Esileht Väikelaps Haiguste ennetamine

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: Haiguste ennetamine

Postitas:
Kägu

Mida teete haiguste ennetamiseks?
Nt, et kurk ei läheks valusaks?
Nohu-köha ennetamine?

Laps senini terve olnud, alustas just lasteaiateed, kolmepoolene.
Mina läksin kooli ja seal palju puududa ei saa (töökohaga oleks vist isegi lihtsam vbl), muidu ei arvestata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui laps sööb ja magab normaalselt, käib õues, karastab, siis muud ei saagi teha. Soovitan siiski juba valmistuda, et haigused lasteaia esimestel aastatel on paratamatus. Oleneb muidugi lapsest, aga neid, kellele midagi külge ei hakka, ei olegi näinud.
Kui sa juba ette mõtled, et ei tohi puududa, ei tohi puududa, siis on hiljem stress haiguste tõttu veelgi suurem. Võta kui paratamtut perioodi lapse (ja vanema) elus.
Ps lapse lasteaeda pannes olin ka esialgu ise kordades rohkem ja tõsisemalt haige kui kunagi varem. Nii palju siis mittepuudumisest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eelkirjutajaga nõus, eelkõige on oluline korralik magamine, söömine ja stressi vältimine (sh lasteaiast puhkepäevad). No ja võib proovida esimeste ohumärkide peale reageerida, st kui tundub, et hakkab midagi tulema, siis kohe aurud-jalavannid-ninaloputused peale + vaba päev, võib aidata (äkki põeb lühemalt?), aga võib ka mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Parem mõtle juba praegu, kes saaks lapsega hoolduslehe võtta, kui sa ise koolist puududa ei saa. 3,5-aastased on üsna tihti lasteaias haiged, ennetada sa seda eriti ei saa. Stress, väsimus, palju lapsi koos – viirushaigused hakkavad kohe levima, oktoobris on juba päris paljud haiged. Oma kahe lapse rühmasid vaadates ütleks, et vanuses 5+ tuleb see aeg, kui lapsed vähem haiged on ja saabki mitu kuud olla nii, et ühtegi nohu-köha-kurguviirust pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

On “immuunsust tõstvaid” preparaate süle ja seljaga, alates Preventanist ja vitamiinidest jne. Minu kogemus- kasu pole neist kopika eest! Ja kui viirushaigus tuleb, ei aita ka ussi ega püssirohi, see lihtsalt tuleb rahulikult lasta läbi põdeda, ravida ja leevendada sümptomeid ja enesetunnet, lasta lapsel korralikult kodus taastuda (kui veel “eile oli palavik, aga täna on ok” lapse lasteaeda viid, haagib ta sealt otsekohe uue haiguse külge, sest vastupanuvõime kehal on veel nii väike).
Ja kas ravid korralikult ja hoiad kodus kasvõi kaks nädalat, et köha taanduks, siis suure tõenäosusega on ta IKKA! kolmandal lasteaiapäeval jälle nohune ja vesiste silmadega…
Uuri lähikonnas, on äkki keegi, kellele pole omal lapselapsi või kes oleks nõus poolhaige paraneva lapsega aeg-ajalt kodus olema (päris haige laps tahab ikka ema), pane kasvõi kuulutus ülesse, paljud pensionärid vms ehk tahaksid lisaraha ja kes oleks lahke loomuga vanatädi lapsele.
See on minu kogemus pooleneljase lasteaialapse kohta. Kuskil 5-6aastased on juba tugevamad, aga esimene lasteaia-aasta on paljudele ikka haiguserohke, isegi kui enne on olnud “täitsa terve laps” (enne oli lihtsalt kodune laps).

Kõige leebematest tasuks ehk just nüüd teha kas multivitamiini või probiootikumikuuri, anda paar nädalat nt Lacto seven kids tablette, need on ühed odavamad, magusaineks on ksülitool, mis on hammastele hea, maitsevad lastele. Kindlasti võiks anda ka d-vitamiini õlikapsleid/pärle, d-vitamiin aitab ka viirustele vastupanuvõimet tõsta ja nüüd sügisel hakkab juba temast puudus kätte tulema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mingi steriilne bubble kera, kus ta siis talv läbi veedab.
Hügieenikombeid õpetada, pesta käsi, näppe ei topi suhu, väldite suuremaid inimhulki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega sa ei saa väga palju muuta. Laps peab olema juba väiksest saadik karastatud – st palju värskes õhus. Mingil määral võid proovida ravimtaimi ja probiootikume, kuid lapse immuunsüsteemi tugevust sa sellega olulisel tei muuda. Ja stressi ära ei võta.

Esimesel lasteaia aastal on enamus lapsi väga tihti haiged. Ükskõik, mis teed. Üksikud on need lapsed, kes on terved – siis pigem juhus, mitte vanema teadlik tegevus. Mul käis esimene laps esimesel aastal 3 päeva nädalas hoiul, ikka oli iga 2 ndl tagant haige – nii et ei pea paika ka see, et osaline koormus aitab. Ja ei ole nõrga tervisega laps – nüüd, kui laps hakkab 5aastaseks saama, on tema nohud sellised, et 2 hommikut on nina natuke kinni ja kogu lugu 🙂

Nii et lihtsalt sea end vaimselt valmis selleks, et laps ongi tihti haige. Panusta pigem sellele, kuidas laps saaks ära hoitud sel ajal, kui ta aeda ei saa (kui pereliikmetest keegi ei saa, otsi hoidja, kui koolist ei saa puududa). Midagi pole parata. Aga ära üleliigselt stressa selle pärast, ja jumala eest, ära süüdista teisi vanemaid selles, et sinu laps on haige – kõik teised vanemad on samasuguses stressis oma laste haiguste pärast 😀

Rääkige lastevanemate koosolekul ka läbi, et millal on nohu korral ok laps tagasi aeda saata – see osa tekitab tavalisel tkõige rohkem tüli. OSad arvavad, et tulebki hoida 2 ndl kodus, kuni nina üldse eitilgu, teised leiavad, et paar päeva kodus, kuni silmad enam märjad pole ja ei aevasta – inimeste aru saam, millal on laps haige, on väga erinev ja vaidlus ei ole selles, kas haige laps peaks olema kodus, vaid tegelikult on vaidlsu selles, et milline laps on haige laps 😉 Mina ise olen seda meelt, et tõde on kuskil seal vahepeal – päris kuiv nina ei pea olema, aga samas ei tohi lapse ninast tuleb paks kollane tatt ka kedagi oksele ajada 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu kumbki laps polnud lasteaias haigem, kui kodus: st kokku maksimum 3 ndl aasta jooksul. Lasteaeda läksid mõlemad 2,5 aastaselt ja esimene (pool)aasta oli üks lisapuhkepäev.
Mingeid toidulisandeid/vitamiine pole juurde andnud. Iga väiksem nohu pole veel haigus ja kõrvapõletikke pole lapsed kunagi põdenud. Ka tuulerõuged mõõdusid palavikuta ja peale punnide muu ei vaevanud.
Suved olid lapsed maal ja solberdasid titest saati suhtelisel külmas merevees päevad läbi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega sa ei saa väga palju muuta. Laps peab olema juba väiksest saadik karastatud – st palju värskes õhus

Ah, see jutt, et lasteaias levivate haiguste vastu aitab see, kui laps “on väikesest saadik karastatud külma välisõhuga”, “on suviti maal”, “solberdab külma mereveega”, on ka jama tegelikult! Kui laps väikesest saati on palju värskes õhus, siis ta harjubki justnimelt värsek õhuga, st. värske (külm) õhk ei tee midagi, talvel väljas temaga käia võib julgelt, haigeks ei jää. Kui solberdab külmas vees – siis harjubki just külma veega, st. teine, külma veega harjumatu laps võib jääda samamoodi solberdades haigeks, aga see palju solberdanu ei jää.

Kõik see aga ei anna mingit garantiid, et lapse lasteaeda panduna ei hakka sealt sageli haigusi korjama. Kui palju on neid, eks räägivad, et nad ei saa aru: laps on külmaga karastatud titest peale. Kodus oligi terve laps ka halbade ilmade ja märgade kätega ning tundus, et sellel lapsel on küll raudne tervis. Aga sõime/lasteaeda pannes hakkas ikkagi pihta: haigus, haigus, haigus!

