Sa muudkui lisad igasuguseid nn põhjusi, mis peaks näitama isa ja tema perekonda halvas valguses.
Sinu poeg on isa juures olnud varem ka, on elanud selle pere elu. Sinu jutu järgi on nad näljas ja paljad ja üldse tõelised luuserid.
Ometi vaatamata sellele, et sina oled end 101% pühendanud oma lastele ja andnud neile kõik, mis raha eest saab, valis su poeg oma isa pere. Kas see ei pane sind mõtlema? Sinu ainuke selgitus on, et isa valetas lapsele. Aga kas ikka valetas või tahad sa lihtsalt nii arvata? Ehk peitub tõeline põhjus, miks laps valis isa, just sinus. See, et sa enda arvates oled superema, ei pruugi lapse silmis nii olla. Need soojad saapad ja voodi, millest sa mitu korda rääkisid, ei ole kõige tähtsamad. Sinu jutust kumab läbi, sa tagasid materiaalse heaolu ja nõudsid selle eest tänulikkust. Nõuad praegugi.
Teema: Halb mõte oli soosida isa ja laste suhtlust!
Eelmise aasta jõuludeks kustutasime neil elatisevõla ca 1000 eur, et neil oleks rõõmsam uude aastasse minna jne. Rääkimata sellest, kui palju varem oli neist kahju, sest no käsi haige ja tööle ei saa ja kõik muu. Ostsime nende lastele riideid, et lastel oleks kobedam koolis käia, no palju on neid asju niimoodi võimalikult viisakalt olnud. Ma ei välistaks absoluutselt, et laps tõi ennast ohvriks, et issi ei peaks enam nii palju raha emmele maksma!
Huvitav, kuidas sul kõik raha ja asjade arvestuses käib. Selline ema vist ongi see, kes suudab oma lapsele ütelda “mina olen sind valudega sünnitanud, toitnud ja katnud, sa pead tänulik olema” ja muud sarnast. Või vähemalt lojaalsust eeldaks, eksole.
Kes ajavad sulaselget valet, et kaks abikaasat võõraste lastega saavad suurpere toetust, no kas on raske lugeda selle määramise korda, jätke ükskord loll jutt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lasterikka-pere-toetus-korduma-kippuvad-kusimused#Millised%20pered%20lasterikka%20pere%20toetust%20saama%20hakkavad
“On oluline, et kõigi kolme lapse lapsetoetused oleksid vormistatud ühele isikule.”
see isa ei saa ju teise kahe võõra lapse eest lapsetoetust, ta pole nende isa ega kamitte neid lapsendanud, ta on lihtsalt laste ema uus abikaasa: Kuidas saavad nad kokku kolm last, kelle eest ühele toetusi makstakse? Teine asi on mingid vallatoetused nt.
MIDA isa on lapsele valetanud?
Ahjaa, sotsiaalkindlustusamet pidavat nõudma, et ma lapsetoetuse isa nimele teeksin!
See peaks elementaarne olema, et toetust saab see vanem, kelle juures laps kasvab. Sa imestad? Mida sa selle rahaga siis teha tahad, kui laps ei ela sinu juures?
Lisaks on sul kohustus lapsele elatist maksta. Kui isa seda ei teinud või õigemini- sina loobusid selle nõudmisest, siis see ei tähenda, et sinul seda kohustust poleks. Raha vajab laps, see ei ole tülitsevate vanemate kättemaksu vahend.
Laps on seal elanud 6 päeva. Ma ei pea maksma mingit elatist. Selle 60 euri võin ma niisama ka üle kanda lähikuudel. Eks edasi vaatab.
Sa ei peagi mingit elatist maksma, sest teine laps on ju sinu kasvatada.
Tulin ütlema, et lastekaitsega on räägitud, mulle selgitati asju mida ma ei mõistnud, miks need valed ja numbri vahetus jne. Karm on see elu, karme võtteid kasutatakse isegi oma laste peal kahjuks.
Aga loodad midagi muuta? Või arvas lastekaitse, et lepi lihtsalt, nii on nüüd?
