Esileht › Pereelu ja suhted › Halva soovitus, selle andja ja probleemid soovituse järgijal
Olen andnud vale soovituse, üldse mitte meelega, aga nii kujunes lõpuks, et osutuks suht katastroofiks. Toetasin pärast kuis oskasin ja istusin ise lõpuks psühhiaatri juures. Lõpptulemusena me ei suhtle, mind lükati kõrvale. 100kraadi süümekad on vähenemas aga see on võtnud aega aastaid.
Õppetund: iga üks sipelgu ise oma pasas ja leidku väljapääs.
Kui inimene on normintellektiga ja kooli lõpetanud, peaks ta ise oskama arvutada, kas tal selleks soovituseks finantse jagub. Samuti peaks ta olema võimeline ise otsustama, kelle soovitused on adekvaatsed või kust adekvaatset infot saada. Inimene teeb oma otsused ise, ükskõik, mida teised tema ümber lõõbivad või välja pakuvad. Viimane otsustusõigus on inimesel endal ja sama moodi ka vastutus.
Kui inimene on vaimupuudega, siis on kuritegelik talle halba nõu anda.
Samas eks nende kahe äärmuse vahel on hall ala – inimene justkui on normintellektiga aga teeb otsuseid mitte hariduse poolt pakutava arvutustehte alusel vaid suvalise tüübi jutu alusel. Vanarahvas ütles, et ‘loll saab kirikuski peksa’ ja paraku see nii on ka, sest isegi kui sa ise ei ole idee autor, kui sina teed, siis sina vastutad.
Olgu, kuna seda küsimust peab läbi suure mõistatamise kadalipu tõlgendama ja siis hea õnne peale pakkuma, millest jutt käib, siis lugesin kolm korda ja pakun ka ühe versiooni.
TA on täiskasvanud, kena naisterahvas, aga mõnevõrra pööningualuste puudujääkidega, seega on tema isa/vend määratud talle eestkostjaks. TA rääkis oma eestkostjast pereliikmele, et tahaks hirmsasti kuulsaks saada, nagu Hollywoodi näitlejaks ja eestkostja naljatas, et meil Eestis saab kuulsaks ainult kuskile Rannamaja-tüüpi saatesse minnes. TA läkski mingisse saatesse, võib-olla Rannamaja saatesse, võib-olla sinna Poissmeesteõhtu (?) saatesse? Eestkostja ei uskunud, et sellist rumalat soovitust tõsiselt võetakse. Nüüd on TA tõepoolest kuulus, aga mitte heas mõttes kuulus ja tahaks, et keegi teine oleks süüdi, et selline kuulsus õuele tulnud on. Peaks ju tema targem olema olnud, teadis küll, et pärast ullikese üle tehakse nalja. Nüüd ei taha ei TA eestkostjast pereliige teda kiusavate kommentaaride eest kaitsta või kuskil avalikus kohas oma nägu temaga näidata piinlikkusest ja TA tunneb, et on üksi jäetud selle häbi ja murega.
Kas arvasin ära? Kui jah, siis järgnevaks eluks soovitus sulle: Kui saad kelleltki mistahes soovituse, küsi kelleltki kolmandalt üle. Veel parem, ka neljandalt. Või viiendalt. Kui kõik, kellelt nõu küsid, samamoodi arvavad, siis võib tegu olla hea soovitusega, sest inimesed on erinevate arvamuste ja analüüsivõimega, keegi neist peaks ikka halva nõu ära tundma. Kui küsid kellegi teise arvamust ja saad vastuseks, et ei ole üldse hea nõu, ära seda küll järgi, siis kuula ära ka argumendid, võib-olla saad aru, miks sulle antud soovitus ei ole mõistlik, kui põhjuste peale ise ei osanud tulla.
Olgu, kuna seda küsimust peab läbi suure mõistatamise kadalipu tõlgendama ja siis hea õnne peale pakkuma, millest jutt käib, siis lugesin kolm korda ja pakun ka ühe versiooni.
Võid siin naljatada, palju tahad, aga reaalselt on tegu mitte päris selge inimesega, on seal taga alkohol või väsimus või midagi muud. Imelik, et te sellest aru ei saa? Ma olen elus päris paljude diagnoosiga inimestega rääkinud ja ammu enne diagnoosi saab aru, et midagi pole päris ok. Algabki kahtlustamisega, alguses üks, siis teine, kolmas. Mina nt neid rannamajasid ja Eesti tõsielusaateid üldse ei vaata, aga ma eeldan, et seal on täiesti selge mõistusega inimesed, muidu ei lastaks ekraanilegi.
