Teema: Halb mõte oli soosida isa ja laste suhtlust!

#3275927:

#3275918:

Teemaalgataja, kas sina olid ka 44-aastaselt endas lesbi avastanud teema algataja? Kirjutamise stiil ja tohutu hulk vastuseid on kuidagi viib mõttele, et eelmine teema ammendus, seega vaja uus teha või…

Ei. Rahune maha, ma ei ole 44- aastane lesbi. Ma olen lihtsalt täiesti läbi raputatud ja emotsionaalne ning kasutan perekooli puhvrina, et muidu normaalne välja paista.

No täpselt sama stiil, vastamine igale kommentaarile, üsna segane ja ennast pidevalt kordav tekst ning suhteliselt ebatõenäoline stsenaarium.

Ei jõua kõike kommentaare läbi lugeda, aga esialgse teemaalgatuse peale ütlen, et ära lase sellel juhtuda. Võitle vastu! See ei ole normaalne, et nüüd nii suur huvi, kui ennem ei makstud elatistki. Ära lase sellel juhtuda. Küll laps lepib lõpuks..

Ma ka päris kõiki kommentaare ei jõua läbi lugeda….aga aru sain nii, et 11 aastane poiss kellel on (tekkinud) hea suhe isa, isa uue naise ja tolle lastega läks nüüd isa juurde elama.
Põhjuseks see, et ta ei tahtnud enam vanas koolis käia (õpiraskused), samuti tundub elu isa uues peres talle niivõrd tore, et kaalub üles selle, et lahkub ema, õe ning kodukoha sõprade juurest.

Mu meelest 11 aastane on veel üsna noor küll kuid teismeiga juba paistab. 15 aastasel noorukil on juba sõbrad jm palju tähtsamad kui ema, siis tulevad juba tüdrukud mängu jne…
Ma pakun, et kui hakata jõuliselt protsessima ja nui neljaks isa juurde äraminekut keelama, siis esiteks – isegi kui ta on sunnitud koju tulema, on laps trotsi täis ja olukord plahvatusohtlik. Ning teiseks – esimesel võimalusel laseb ta jalga. Ning siis on teie suhted juba tugevalt rikutud.

Ma näen, et koju tagasi tulekus peaksid eelkõige isa ja isa naine seda otsust pooldama ning siis tuleb ka poiss veenda, et tegu vale otsusega..

#3276051:

Mis vanusest alates saab laps ise valida, kumma vanema juures elada?

See ei sõltu siiski ainult lapse valikust. Kui laps soovib elada näiteks koos narkomaanist emaga, kellel ei ole lapsele pakkuda mingeid elamistingimusi ja ta ise on pool ajast laksu all, siis see lapse tahtmine ei loe midagi. Selle ema juurde last ei saadeta. Kui isa on samasuguse kaliibriga, siis see laps pannakse lastekodusse, kui isal on paremad tingimused lapse kasvatamiseks, siis see laps peab paraku, oma soovist sõltumata, elama isa juures. Niisuguseid vaidlusi lahendatakse kohtus, mitte ei ole nii, et laps ühel päeval teatab, et tema nüüd kolib teise vanema juurde ja siis nii ongi.

Kui mõlemad vanemad on normaalsed ja saavad lapsele mõistlikke elamistingimusi pakkuda, eks siis saab ka kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, aga kui läheb kolimiseks, siis ikkagi teise vanema tahte vastaselt seda teha ei saa, peab olema nõusolek. Lapse arvamust kuulatakse küll, aga see ei ole ainus ja peamine määrav asjaolu.

#3276051:

Mis vanusest alates saab laps ise valida, kumma vanema juures elada?

Kohus arvestab 10-aastase soovi.

Teemaalgataja, sa tundud emotsionaalselt väga ebastabiilne ja ka rumal.

Pea meeles, et poeg on alles LAPS. Talle on seal maad ja ilmad kokku lubatud ja ta ei ole oma lapse elukogemusega veel küps pädevaid otsuseid tegema, seega sinu halamine, et kuidas ta küll võis, see on ikka liiast. Sina oled täiskasvanud inimene, võta end kokku ja käitu sellele vastavalt. Analüüsi olukorda.