Tegelikult, lasteaias levivate haiguste vastu treenib ainult üks asi: lasteaias käimine! Esimene õppeaasta võib olla jube, teine aasta natuke vähem jube, kolmas veel parem ja koolieelikuna juba täitsa hea – siis paljud lapsed juba nii staažikad lasteaias käijad, et nad on muutunud igasugu lastekarjas levivatele tõbedele märgatavalt paremini vastu panevaks. Ehk teisti öeldes: pikaaegsed lasteaias käijad ongi sageli üsna karastunud – karastunud mitte külma õhu, vaid just lasteaia tingimuste/haiguste vastu.

Nii et lihtsalt sea end vaimselt valmis selleks, et laps ongi tihti haige. Panusta pigem sellele, kuidas laps saaks ära hoitud sel ajal, kui ta aeda ei saa (kui pereliikmetest keegi ei saa, otsi hoidja, kui koolist ei saa puududa). Midagi pole parata. Aga ära üleliigselt stressa selle pärast, ja jumala eest, ära süüdista teisi vanemaid selles, et sinu laps on haige – kõik teised vanemad on samasuguses stressis oma laste haiguste pärast 😀

Jah, see on ainuke mõistlik soovitus. Kõik soovitused rohkem karastada, midagi tervislikku sisse sööta – otseselt kahjulikud need soovitused pole, aga ära looda neist liiga palju. Kui sa väga palju loodad, no mingi nipp peab ju ometi töötama ning selgub, et ikkagi tulevad sageli haigused – siis on lüüasaamistunne ning mõnel ka enda süü otsimine: “Mida ma olen küll oma lapsega valesti teinud, et ta nüüd nii sageli haige on?”. Aga lisastressi tekitamisel endale pole mõtet, tegelikult.

Muidugi on lastel individuaalsed erinevused – mõned on õnnistatud lapsega, kes juba esimesel sõime/aia aastal ei olegi rohkem haige kui kodus. Nemad ei saa aru, kuidas on võimalik, et teiste lapsed on lasteasutusse pannes muudkui haiged ja haiged, sest neil endal sellist kogemust ju ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

inimeste aru saam, millal on laps haige, on väga erinev ja vaidlus ei ole selles, kas haige laps peaks olema kodus, vaid tegelikult on vaidlsu selles, et milline laps on haige laps 😉 Mina ise olen seda meelt, et tõde on kuskil seal vahepeal – päris kuiv nina ei pea olema, aga samas ei tohi lapse ninast tuleb paks kollane tatt ka kedagi oksele ajada 😀

Aga tegelikult on ju nii, et just nohu alguses ehk nohu kõige nakkavamas faasis on laps väliselt üsna vähe hirmuäratav: nina on veel üsna kuiv, võib nats läbi nina rääkida (sest limaskestad hakkavad vaikselt üles tursuma), tulevad mõned aevastused. Ja kõik! Aga selline algava nohuga laps on nakkusohtlik.

Paksu tatiga nohu, vastupidi, näeb kole välja, aga see on tavaliselt vana nohu ehk nakkust selliselt lapselt teised enam ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii on, ja tegelikult on laps nakkusohtlik juba paar päeva ENNE seda, kui ta ise haigeks jääbki! Viirus on juba kehas ja paljundab ennast ja levitab, aga haigustunnused tulevad alles siis, kui viirusetoksiinid kehas haigust hakkavad külvama ja viiruseosakesed surevatest rakkudest hulgakaupa välja paistakse.
See vana paks kollane lont nina all ei ole enam nakkav. Aga rõve on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No aga on lootust, et paneb lasteaias paremini vastu kui eelnevalt on juba suuremad õed-vennad igasugu asju koju tassinud?
Siis peaks ehk ka juba mingisugunegi vastupidavis olema? Teoreetiliselt?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina praeguseks teismelise pealt saan öelda, et võid hullumiseni karastada, tervislikult süüa, hoida peale haigust pikalt kodus jne. See ei aita, kui on laps, kes lihtsalt jääb haigeks. See on paratamatus. 2-7 aastaselt ta oligi kõikaeg haige sügisest kevadeni. Immuunsust uuriti tal mitu korda, kõik oli korras. Minu laps hakkas tervem olema alles koolis.
Loodan, et sul nii hullult ei lähe nagu meil oli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu laps läks aeda 2-aastasena ning see esimene sõimeaasta kulgeski rütmis, et 3 päeva aias ja 2 nädalat kodus ravides. Karastatud maalaps küll aga ikkagi korjas kõik viirused viimseni endale külge. Teisel aastal püsis juba paar nädalat jutti terve enne kui nohu-köha külge korjas. Ja mida aasta edasi seda lühemaks on jäänud viiruste põdemised ning pikemaks terve olemise perioodid. Immuunsuse tugevdamiseks/tõstmiseks annan talveperioodil d-ja c-vitamiini ja katsume ka peale lasteaiapäeva regulaarselt õues liikuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Keegi esines siin täiesti usutava teooriaga, et mida ekstravertsem laps, seda vähem lasteaeda minnes haigestub. Aga seda ei muuda ju mingite preparaatidega.