Ja eestkosteteema pole samuti naljaasi, sest tegelikult see tõestab ära, kas inimene vajab abi või kas juba abi on saadud või polegi tal abi vaja ehk on otsustes ise tegija ja ise vastutaja. Kui keegi näiteks mängib oma raha hobusevõistluse panustamise peale maha, siis seda raha ta tagasi ei saa, ongi läinud ja oma otsused. Kahjuks nii on, pole kursis, kas ja kuidas eestkoste all olevad inimesed saavad ennustamisega tegeleda ja kas neil lubatakse panustad või mitte.
Ja eestkosteteema pole samuti naljaasi, sest tegelikult see tõestab ära, kas inimene vajab abi või kas juba abi on saadud või polegi tal abi vaja ehk on otsustes ise tegija ja ise vastutaja. Kui keegi näiteks mängib oma raha hobusevõistluse panustamise peale maha, siis seda raha ta tagasi ei saa, ongi läinud ja oma otsused. Kahjuks nii on, pole kursis, kas ja kuidas eestkoste all olevad inimesed saavad ennustamisega tegeleda ja kas neil lubatakse panustad või mitte.
Need kihlveokontorid jms hasartmänguteenuste pakkujad vist ei tee küll mingit taustauuringut, kas raha kulutaja üldse tohiks seda teha või ei. Tihti igasugu kiirlaenufirmadega sama lugu, aga hiljem saab vist vaidlustada selle just selle põhjendusega, et inimene ei olnud võimeline mingitest finantskohustustest ja tagajärgedest aru saama. Eestkostja vastutab eestkostealuse heaolu eest ja kõigi rahaliste tehingute eest. Kui nüüd mitte naljatada, siis paar aastat tagasi käisin oma vanaema kodukülas, kus palju lapsepõlvi veetsin ja üks lapsepõlvesõbrannadest oli sinna tagasi kolinud. Tundus, et on vaimselt umbes sama teovõimeline, kui ta 10-aastaselt oli, lapsena olime võrdsed ja ei mäleta, et ta kunagi teistmoodi oleks olnud. Tema eestkostja, kes tema elu-olude eest seisma peaks, oli talle ta enda ema määratud ja mingi pahandus seal tekkis, et ema andis talle kõik toetused kohe sularahas kätte ja ütles, et tee mis tahad selle rahaga. Siis oli pidevalt selline seis tekkinud, et naine on oma raha kulutanud mingitele ebareaalsetele asjadele, mitte toit ega riided, vaid mingid led tuledega piparkoogimajad ja tehnikavidinad, aga nädal peale raha saamist ei olnud enam sentigi alles, et hügieenitarbeid või süüa osta. Siis keegi käis pahandamas, et mitte ühtegi ostu ei või teha ilma eestkostjata ja eestkostja peab kaaluma, kas tehing on kahjulik või kasulik, kui niimoodi raha kätte anda ja saata linna peale kulutama, siis hiljem peab vastutama eestkostja oma kulude ja kirjadega, et eestkostealune inimväärselt elada saaks või leitakse teine eestkostja. Kurb, aga inimesed elavad ka nii. Veel kurvem, et mängus ka väikesed lapsed, kellele vist ema poolt eestkoste laieneb. Aga jah, ilma naljata siis, kui inimene tõepoolest on kellegi eestkoste all, siis on olemas ka inimene, kes tema otsuste ja tagajärgede eest vastutama peab, kui mingit kindlat inimest ei ole, siis vald.
On selline vanasõnad – aita sant sauna, pärast pere selg ka puhtaks. Ehk siis soovitaja andis soovituse ja nüüd on süüdi kah, et ise ei aidanud soovituse saajat. Soovitad kellelgi värvi aed ära, lõpuks pead ise aeda värvima.
Ei ole mõlemad jamas sees, ainult naine on jamas sees.
Issand, sa siis nii loll oled, et igaühe ütlemise järgi tegutsema jooksed?
