Teema: haigusrahade arvutamine

Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatuna päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust

Töötaja põhipalk on väiksem kui alampalk:
Martin on kindlustatud töötajana. Tal diagnoositakse kutsehaigus, haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 2. juuli, lõpupäevaks 30. juuli. Kutsehaigestumise korral maksab hüvitist vaid haigekassa. Martini tööandjaga kokkulepitud töötasu 1. juulil on 192,00 eurot kuus. Eelneval kalendriaastal töötas Martin pool aastat ja talle maksti tasu kokku 1533,88 eurot, millelt arvestati sotsiaalmaksu 506,18 eurot. Seega oli Martini eelmise aasta päeva keskmine tulu 4,20 eurot (1533,88 / 365). Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatav päeva keskmine tulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav päeva keskmine tulu (9,27 eurot), ent ka tema põhipalk töövabastusele eelneval päeval on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks tema põhipalgalt arvutatud päeva keskmine tulu 192 / 30 = 6,40 eurot. Haigushüvitist makstakse töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Martinil õigus saada hüvitist 100% 28 päeva eest: 6,40 X 28 X 1,0 = 179,20 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 X 179,20 = 37,63 eurot, seega laekub haiguspäevade eest haigekassalt Martini pangaarvele 179,20 – 37,63 = 141,57 eurot.