Aga peamine – pojaga suhtle. Helista talle, küsi, kuidas tal läheb. Ütle talle, et ümber mõelda on okei ja kui ta koju sinu juurde tagasi tahab, siis kindlasti sa ootad teda. Inimesed teevad elus vigu ja neid vigu saab parandada. Kui poiss adub, et on teinud vale otsuse, siis tal peab olema see teadmine, et ta saab su juurde tagasi. Praegu jääb su jutust selline mulje, et oma suhtumise, nutulaulu ja rahakraanide jutuga sa pigem peletad poega endast eemale ja isegi kui ta mõistab, et on eksinud, siis ta ei julgegi seda sulle tunnistada. Lisaks, kas sa oled mõelnud sellele, et poeg on šokis sellest, et tema ütles, et kolib välja ja ema kohe sellega nõustus? Ehk ootas temagi seda, et sina tema nimel võitleksid, mitte ei hakkaks kohe asju pakkima, et jah, mine aga. Talle võib olla jäänud selline mulje, et sa ei tahagi, et ta sinu juures elaks.

Mõtle selle üle sügavalt järele.

#3276351:

#3276349:

#3276326:

#3276324:

#3276041:

Ma ka päris kõiki kommentaare ei jõua läbi lugeda….aga aru sain nii, et 11 aastane poiss kellel on (tekkinud) hea suhe isa, isa uue naise ja tolle lastega läks nüüd isa juurde elama.

Põhjuseks see, et ta ei tahtnud enam vanas koolis käia (õpiraskused), samuti tundub elu isa uues peres talle niivõrd tore, et kaalub üles selle, et lahkub ema, õe ning kodukoha sõprade juurest.

Mu meelest 11 aastane on veel üsna noor küll kuid teismeiga juba paistab. 15 aastasel noorukil on juba sõbrad jm palju tähtsamad kui ema, siis tulevad juba tüdrukud mängu jne…

Ma pakun, et kui hakata jõuliselt protsessima ja nui neljaks isa juurde äraminekut keelama, siis esiteks – isegi kui ta on sunnitud koju tulema, on laps trotsi täis ja olukord plahvatusohtlik. Ning teiseks – esimesel võimalusel laseb ta jalga. Ning siis on teie suhted juba tugevalt rikutud.

Ma näen, et koju tagasi tulekus peaksid eelkõige isa ja isa naine seda otsust pooldama ning siis tuleb ka poiss veenda, et tegu vale otsusega..

Vot, ma olen ise ka sedapidi mõelnud, et kui ma nüüd jõuliselt teda tagasi mässama hakkan, siis võib tekkida trots tõesti, sest mina rikkusin talle lubatud paradiisi. Pigem peavad nad nüüd seal ikkagi koos nüüd kas hakkama saama, või siis põruma. Eks ma olen olemas, aga rahakraanid on minu poolt edaspidi kinni. Julmalt valus on, poja tuba on hetkel nagu pühapaik kust midagi puutuda ei taha, sest tema jättis asjad nii. Aga kui peab südame kiviks tegema, siis peab.

Ma ei saa aru, mis rahakraanidest sa räägid. Ühesõnaga, ei anna pojale enam raha, sest ta läks isa õhutusel isa juurde elama? Ja sind põrmugi ei vaeva, et see laps magab seal põrandal?! Võõra naise juures on parem kui oma ema ja õe juures? Tal pole seal oma tubagi, magab põrandal nagu kalts ja sa lased sel toimuda, sest äkki see 11a hakkab mässama? Jätad vist pooled asjad rääkimata, sest vabandust väga, ükski mees ei saa tulla sinu koju sisse ja su last ära viia, isegi isa mitte. Mis paradiis kui seal pole lapsele vooditki? Miks sa ei sõida sinna vaatama neid tingimusi, mida su lapsele lubati, miks sa siia kirjutad? Mis meie teha saame?

