Tere. Kas keegi on lasknud end kergemale tööle üle viia/haiguslehele kuni dekreedini lihtsalt stressi tõttu? Oleks tore kuulda teiste rasedate mõtteid sel teemal. Füüsiliselt on kõik okei, kui välja arvata tugevad peavalud mõned korrad nädalas. Saan aru, et finantsiliselt oleks see mitte kõige targem otsus, aga samal ajal 4 kuud rasedana ülipingelisel tööl olemine tundub ka kuidagi vale, tahaks ikka nautida rasedust ja tunda end emotsionaalselt hästi. Nälga ei jääks selle otsuse tõttu, aga eks peaks kokkuhoidlikum olema ikka. Pluss muidugi häirib mõte, et jätaksin tööandja hätta, ta on väljendanud, et lähima 3 kuu jooksul ei plaani asendajat võtta ja pigem mind veel maksimaalselt ära kasutada 🙁 Mis teie teeksite või kuidas on teie kogemused olnud?
Teema: Haigusleht stressi tõttu
Tee nii nagu sinul hea on mitte tööandjal. Minul läks nii, et jäin rasedaks veebruaris, siis tuli koroona ja olin kodune ning peale seda kui tööle läksin tekkis stress, kehva oli olla ja jäin ka haiguslehega koju. Ka minu tööandjal polnud enne augusti algust uusi töötajaid plaanis võtta aga mina ennast ja last ei tahtnud koormata ka stressi ja pingega???? Niiet igaljuhul, kui ainult võimalus on siis naudi rasedust ja puhka
Seda otsustab eelkõige ämmaemand v töötervishoiu arst, kas on põhjust koju jääda. Ei ole päris nii, et LASED end koju kirjutada. Lisaks kui ämmakas määrab kergemale tööle üle viimise siis tööandja võib ju öelda, et leiab kergema töö mitte ei ütle, et pole tööd anda ja jääd koju.
Esialgu võidakse peavalu tõttu lihstalt anda paariks nädalaks haigusleht.
Tööandja arvamuse pärast sa muretsema ei pea, enda tervise esikohal.
Minu arvates võiks olla võimalus kohe raseduse alguses nö.koduseks jääda.
Saada ntx 50% palgast Haigekassast.
Mul endal oli küll meeletud migreenid ja väsinud olemine kohe alguses.
Minu arvates võiks olla võimalus kohe raseduse alguses nö.koduseks jääda.
Saada ntx 50% palgast Haigekassast.
Mul endal oli küll meeletud migreenid ja väsinud olemine kohe alguses.
Selleks ongi haigusleht. Kui on migreenihood, siis tuleb küsida haigusleht. Peavaldu paar korda nädalas nagu teemaalgatajal – esiteks tuleb toitumine-vedelikutarbimine üle vaadata. peavalu võib põhjustada vedeliku puudus. Kas vererõhk korras? minul oli esimese rasedusega kohustuslik hommikukohvi juua (ämmaemand käskis!), muidu oli iga päev peavalu (ilma veepudelita ei saanud nagunii läbi). Kui pea väga valutab, siis võib ikka paracetamoli ka võtta.
Esimene küsimus, mida rase alati peaks endalt küsima – kas mul on päriselt endale ja lapsele ohtlik stress, või on mul lihtsalt kopp ees ja ei jõua ära oodata, millal koju saab jääda. Umbes 99% juhtudest on ikka see teine olukord 😀 Ja kuna teemaalagataja ei kirjuta füüsiliselt raskest tööst, siis eeldan, et tal ka pigem kopp ees. Ja ei pea dekreeti jäämisega ootama viimase minutini, võib vabalt ka 2 kuud enne tähtaega dekreeti jääda ja enne seda veel saada olev puhkus välja võtta. Mina jäin esimese lapsega 2,5 kuud enne tähtaega koduseks just sel põhjusel, et nii kopp ees oli. See oli esimene asi, mille ma rasedusest teada saades paika panin 😀
Kui on puhkust saada veel, siis miks mitte ka vahepeal nädalake puhata, mitte oodata nö lõpuni. Kui töö iseloom võimaldab, siis ehk on võimalik leppida tööandjaga kokku, et teed kord kuus 1 vaba päeva või tuled hommikuti 30 minutit hiljem. Kui võimalik, teed kodukontorit, mis võimaldab kauem magada, ka kojusõidule ei kulu aeg vaid saad kohe puhata jne.
neid võimalusi oma tervise hoidmiseks on palju rohkem kui ainult haigusleht, tuleb lihtsalt veidi avatumalt mõelda, mitte tüüplahendustes kinni olla.
Seda otsustab eelkõige ämmaemand v töötervishoiu arst, kas on põhjust koju jääda. Ei ole päris nii, et LASED end koju kirjutada. Lisaks kui ämmakas määrab kergemale tööle üle viimise siis tööandja võib ju öelda, et leiab kergema töö mitte ei ütle, et pole tööd anda ja jääd koju.
Esialgu võidakse peavalu tõttu lihstalt anda paariks nädalaks haigusleht.
Tööandja arvamuse pärast sa muretsema ei pea, enda tervise esikohal.
Endal kogemus olemas, kuidas naistearst määras kergemale tööle (esinesid määrimised esimesel trimestril, siis pandi hoopis lehele, teisel trimestril kirjutas, et ma ei tohi 12h vahetusi teha) ning tööandja nagu kiuste ei otsinud mulle lihtsamat tööd, kuigi ma ise väga soovisin. Ütles, et ma võin siis hoopis lehel istuda. ????♀️
Kergemale tööle viimine on enamasti töötajale kasulikum ka. Kuu nt töötab 30% koormusega siis haigekassa kompenseerib palgavahe eelmise aasta põhjal. Ehk siis kui saab nüüd palka 300eur aga eelmi aasta oli palk 1000 siis hüvitab HK ülejäänu. Või kui palk 600 siis hüvitab 400. Niisama lehel olles saab vaid70% ja see mõjutab tõenäoliselt dekreediraha (kui enne dekreeti aasta vahetub).