Kahtlesin natuke, küsisin üle, et tegu ju ikkagi nagu peoga ja… “Ei-ei-ei! Ei mingeid peenutsemisi, ikka täitsa, kohe täitsa tavalised asjad, näe, vot seesama T-särk (õde sikutas näppudega mu lapse toiduplekilist ja paari augukesega ihukatet) ja needsamad sukakad – tänapäeval käivad kõikide lapsed niimoodi!” Õe soovitus tundus pisut veider, kuid õde ikka kinnitas, et tänapäeva väikelastepidudel alati just nii ongi! Lõpuks panin õe suurest vastuseisust hoolimata oma tütrele siiski uuema tuunika ning jalga terved retuusid. Ja kui kohale jõudsime, milline oli üllatus avastades, et isegi vastsündinutel olid seljas pikad volangidega kleidid ja mustad siidsukkpüksid, mil kingad otsas ???? Kui püüdsin õega sellest rääkida, keeras ta pea kõrvale ja teeskles, et ei saa aru, mida ma kobisen.
Ilmselgelt oli tegu lolli naljaga, mitte ükski normaalne inimene ju seda tõsiselt ei võtaks-kõiki meid on kasvatatud sünnipäeval ilus välja nägema, see on austus külaliste suhtes.
Nali peaks olema esitatud äratuntavalt, aga õde oli täiesti tõsine. Naised alailma arutlevad, mis riided panna – kas endale või lapsele, see on tavaline teema. Minu puhul on vabanduseks tollane kogemuse puudumine, ei teadnud ju esiklapsega, kuidas tänapäeval on kombeks peole minnes lapsi riietada, sestap küsisingi nõu.
Ja eks ole elu jooksul nähtud küll neidki külalisi, kes saabuvad sünnipäevale traksidega suusapükstes (üks naissoost sugulane) või väljaveninud dressides (tuttav noormees).
Minu puhul on vabanduseks tollane kogemuse puudumine, ei teadnud ju esiklapsega, kuidas tänapäeval on kombeks peole minnes lapsi riietada, sestap küsisingi nõu.
Sa ei teadnud, et kodust välja ja eriti külla minnes riietutakse viisakalt, vastavalt sündmusele ka pidulikult?
Enne last ise ennast oskasid riietada või läksid ka auguliselt-plekiliselt külla? Mis lapse saades juhtus?
Ma olen märganud, et mehed pidevalt soovitavad ja jagavad nõu, õpetavad elama (otsustama). Ma pole kunagi neid suurejoonelisi soovitusi ega teooriaid kuulanud…
Vahest on ka raske olnud, sest mõni ei taha aktsepteerida, et sa teda ei kuulanud.
Paljud ei tahagi vastutada pärast, ignoreerib ükskõikselt.been tere!
Ega sa tõesti ei saa talle vastutust võgivallaga anda, kui ise tegid, sulle jääb nüüd lahendamine. Näiteks kui võtsid liisingu, ostsid midagi, mille osas hakkama ei saa, pane müüki ja otsi endale odavam lahendus, millega toime tuled. Misiganes see asi on, polegi teiste asi.
Ja tee siit omad järeldused: ära kuula teisi, lähtu oma võimalustest.
Mehest, kes sind ei toeta (ei mõtle rahaliselt vaid ka nüüd nõuga/ ideedega, kuidas lahendada või mismoodi väljuda võiks, lisaks kaastundega…) , jätab murega üksi… Ma lugu ei pea, sellisega plaane teha ei saa. Sellise osas tuleb väga olulised järeldused teha. Tema mured, vajadused ega soovid mind samuti ei huvita…lahendagu ka ise!
Sedaenam, et sul nüüd oma elugagi muret piisavalt…
Ma olen märganud, et mehed pidevalt soovitavad ja jagavad nõu, õpetavad elama (otsustama). Ma pole kunagi neid suurejoonelisi soovitusi ega teooriaid kuulanud…
Vahest on ka raske olnud, sest mõni ei taha aktsepteerida, et sa teda ei kuulanud.
Paljud ei tahagi vastutada pärast, ignoreerib ükskõikselt.been tere!
Ega sa tõesti ei saa talle vastutust võgivallaga anda, kui ise tegid, sulle jääb nüüd lahendamine. Näiteks kui võtsid liisingu, ostsid midagi, mille osas hakkama ei saa, pane müüki ja otsi endale odavam lahendus, millega toime tuled. Misiganes see asi on, polegi teiste asi.
Ja tee siit omad järeldused: ära kuula teisi, lähtu oma võimalustest.
Mehest, kes sind ei toeta (ei mõtle rahaliselt vaid ka nüüd nõuga/ ideedega, kuidas lahendada või mismoodi väljuda võiks, lisaks kaastundega…) , jätab murega üksi… Ma lugu ei pea, sellisega plaane teha ei saa. