arst teha mingeid märkeid TVLile, et tal pole õrna aimugi, kus ja kas inimene töötab. Seda saab TVLi kinnitades teha ainult tööandja.
Arst saab teha mitmeid märkeid. Ei jälginud ravirežiimi, ei võtnud ravimeid jne
No see on ju iseasi ja ei puutu üldse siia teemasse. Arst ei saa teha märget kellegi töötamise kohta TVLi ajal, ta ei saa seda kuidagi teada.
Inimene ise saab ju arstile öelda, et tal mitu töökohta, ühes tahab haiguslehele jääda, teises edasi töötada.
Inimene ise saab ju arstile öelda, et tal mitu töökohta, ühes tahab haiguslehele jääda, teises edasi töötada.
Selle teadmisega pole arstil midagi peale hakata. Kui keegi tahab TVLi ajal töötada, siis märgib tööandja TVLile kuupäevad, mille eest hüvitist ei arvestata. Arst seda teha ei saa.
Inimene võibki samal ajal seal tööd edasi teha, kus murtud käeluu ei sega AGA ta ei tohi jah sel perioodil haigusraha siis saada selle töökoha eest, kus haiguslehel on.
Just, ühest töökohast võib saada haigusraha ja teisest töökohast töötasu, kui ühel töökohal saab töötada ja teisel ei saa. Ühest töökohast ei saa samal ajal saada nii töötasu kui võtta haiguslehte.
Huvitav haigus küll, et ühes kohas saad töötada ja teises ei saa. Riik maksab haigusraha eelmise aasta sotsmaksu järgi, mitte selle järgi kui mitmes kohas sa töötad või tööta.
Inimene võibki samal ajal seal tööd edasi teha, kus murtud käeluu ei sega AGA ta ei tohi jah sel perioodil haigusraha siis saada selle töökoha eest, kus haiguslehel on.
Just, ühest töökohast võib saada haigusraha ja teisest töökohast töötasu, kui ühel töökohal saab töötada ja teisel ei saa. Ühest töökohast ei saa samal ajal saada nii töötasu kui võtta haiguslehte.
Huvitav haigus küll, et ühes kohas saad töötada ja teises ei saa. Riik maksab haigusraha eelmise aasta sotsmaksu järgi, mitte selle järgi kui mitmes kohas sa töötad või tööta.
Kui sa eestpoolt lugesid siis haiguse alla lähevad ka nt käeluu, jalaluu ja muud murrud. Jalaluumurd võib takistada füüsilist tööd, kuid ei sega näiteks kodus arvutis tehtavat tööd – nt raamatupidamist. Koristajana ei saa tööd teha, aga raamatupidamist nt saab. Ilma haigusleheta tööle mitte ilmumine on tööluus, aga võimalik, et see töö mida teha saab on tasuvam.
Ehk nagu öeldud – sellisel juhul kui teises kohas töötada siis haigusrahale polegi õigust! Seega pole absoluutselt vahet, et haigusraha oleks mitme töökoha järgi või mida iganes.
Inimene ise saab ju arstile öelda, et tal mitu töökohta, ühes tahab haiguslehele jääda, teises edasi töötada.
Selle teadmisega pole arstil midagi peale hakata. Kui keegi tahab TVLi ajal töötada, siis märgib tööandja TVLile kuupäevad, mille eest hüvitist ei arvestata. Arst seda teha ei saa.
Huvitav, raseduse puhul tekib küll ilma tööandjata sinna see märge pea kohe, et pole õigus hüvitisele, et kui kergemale tööle üle viiakse, aga ühes kohas pole anda, teises on ja seal jätkatakse töötamist.
Oled ise arst – puutud kokku nende töövõimetuslehtedega?
Inimene ise saab ju arstile öelda, et tal mitu töökohta, ühes tahab haiguslehele jääda, teises edasi töötada.
Selle teadmisega pole arstil midagi peale hakata. Kui keegi tahab TVLi ajal töötada, siis märgib tööandja TVLile kuupäevad, mille eest hüvitist ei arvestata. Arst seda teha ei saa.
Huvitav, raseduse puhul tekib küll ilma tööandjata sinna see märge pea kohe, et pole õigus hüvitisele, et kui kergemale tööle üle viiakse, aga ühes kohas pole anda, teises on ja seal jätkatakse töötamist.
Oled ise arst – puutud kokku nende töövõimetuslehtedega?
Sest kergemale tööle üleviimine ongi arsti otsus