Kergemale tööle viimine on enamasti töötajale kasulikum ka. Kuu nt töötab 30% koormusega siis haigekassa kompenseerib palgavahe eelmise aasta põhjal. Ehk siis kui saab nüüd palka 300eur aga eelmi aasta oli palk 1000 siis hüvitab HK ülejäänu. Või kui palk 600 siis hüvitab 400. Niisama lehel olles saab vaid70% ja see mõjutab tõenäoliselt dekreediraha (kui enne dekreeti aasta vahetub).
Jep, just seetõttu ma väga tahtsin töötada edasi, et oleks rahaliselt kasulikum olnud. Aga juhatajal on lihtne öelda, et ei ole anda sellist kohta ja nii ei jäänudki mul midagi muud üle.
Samas, mina olin lehel aasta viimased paar kuud, seega väga oluliselt väiksemaks see dekreedirahasid ei teinud.
See 70% võib kõlada väiksena, aga kodus istumise eest saada 700 eurot on ka minu meelest omamoodi luksus ????♀️
Ei tea, kas siin on mingi konks ka, kui kergemale tööle üle viiakse ja koormus oluliselt langeb? Sellesmõttes, et kas on ka mingi piirmäär, milliseks see koormus jääma peab, et haigekassa puuduoleva hüvitaks? Või piisab ka a la mõnest üksikust töötunnist/tööpäevast kuus? Ei ole sellega seonduvat õnnestunud välja googeldada…
Haigekassa hüvitab kuni 70% eelmise aasta sissetuleku järgi.
Vaevalt tööandja on nõus paari tunniga kuus sest ta sinu eest sotsmaksu peab ikka maksma täissummas. Enamasti saadetaksegi koju sest nii tööandjale kasulikum.
Kergemale tööle üleviimine ei ole sama, mis osalise tööajaga töötamine. Kergemale tööle üleviimine tähendab, et kui seni nt oli poes saalitöötaja, kes pidi kaupu paika panema – st aluseid lükkama-tõmbama, kummardama kaubajärele, sirutama ülemisele riiulile panemiseks, redelil turnima jne, siis nüüd saadetakse sind kassasse istuma, kui sul vastavad oskused on olemasja tööandjal ka vaba koht selleks, aga ikka täiskoormusega.
See, et varem tõstsid päeva 10×10 kg ja nüüd tõstad 2×10 kg, ei ole kergemale tööle üleviimine 😀
Mu meelest “tahaks kodus rasedust nautida” ei ole piisav põhjendus haiguslehele jäämiseks.
Minu töö oli stressirohke ja rääkisin sellest ämmaemandaga juba esimesel visiidil, ämmakas oli hästi mõistev. Lõpuks, kui tundsin, et enam ei suuda, saatsin ühe tööpäeva pärastlõunal ämmakale kirja, ta helistas mulle kohe järgmisel hommikul ja ütles, et teeb kergemale tööle üleviimise ära, sest see ei ole ok keskkond rasedale. Tulin töölt tihti nuttes koju (muidu rasedus mu emotsionaalsust ei mõjutanud), sest minu peale karjuti, süüdistati, et teen liiga vähe, kuigi tegin ületunde ja töötasin pausideta, kaitsesin oma alluvaid, et ka nemad ei istu niisama ja ei piisanud ka sellest, kui oma tegemisi paberil tõestasin, lisaks siis pingest peavalud. Sain selleks hetkeks ka aru, et minu ja lapse tervis on kõige tähtsam, tööandja ei ütle mulle aitäh, et lõpuni ennastunustavalt pingutasin. Võtsin välja pea kogu oma väljavõtmata puhkuse ja jäin koju u 5,5 kuud enne tähtaega. Kuna mul oli teine väikse koormusega töökoht ka ja puhkust välja võtmata üle kuu aja, siis rahaliselt väga ei kaotanudki. Arvan, et see oli üks kõige õigemaid otsuseid ja tänu sellele, oli laps ka väga rahulik beebi. Tööandja isegi ei õnnitlenud lapse sünni puhul, vaid helistas kui laps oli u 7k vana, et kuna ma tagasi tööle tulen…
Loomulikult tee nii nagu sulle parem! Terve elu aega töötada.
Samuti oli tööl tohutult raske. Minu töö nõudis kiirust ja head tähelepanekut, kuid rasedaks jäin, hakkasin põhimõtteliselt koperdama seal ja unustasin palju asju ära. Pea lõhkus ja iiveldas pidevalt. Sellest tekkis iga hommik kohutav ärevus, öösiti magada eriti ei saanud, kuna teatsin, et pean vara end üles ajama ja minema tööle, mitte ei saa puhata. Lõpuks ükspäev lihtsalt tulin töölt ära ja sain haiguslehele. Tööandja küll solvus ja hakkas enda rasedusest rääkima, kus raseduse lõpuni jooksis tööl ringi, et kuidas ma ei saa. Siiski kõik rasedused pole samasugused ja kõik ei tunne sama moodi. Kodus oli tunduvalt parem, sain end välja puhata, toimetada enda tempos. Siiski raseda naise tervis tähtsam, kui tööandja arvamus! Kui asi nii hull, saad haiguslehe kindlasti!