Karmid on asjad ainult neile, kes oma allkirju “valgel paberilehel” eksi kätte annavad ja kirjutavad alla igasugustele paberitele, ilma aru saamata, mis tagajärjed sellel on. Mis pagana surve, kui sul on reaalne seaduslik seljatugi olemas, mille mõtlematute volituste üleandmisega ise maha mängisid.
Mina enam sellesse libasse ei kirjuta (mitte et keegi nutaks selle üle), küll lastekaitse siis tegeleb selle karmi juhtumiga, milles mingeid fakte ei ole, ainult umbsõnaline hala “suurtest valedest” jms.
IDkaardi koopiat oli vaja sinu nõusoleku juurde lapse elukoha muutmiseks, muide. https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/elukohatoimingud Aga sellele oled sa suuremeelselt oma allkirja nagunii andnud juba. Et kellelegi ei anta oma id kaardist koopiaid jne, on elementaarne küberturvalisus, oleksid võinud siis ka juba koodid paljundada. Lapse elukohast sõltub lapse koolikoht, seda on otseselt vaja, kui kool ei taha võtta mitteelukohajärgseid õpilasi (kui lapse elukoht on sinna registreeritud, siis peab kool ta vastu võtma, kui on piirkonnakool). See oligi, mispärast ma imestasin, et kuidas võtab kool kahe päevaga vastu lapse, kes on teise kohta registreeritud, keset nädalat ja kooliveerandit. Lapse elukohast sõltuvad ka tema KOV toetused, kui neid taotletakse. Sotskindlustusamet ei nõua midagi, nendel on kama kaks, kus laps elab, lapsetoetuse laekumine on lapsevanemate kokkuleppe asi.
Nagu sa “hästi” tead, on lapsele seal koolikohta vaja, seega on ju õige, et lapse isa ajab paberid ja lapse reaalse elukoha korda, kui laps siis seal elab, kuna sina olid nõus ja ei esitanud mingeid normaalseid nõudmisi (et koolivahetus toimuks nt jaanuaris või üldse järgmisel kooliaastal), pakkisid asjad ja lasid lapsel minna. Siin teema arendamine ja igaühele pikalt vastamine su last nüüd pehmelt öeldes ei aita, see pole isegi mitte kaheksandajärgulise tähtsusega tegevus, millele sa oled kulutanud nendest päevadest palju tunde (mis panebki arvama, et see on lihtsalt liba). Loodan, et seda last üldse olemas pole ja keegi lõbustab ennast Kägude arvel, siis oleks veel hästi läind.
Tulin ütlema, et lastekaitsega on räägitud, mulle selgitati asju mida ma ei mõistnud, miks need valed ja numbri vahetus jne. Karm on see elu, karme võtteid kasutatakse isegi oma laste peal kahjuks.
Aga loodad midagi muuta? Või arvas lastekaitse, et lepi lihtsalt, nii on nüüd?
Lastekaitse ütles, et asi on karm. Leppimisest juttu ei olnud.
Küll ikka luuletab.
Karmid on asjad ainult neile, kes oma allkirju “valgel paberilehel” eksi kätte annavad ja kirjutavad alla igasugustele paberitele, ilma aru saamata, mis tagajärjed sellel on.
Kommentaar eemaldatud.
3.1. Oodatud on arendav ja konstruktiivne arutelu.
Perekooli Moderaator
Kas keegi teab mingit head lahendust, kuidas oleks saanud seda olukorda vältida? Ma mõtlen ja mõtlen, ei leia! Oleks saanud omalt poolt ju vastu manipuleerida muidugi. Kas nii oleks olnud õige?
No mina oleks vältinud sellega, et ei oleks lasknud seda ülepeakaela teha. Oleksin öelnud, et aeg maha, räägime kõik rahulikult läbi ja otsime lapsele parima lahenduse. Enne õppeaasta lõppu või vägemalt aasta lõppu ei loksuta last ühest koolist teise. Ja siis oleksin saadud ajaga kaasanud lastekaitse lahenduate leidmisse ning otsinud ka tallinnas lapsele sobivamat kooli.