Lisaks D- ja C-vitamiinile, puhkusele, värskele õhule, täisväärtuslikule toidule, unele ja rutiinile pole ka profülaktiline soolakambris käimine paha mõte (ühel mu lastest oli väiksemana kalduvus astmale, käisin kahe lapsega korra-kaks nädalas – mõlemad olid selle aasta hüppeliselt tervemad ja hiljem juba suuremad ega haigestunud nii kergesti).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Alustasime nädal tagasi Apovit C vitamiini andmisega, annan talle pooliku iga päev, see on hea maistega. Immuunsuse tõstmiseks.

D- vitamiin iga päev.

Köögiviljad-puuviljad iga päev tavatoidu juurde.

Valmis on ostetud: Laste Ibustar Forte, Sinupret, Zyrtec ja Sudafed Spray.
Kohe jälile kui esimesed tunnused tulemas, siis kaovad tunnused tavaliselt paari päevaga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keegi esines siin täiesti usutava teooriaga, et mida ekstravertsem laps, seda vähem lasteaeda minnes haigestub. Aga seda ei muuda ju mingite preparaatidega.

Ekstravertsem võib olla antud kontektsis ka mittestressav, kergestiseltsiv, kes ei lase sellest lasteaiast ennast väga häirida vs laps, kellele see ikka suure psühhotrauma tekitab. Igaüks teab ju, et stress mõjutab keha immuunsüsteemi vägagi, isegi kui viiruse ümberringi on samad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie kaks esimest last olid samuti kuni 7. eluaastani kogu aeg haiged. Nad olid veel väikese vanusevahega ja see tähendas, et kui üks sai terveks, jäi teine haigeks ehk siis mina olingi kogu aeg põetaja rollis. See oli täiesti kohutav aeg ja need haigused olid sellised, et karju appi. Absoluutselt kõik lastehaigused põeti läbi ja osasid pidin veel guugeldama, sest polnud kuulnudki nendest. Larüngiit, enteroviirused ja muud sõrataudid. Vägagi karastatud lapsed olid. Ei käinud nad sõimes ka. Võib-olla see oligi viga. Üks läks kolmeselt ja teine nelja pooleselt lasteaeda. Enne seda olid terved kui purikad.
Kusjuures me mehega põdesime ka enamus haigusi läbi. Mul olid nii meeletud nohud, mis kestsid pikalt ja lõpuks tuli ninast juba päris haisvat ollust. Nii kui lapsed kooli läksid, muutus kõik. Jälle täiesti terved ja me mehega terved. Nohud kadusid ära.
Nüüd siis käib lasteaias meie viimane pesamuna. Tema on juba ühe aasta sõimes käinud. Oli haige küll, aga mitte väga tihti ja haigusteks enamasti nohu ja köha. Jällegi laps karastatud. Sööb paremini kui esimesed lapsed. Nüüd teist aastat lasteaias ja pärast teist nädalat kohe nohu. Aga selline kerge vesine nohu. Tekkis neljapäeval, aga reede oli nagunii plaanitud vaba päev. Niisiis oli tal pikk nädalavahetus, aga esmaspäeval jälle lasteaias. Mina sellise nohukesega last koju ei jätnud, sest see võibki vahelduva eduga kevadeni kesta. Silmad vesised pole, ei aevasta ja mingiks paksuks kollaseks nohuks see ei muutu. Lihtsalt aeg-ajalt peab nuuskama, siis tasapisi kaob ära ja varsti hakkab otsast peale. Kui köha tuleb, siis sama. Kui ei sega magamise ajal teisi, siis käib lasteaias. Kui on hull köha, nohu või palavik, siis on nädala ikka kodus.
Keegi siin arvas, et äkki vanemad lapsed toovad haiguseid koju ja siis noorema immuunsus tugevneb. Tegelikult on ikka nii, et see lasteaialaps saab kõik haigused lasteaiast ja tulemuseks on see, et ka need suuremad koolilapsed nakatuvad, lisaks veel ema-isa. Hoidjaga on ka see jama, et kes see normaalse mõistusega inimene üldse haiget last vaatab, sest viirused ju levivad. Eriti hull on vanemate inimestega. Näiteks minu ema, kes hakkab 80 saama, on nii nõrga immuunsusega, et sügisest kevadeni ma nooremat last tema juurde viia ei saa. Vanad inimesed põevad haiguseid väga raskelt. Minul küll ei oleks südant näiteks oma pensionärist naabri juurde haiget last viia isegi, kui naaber on nõus teda vaatama. See oleks ju vastutustundetu minu poolt. Ma olen rasedana vaadanud oma õepoega, kellel oli hull oksetõbi. Pärast olin ise siruli voodis ja oksendasin.