Mul 20 nädalat täis ja justkui süda rahul, et suurem katkemisoht möödas. Siit-sealt aga võib lugeda, et ka päris lõpus on ka kõhus lapsed ära surnud. Ma saan aru, et sünnitusel vms. Aga miks nii suure raseduse peale laps kõhus sureb?Kas siis kui kõik proovid ja näidud korras ja laps terve, ema terve võib ka selline asi juhtuda? Kui tõenöoline see siiski on? Või on sel juhul mingid probleemid ikka rasedusega olnud?
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )
Teema: Halb küsimus
24.01.2012 19:55
24.01.2012 20:32
RE: Halb küsimus
rasedustoksikoosi e preeklampsia puhul võib laps lõpus kõhus ära surra. siis on emal ka probleeme nt vererõhuga ja tursed. googeldades leiad selle kohta infot.
24.01.2012 21:31
RE: Halb küsimus
Kõike võib juhtuda, ka siis, kui rasedus lõpuni täitsa ilusti kulgeb. Eks kõik kardavad ja muretsevad, see käib rasedusega kaasa. Ja rasedus ning sünnitus on juba sellised asjad, et garantiisid ei anta.
24.01.2012 22:14
RE: Halb küsimus
Minu sõbrannal suri laps raseduse lõpu/sünnituse algul (täpne aeg pole teada). Kontrollis oli alati kõik korras, probleeme rasedusega polnud. Paar päeva enne tuhude algust kontrollis oli ka kõik korras ja liigutusi tundis ta ka kenasti. Sünnitus algas ajalisena, ootasid (nagu õpetatud) kodus kenasti kuna tuhude vahed lühenevad, läksid sünnitusmajja õigeaegselt ja KTG-s selgus, et lapse süda enam ei löö. Hiljem selgus, et vist oli nabanööriga mingi probleem, laps ei saanud hapnikku.
Sõbranna sai pärast seda üsna varsti kenasti terve lapse ning on nüüd juba 3 elusa-terve lapse ema.
Aga kõike võib raseduse ajal juhtuda. Eks mind ennast hirmutas see lugu ka koledasti. Ma polnud iial mõelnud, et nii võib juhtuda. No raske väljutusperioodi ajal ehk, aga mitte niisama lambist, ilma eelneva hoiatuseta…
Suuremates sünnitusmajades väidetavalt on 1-2 surnult sündinud last kuus.
Edit. See ununes, et ise püüan sellest ikka üle olla. Mõtlen positiivseid mõtteid, ei kutsu ise oma mõtetega kurja ligi. Jah, lapsega võib juhtuda raseduse algusjärgus, keskel, lõpus, sünnitusel, imikuna, väikelapsena, koolilapsena, noore täiskasvanuna, keskealisena. Aga ma ei jaksa ju raseduse ajal selle pärast kogu aeg muret tunda. Muretsen siis, kui selleks ka mingi konkreetne põhjus on. Seni ikka positiivselt.
24.01.2012 22:16
RE: Halb küsimus
Mina vaatan sellele nii, et samamoodi on elus, juba sündinud ja suurte inimestega juhtub ka halbu asju. Samamoodi kardan vahel, et mu mehega või emaga või õega juhtub midagi – jäävad haigeks või satuvad õnnetusse. Aga sellele ei mõtle kogu aeg, katsun ka oma sündimata lapse võimalikele õnnetustele mitte mõelda.
Õnnetuid rasedusi ei ole palju, jah juhtub mõnikord, aga palju-palju-palju rohkem sünnib terveid lapsi.
24.01.2012 22:29
RE: Halb küsimus
Minu pisike tütar suri kõhus 6ndal raseduskuul. Minul oli proovidega kõik korras v.a. hemoglobiin- see oli natuke madal, lapsega oli kõik korras. Lahkamisel alles selgus et tromb oli nabaväädis. Selge aga on see, et vereprooviga ei saanud kõik korras olla kui tekkis tromb. Õde kellel juures käisin aga kinnitas koguaeg et kõik korras.
Nüüd olen aga uuesti rase. Eks raske ole aga püüan mõelda positiivselt. Käin erakas arsti juures kes jälgib mind rohkem ja olen sellega rahul.
24.01.2012 22:46
RE: Halb küsimus
Mina põdesin esimese lapsega rasket preklampsiat(vererõhk oli 120/190)Neerud enam ei töödanud 🙁
Tänu enda kiirele tegutsemisele,jõudsin kiiresti haiglasse.Tehti keiser.Laps elus.
Aga minu ämmaemad ka ütles alati,et kõik korras.Tegelikuses oli mul alati liiga kõrge vererõhk.Arst oleks pidanud juba alguses mulle rohud määrama.Kuid kahjuk ta seda ei teinud.
Usaldasin arsti.
25.01.2012 11:13
RE: Halb küsimus
Ma kaotasin ka 35.nädalal preeklampsia tõttu lapse. Käisin küll ämmaka juures – ta ütles veel, et kõik on ok ja tita tunneb end kõhus hästi. Ühel ööl hakkas verejooks, kiirustasin kohe haiglasse. Tita oli kahjuks juba surnud. Sünnitus kutsuti esile ja niimoodi ta sündiski. Samal ajal oli sünnitusmajas veel üks naine, kes kaotas ka samal viisil lapse.
Aga pidevalt ei saa mõelda, et mis kõik võib juhtuda. Igal ajal ja igaühega võib juhtuda. Ma loodan, et järgmisel korral läheb hästi. Igal juhul arstid nüüd jälgivad mu vererõhku rohkem ja analüüse tehakse tihedamini.
Muretut ootusaega ja ärge üle mõelge!
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