Võimalik, et ka siis oleks lõpuks laps isa juurde läinud, aga tõenäoliselt siiski mitte. Igal juhul oleks sel juhul olnud tegemist ratsionaalse otsusega. Praegu oli vähemalt lapse ja sinu poolt emotsioon.
Kas keegi teab mingit head lahendust, kuidas oleks saanud seda olukorda vältida?
Jah. Oleksid öelnud, et laps viiakse sinu juurest ära ainult üle sinu laiba. Piltlikult öeldes.
Iga normaalne inimene ütleks sellise asja peale, et nii kiiresti need asjad ei käi, sa siin seletad, et poeg tahtis ja muudkui lupsti läkski, 9 päevaga…
Kui sa siin seletad, et sa teadsid seda, et mees on kehvik, elatist ei maksa, voodeid tal ei ole, sina pead veel talle mingit abi osutama, no kuidas saab selliste asjaoludega üldse pähe tulla selline asi, et sa kohe kiiruga nõustud? Ma saaks veel aru, kui isa on korralik inimene, kellel on korralik elukoht, töö ja kellel ei ole majanduslikku kitsikust. Aga isegi siis ei teeks sellist asja niisuguse tempoga nagu sa siin kirjeldad.
Ära võta südamesse õelaid kommentaare. Perekoolis avaldub kummaline fenomen, inimesed hakkavad justkui põhimõtte pärast lahmima ja süüdistama, ilma, et püüaksid mõista miks teine pool nii käitus. Selle asemel, et anda asjalikku nõu, raisatakse aega süüdistustele. Paljud pole sellises olukorras olnud, aga aravad, et teavad kuidas on õige reageerida. Paljud ei loe kõiki kommentaare läbi ja ei saa aru, et sa räägid rahast kuna vastad mõnele varasemale küsijale.
Ma ei ole sinu teguviisiga nõus, aga ma saan aru sinu tunnetest mis on tekkinud. Inimesed reageerivadki erinevalt. Keegi ütles õigesti, ükskõik kas oled üliemotsinaalne või tuim, ikka
pole hästi.
Mulle teeb praegu sinu juttu lugedes muret see, et sa vist ei tea mida laps tegelikult tunneb. Kas ta kahetseb, kas ta tahaks otsust muuta, aga pidevalt on keegi juures ja ta ei saa rääkida, kas ta ei julge otsust muuta kuna oli ise see kes tahtis minna. Kui ma oleksin 100% kindel, et laps on seal õnnelik ja see ongi see mida ta tahab, siis ehk lepiksin, aga kui täit kindlust pole, siis süda kindlasti kogu aeg valutaks. 11. aastane on siiski veel laps.
Kui ta sinu juurde koju tuleb, siis püüa temaga rääkida, aga kui ta ongi avameelne, siis ei tohi see talle kätte maksta.
Kui laps peakski sinna jääma, siis arvestades neid valesid, mis on olnud, laseksin mina hoolduskorra kohtus paika panna, et hiljem ei tekiks olukorda kus lapse ei saa sinu juurde tulla kuna on “haige” vms. Kindlasti suhtle ka edaspidi lastekaitsega.
Olen sinu lugu jälginud ja tõeliselt muretsen selle pärast kuidas laps ennast tunneb, et ta ei tunneks ennast üksikuna ja õnnetuna.
Soovin sulle jõudu ja ükskõik mis senini on olnud, tee nii kuidas tunned, et on kõige õigem ja kõige parem lapsele.
Ah, jätke see kaasaelamine! Jama on kogu see jutt. Lesbiteema ammendus, nüüd on uue muinasjutu välja mõelnud ja ootab, kas see tõmbab ka viisteist lehekülge täis. Mis järgmisrna tuleb -käeraudadega radika küljes seksiori?
Karmid on asjad ainult neile, kes oma allkirju “valgel paberilehel” eksi kätte annavad ja kirjutavad alla igasugustele paberitele, ilma aru saamata, mis tagajärjed sellel on.