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui minu laps läks eelmisel aastal lasteaeda, siis öeldi kohe koosolekul, et haigused tulevad niikuinii ning targem on välja mõelda plaan, et kes lapsega koju jääb. Perearst rääkis seal ka seda, et nakatamine toimub tavaliselt just selles faasis, kui lapsel veel hakgustunnuseid ei olegi, seega ei saa ka eriti nakatumust ennetada. Peagi tuligi esimene nohu ning alates sellest ajast oli tal iga natukese aja tagant nohu. Muid hullemaid haiguseid siiani pole külge saanud, kui vaid see, et kaks korda oli ka ühe päeva kestnud palavikus ja ühe korra köhas. See nohu aga kadus kevadega ning nüüd nädal tagasi saabus jälle. Kuna nohu lapsele enamasti mingeid vaevuseid ei valmista, siis kodus on ainult nendel nohustel päevadel, kui tõesti peab tihti nuuskama. Muidu käib rõõmsalt lasteaias ja vahetevahel nuuskab nina. Sõbranna lapsel olnud igasugu kõhuviirused, kõrvapõletikud, põiepõletikud ja meie lapsed on samas rühmas ning puutuvad kokku seega samade haigustekitajatega, lihtsalt immuunsus on niivõrd erinev, et minu laps haigestub vaid nohusse, mis nädalaga ilma ravimata möödub ja tema laps saab lisaks nohule veel kõrvapõletiku, mida kodus nädalaid on vaja ravida. Tuleb valmistuda halvimaks, aga mitte liigselt stressata iga nohu pärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hoidjaga on ka see jama, et kes see normaalse mõistusega inimene üldse haiget last vaatab, sest viirused ju levivad.

Jah, ega võõram inimene küll haigestunud last hoidma tulla ei taha.

Jõukamatel ja hõivatumatel (kelle tööelu ei võimalda sagedast haige lapsega kodus olemist) on see variant, et ei panegi last aeda/sõime, vaid palkavad hoidja, kes käib nende last/lapsi kodus hoidmas, kus laps on enamus ajast terve.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No aga on lootust, et paneb lasteaias paremini vastu kui eelnevalt on juba suuremad õed-vennad igasugu asju koju tassinud?

Siis peaks ehk ka juba mingisugunegi vastupidavis olema? Teoreetiliselt?

On ja mitte ainult teoreetiliselt, sest läbipõdemise tagajärjel on tal immuunvastus juba paljudele viisrustüvedel. Mul tõi vanem laps titele kõik haigused lasteaiast koju. Agoonia kuubis. Aga kui see titt kasvas ja ise lasteaeda läks, oli nagu raudnael. Paraku immuunsust tõstabki ainult haiguste läbipõdemine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu seisukoht on, et laps tuleb nohukestest ( see et haigust hellitavalt kutsuda, ei tee seda vähem haiguseks) korralikult terveks ravida, enne kollektiivi saatmist. Muidu ongi tulemuseks kurnatud immuunsüsteemiga laps, kelle nohu kestab sügisest kevadeni. Võtab järjest uusi viirusi peale. Ja nakatab hoolega teisi kah. Vana lehviv tatt levitab samuti viirust. Kui viirust poleks, siis poleks ka nohu, miks peaks olema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänaseks päevaks on sõpradel pooled lapsed 39se palaviku kätte saanud. Ehk esimene viirusering peale tehtud. Ja ametlikult veel suvi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu seisukoht on, et laps tuleb nohukestest ( see et haigust hellitavalt kutsuda, ei tee seda vähem haiguseks) korralikult terveks ravida, enne kollektiivi saatmist. Muidu ongi tulemuseks kurnatud immuunsüsteemiga laps, kelle nohu kestab sügisest kevadeni. Võtab järjest uusi viirusi peale. Ja nakatab hoolega teisi kah. Vana lehviv tatt levitab samuti viirust. Kui viirust poleks, siis poleks ka nohu, miks peaks olema?

