Peagi neljakuuseks saav poeg karjus (nuttis) täna nii, mis hirmus… Varem pole kordagi nii südantlõhestavalt nutnud. Mis võib olla selle põhjuseks- hambad, koolikud, kõhukinnisus? Gaasivalud tunduvad meil olevat möödas.
On veel midagi, millele ma peaksin-võiksin tähelepanu pöörata?
Tänan
umbes samas vanuses oli ka meie lapsel paar sellist nutuhoogu, kui ikka kohe mitte miski ei aidanud, röökiski nii pool h järjest, kuni lõpuks oli nõus rinda võtma ja rahunes. ega ei teagi millest see oli ja hiljem pole õnneks enam nii juhtunud.
Mingeid vaktsineerimisi pole seljataga või muid süstimisi- torkimisi? Või on päevakava viimastel päevadel olnud liiga tihe, palju muljeid ja laps üleerutunud?
Meil oli sarnane olukord, kui laps oli 3,5-kuune. Läksime pärast jalutuskäiku vanavanemate poole, kus ta oli ennegi korduvalt käinud, aga nüüd käis vist mingi plõks ära, et hakkas asjadest aru ka saama ja erutus vist üle. Isegi naeris häälega esimest korda koera klähvimise peale. Oli rõõmus ja asjalik, kuid järsku paarikümne minuti pärast hakkas karjuma ja lohutamatult nutma. Ei saanud rinna otsa, mitte miski ei aidanud… Rahunes alles siis, kui olime ta kombekasse pakkinud ja vankriga välja viinud. Pärast seda mõnda aega püüdsime vältida üleerutumist – uusi kohti, uusi inimesi, kära. Vist on nüüd mõne nädalaga see etapp möödas.
Võibolla oli tõesti liiga sisutihe päev tema jaoks näiteks. Meie laps esimesed kuud koguaeg karjus kui kuskil käisime. Sellepärast lõpetasingi käimise ja pärast seda super laps. Üldse ei nuta.
Käima saime hakata alles 4-5-kuusega ilma kisata.
Ju emotsionaalsem ja elas üle neid asju.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