Näed, ikkagi kirjutan veel. Miks sa jagad sellist valeinfot? Ma ei kirjutanud valgetele paberitele allkirju ( kuigi taheti jah), ei andnud id kaardi koopiaid, ei kirjutanud suvalistele paberitele alla. Midagi sellist ei olnud! Asi ongi üldiselt karm kui laps sellisesse olukorda manipuleerimise ohvriks satub. Ei olegi head väljapääsu. Lihtsalt ei ole.
Ma ei saa aru miks selline ärapanemine siin käib? Kas olukord tundub nii hirmus, et “sellel emal lihtsalt peab midagi hullu viga olema” ja “minuga nii ei juhtu või”? Hea teada, et ma pole ainus naiivne.
Aga asi ei ole kindlasti lõpetatud, ma lihtsalt enam ei kirjuta siia, kuna Eesti on väike ja pole vaja hetkel infot laiali jagada.
Kas keegi teab mingit head lahendust, kuidas oleks saanud seda olukorda vältida? Ma mõtlen ja mõtlen, ei leia! Oleks saanud omalt poolt ju vastu manipuleerida muidugi. Kas nii oleks olnud õige?
Asi on karm? Laps elab oma lihase isa juures, vabatahtlikult ja sina väidad, et “asi on karm” on lastekaits sõnad? Sa ei tea, mis asjadega see amet peab tegelema, sinu juhtumi suur hüsteerilisus on sinu peas ja midagi sellist lastekaitsja kindlasti ei väidaks antud juhtumi kohta.
Aga nagu ikka libadega siin läheb- algul ehk isegi usud aga libameister ei saa pidama ja räägib ennast sisse.
Libakäod, mis haigus teil on, et kilomeetrite viisi kommenteerite teemasse, mis teie meelest on liba? Mingist verbaalsest mastrubatsioonist saate mõnu? Või mis teid ajendab seda teemat ikka ja jälle elus hoidmas? Kui teema on liba, ärge vastake ja varsti on libateema kustunud.
Väga kahju, et pead anonüümsete kommenteerijate sappi taluma. Foorumis mustvalgel teksti lugedes kaob neil justkui laiem kontekst ja inimesetunnetus: teemaalgataja tuligi siia foorumisse oma tunnetest rääkima ja emotsionaalses seisus, nagu ta mõistetavalt on, ei suutnud võib-olla teie maitse jaoks piisavalt terviklikku pilti maalida. Kas see on siis põhjus, miks inimest selliselt süüdistada? Kui laoksime ükskõik kelle elukorralduslikud faktid niimoodi kuivalt ritta, võiks igaühest moodustuda kummaline, vaat et isegi kahtlane lugu. Väga lihtne on nüüd, tagantjärele, otsustada, et ise oleks osanud paremini teha. Aga teemaalgataja oli nende arusaamatute sündmuste keerises ega näinud tervikpilti. Lisaks võivadki inimsuhted vahel kummalised olla: ühest kùljest on isal kehv majanduslik seis, teisalt nad ju said kenasti läbi, seega miks oleks ta pidanud kahtlema mehe sõnades? Kui palju meie oma lähikondsetega suheldes pidevalt laseme end mingitel “uitkahtlustel” suunata?
Ma soovin sulle vastupidamist ja külma närvi ning et asi laheneks!
Kuidas siis poja tagasi said? Kui kaua aega läks?
Kardan, et selles vanuses oli asi uudsuses ja mindi hurraaga pühapäevaelu otsima isa pere juurde kuid ka seal on saabumas argipäev. Emal tuleb hakkama saada, aga praegu võib haiget saada hoopis laps. Soovitan kohaliku lastekaitsega konsulteerida.
Kardan, et selles vanuses oli asi uudsuses ja mindi hurraaga pühapäevaelu otsima isa pere juurde kuid ka seal on saabumas argipäev. Emal tuleb hakkama saada, aga praegu võib haiget saada hoopis laps. Soovitan kohaliku lastekaitsega konsulteerida.
Laps tuleks panna lastekodusse, siis kumbki pahast vanemast ei saa lapsega enam manipuleerida.
Kuidas siis poja tagasi said? Kui kaua aega läks?
siin teemas on lahendus olemas. Sama teemaalgataja tehtud