sry, aga nohust saab välja ravitud, nina täiesti kuiv nädal aega, on uus nohu taas platsis. Mõtled, et peaks üle nädala lapsega muudkui kodus istuma?
Skandinaavia maades ei loeta nohu haiguseks, sept-aprill niikuinii tatt lippab regulaarselt, käivad aias edasi. Kui laps tunneb ennast halvasti, alles siis jääb koju

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sry, aga nohust saab välja ravitud, nina täiesti kuiv nädal aega, on uus nohu taas platsis. Mõtled, et peaks üle nädala lapsega muudkui kodus istuma?

Skandinaavia maades ei loeta nohu haiguseks, sept-aprill niikuinii tatt lippab regulaarselt, käivad aias edasi. Kui laps tunneb ennast halvasti, alles siis jääb koju[/quote]

Ei tea. Minu lastel on küll õnneks nohud olnud loetud korrad aastas kestusega u 1 nädal. Ja seda loetaksegi keskmiseks nohu kestuseks. Nohu on ülemiste hingamisteede viirushaigus, skandinaaviamaades lastel palju kroonilisi haigusi, võibolla neil siis mingid allergilised nohud, mis 7 kuud kulgevad. Ise ei kujutaks ettegi, kui suur see rahapuudus peaks olema, et haige lapse kollektiivi saadaksin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei tea. Minu lastel on küll õnneks nohud olnud loetud korrad aastas kestusega u 1 nädal. Ja seda loetaksegi keskmiseks nohu kestuseks. Nohu on ülemiste hingamisteede viirushaigus, skandinaaviamaades lastel palju kroonilisi haigusi, võibolla neil siis mingid allergilised nohud, mis 7 kuud kulgevad. Ise ei kujutaks ettegi, kui suur see rahapuudus peaks olema, et haige lapse kollektiivi saadaksin.

Ei, mõeldud ei ole allergilist nohu, vaid just tavalist viiruslikku nohu. Mõni laps põeb sügisest kevadeni nohuviirusi ahelana – tuleb üks nohu, see leeveneb, läheb x päevaks isegi nagu üle üle – seejärel tuleb taas nakatumine, äge nohu – ja pärast seda nohu kolmas ja neljas ja viies… Kuni suvi tuleb ja laps suvepuhkusele läheb.

Leidsin netist sellise asja: https://kukupai.ee/tahtpaevad/miks-mu-laps-nii-tihti-haige-dr-rouk-soovitab/

Oletan, et süüdlaste nimekirja võib pikendada. Kuidas mõjutavad lapse haigestumissagedust geenid?
Tahtsin selleni just jõuda. Tõepoolest, igaühe immuunsusel on oma iseärasused. See on pärilik nagu veregrupp. Immunoloogia on välja selgitanud, et sageli põdevate laste nakkustes on tihti süüdi aeglaselt kujunev immuunmälu.
Mis tahes nakkusprotsessi võib organismis pidada lõppenuks alles siis, kui immuunmällu on salvestunud täielik informatsioon haigusetekitaja bioloogiliste omaduste kohta. Selleks kulub 18-40 päeva. Kui inimene seejärel sellesama viirusega kohtub, valmistab immuunsüsteem väga kiiresti vajalikud antikehad ja nakkus surutakse maha kohe.
Nii on see immuunmälu normaalse kujunemise korral. Kui see protsess on aeglane, kulub immuunmälu loomiseks rohkem aega ning tuleb üksnes loota, et immuunsüsteemi tähelepanu ei köidaks samal ajal teine nakkus: vastasel korral ei jõua ta kinnistada mällu eelmist informatsiooni ja võib ka tuntud viirust pidada täiesti uueks.
Tuleb välja, et õigesti töötava immuunsüsteemiga laste organism reageerib täismahus ühe korra, aga need, kelle immuunmälu kujuneb aeglaselt, haigestuvad mitu korda, selle asemel, et põdeda nakkust kord ja põhjalikult. (copy-paste lõpp)

