Perekoolikad, milline mulje jääks teile kui kõrvaltvaatajatele kui on järgmine situatsioon: oludest teadlik olev meessoost pereliige annab oma naissoost pereliikmele soovituse mille puhul teab hästi, et see soovitus hindab selle sama naissoost pereliikme olusid kõvasti üle ja võib öelda, et anti teadlikult ebaadekvaatne soovitus, et sellist soovitust oleks olnud õige ja normaalne konkreetsele inimesele mitte anda ning hoopis midagi kohasemat soovitada. Soovitust järgiti ja hiljem on samalt meessoost pereliikmelt tulnud etteheiteid selles osas, et seda soovitust järgiti. Lisaks on selle soovituse järgijale tekkinud probleeme selle järgimisest ja nende probleemidega üksi jäänud – soovituse andjat lihtsalt enam ei huvita, et miks probleemid tekkisid, millised need täpsemalt on, millised mõjud neil on jne. Võib öelda, et soovituse andja hindas ka enda võimalusi ja võimekust üle selle soovituse elluviimise ja rakendamise abistamise osas. Kas see on vaimne vägivald, manipulatsioon, mõnitamine? Mis see on? Antakse lollakas soovitus ja soovituse järgimisest tekib palju probleeme ja siis nii jääbki, et soovituse järgija kannatab selle antud kehva soovituse tõttu ja soovituse andja ei pea ennast milleski süüdi tundma?