Ma tean neid tingimusi. Seal põrandal on nad varem juba külas olles ka maganud. Teised lapsed magavad samuti põrandal madratsite peal. Ma ei ole omateada asjassepuutuvat rääkimata jätnud. JAH, saab tulla lapse isa ja lapse kaasa võtta kui laps jah ütleb! Meie seadused on sellised, lapsel on õigus valida. Valiku võib teha ka hetkeemotsioonide järgi ( vt. Seda lugu kus laps õuest kaasa viidi). Lapsele on lubatud koolis kergemat elu. Kool oli ka tema sõnutsi ainuke põhjus miks minna. Ei ema, õde, oma tuba, oma voodi, isegi oma telekas ega sõbrad ei kaalunud seda “kerget kooli” üle. Ma kirjutasin teema, kuna ka mina ei mõista kuidas nii saab. Aga näed, saab paraku. Siin on ka palju vastajaid, kes leiavad, et nii ongi ok. Kui laps ühel päeval koolist koju ei tule, siis noh, läks isa juurde elama. Ja ei, te ei pea olema halb ema, alkohoolik või midaiganes. Isa lihtsalt lubas lapsele midagi mis laps tahab. Kõik.

Tead, lastekaitse päris kindlasti ei lase lastel põrandal magada. Asi on sinu kasuks kuna sinu juures on olemas ikkagi elementaarne.

miks on madratsi peal magamine nii hull? eeldusel, et madrats on normaalne, mitte nt vatitekk? ja madratsi peal magava lapse peaks lastekaitse mujale viima?
mõni aasta tagasi, kui oma lastele sai ostatud pikendatava voodi asemele korralik voodi, siis sai soodukaga esmalt ära ostetud korralikud madratsid, voodid lasime teha. kuna voodi tegemine võttis aega ja lapsed tahtsid uusi madratseid proovida, siis magasidki öö madratsil. olevat olnud nii mugav, et pikendatavasse enam ei tahtnud ning nii magasidki mitu nädalat oma madratsitel. kui voodid valmis said, siis magasid ikka edasi ainult madratsil, olevat väga lahe niimoodi. voodid said kokku pandud ja lapsed voodisse veel mitu nädalat hiljem, kuna vooditükid olid lihtsalt jalus ja neil tuli leppida sellega, et madratsi asemel magavad nüüd voodis.
lapsed olid siis samuti 9 ja 11. hea, et keegi siis mulle lastekaitset ei kutsunud 😀

Mul on teemaalgatajast kahju. Sellised otsused tehakse täiskasvanud lapsevanemate poolt, mitte ei otsusta 11-aastane koos isa ja selle uue naisega.

Loodetavasti teemaalgataja ei süüdista last ja on talle jätnud igal hetkel võimaluse koju tagasi tulla koos lubadusega vajadusel kooli vahetada.

Kuidas teemaalgataja pojal olukord on tänaseks?

#3274910:

#3274906:

Laps on 11-aastane ja otsustab ise, kus elab. Kas kooli jääb samaks?

Minu meelest tundub, et neil ei olnud usku just sinu võimekusse probleeme lahendada ja võtsid ehk asja oma kätte. Kui lapsel on koolis probleemid, kui kaua, sel aastal tekkisid või on juba pikemalt? Miks sa arvad, et sina suudad probleemi lahendada (sinu käes on olnud laps ja probleem pikemalt) aga nemad mitte? Võib-olla sa ei saagi lapsega või probleemilahendamisega hakkama, misiganes põhjusel.

Kas alati on ema juures lapsel parem? Mitte alati. Meie ei tea teie olukorra detaile.

Ei. Nad elavad 200 km eemal. Neil on endil hulgi probleeme lahendada, alustades sellest, et nende lastel oleks söök laual ja korralikud riided seljas. Paar nädalat tagasi just saatsin sinna kottide viisi korralikke asju ja saapaid jne.

Lapse probleemi selles mõttes on raske lahendada, et ta on düsgraafik ja ta on seda ka uues koolis.

Kena liba. Muudkui tuleb uusi fakte juurde, et saaks teemat edasi tõugata.