Ehk siis – tegelikult peaks last peale viirushaigust ettevaatuse mõttes hoidma kodus lausa 18 – 40(!) päeva, kuna nii kaua võib laps teoreetiliselt nakatuda isegi teist korda samasse, juba läbipõetud viirusesse. Aeglaselt kujuneva imuunmäluga last tuleks hoida kodus veelgi kauem – mis tähendab, et laps istuks 1 viiruse (näit. nohu) tõttu kodus mitu kuud ehk ligi veerand lasteaia õppeaastat!

Mis siis teha? Jätta väikelaps üldse koduseks? Samas ei soovita dr. Rõuk väga ka lasteaiast üldse eemale, koduseks lapseks jätmist: Sellepärast peetaksegi lasteaeda haiguste pesaks. Vanemad toovad sinna nohused lapsed ja haigeks jäävad paljud. Võib-olla oleks parem, kui nad läheksid lasteaeda viieaastaselt, kui immuunsüsteem on juba välja kujunenud?
Võib ka nii, kui vanematel on võimalik oma elu edasi korraldada. Siiski ei tundu lasteaia vältimine olevat parim variant. Siis kohtub laps suure hulga haigusetekitajatega alles koolis ja on esimeses kahes klassis alatasa haige. Põdegu ta oma haigused läbi pigem lasteaias. Kordan: sellest ei saa üle ega ümber, mingi arvu kordi peab ta haige olema, et tema organismis kujuneks välja kaitse enamlevinud nakkuste vastu. (copy-paste lõpp)

Dr. Rõuk valib kuldse kesktee ja soovitab lapsevanematel leida vähemalt nii palju aega, et viirushaigusesse nakatunud last hoida 7-14 päeva (ehk ligikaudu pool immuunmälu kujunemiseks kuluvast ajast) rahulikus kodus, lasteaia “viirustekokteilist” eemal. Samas – isegi see kodus hoidmine ei pruugi toimida uue nakatumise (näiteks uue nohuseks jäämise) ennetusena – eriti veel, kui laps juhtub olema see tavalisest aeglasema imuunmälu kujunemisega laps, kelle imuunmälu täielikuks väljakujunemiseks kulub kuid. Samuti pole üldse välistatud, et laps nakatub lasteaeda tagasi minnes peagi mingisse TEIST TÜÜPI (millega see konkreetne laps pole enne kokku puutunud) nohuviirusesse…

Ilmselt seetõttu Skandinaavias ongi need vanemad, kelle lapsed põevad sügisest kevadeni viiruslikke nohusid aheldana (“üks nohu läheb, teine tuleb” – stiilis), lapse pikale kodus hoidmisele üsnagi käega löönud ning koju jäetakse laps vaid siis, kui lapsel on halb olla – palavik vms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina paneks boldi siis juba just järgmised laused: Siiski ei tundu lasteaia vältimine olevat parim variant. Siis kohtub laps suure hulga haigusetekitajatega alles koolis ja on esimeses kahes klassis alatasa haige. Põdegu ta oma haigused läbi pigem lasteaias. Kordan: sellest ei saa üle ega ümber, mingi arvu kordi peab ta haige olema, et tema organismis kujuneks välja kaitse enamlevinud nakkuste vastu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina rõhutaks just seda kohta, kus arst ütleb, et kuldne kesktee on hoida viirushaiget last 7-14 päeva kollektiivist eemal, mitte minna äärmuslikuks uskumisega, et haigusi nagunii vältida ei saa ja viia seetõttu haige laps aeda. Elu näitab, et 7 aastane siiski laps ei võta enam nii palju haigusi külge kui 1,5 a, olenemata sellest kas ta on lasteaia haiguste kadalipu läbi teinud või mitte. Immuunsüsteem vanusega tugevneb ka ilma lakkamatult haige olemata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda ka kindlasti, lapse immuunsüsteem areneb edasi ja tugevneb ka ilma haige olemata. Terve see lingil toodud jutt on minu tõekspidamistega igati kooskõlas ja olen seda linki aastaid siin jaganud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Väikelaps Haiguste ennetamine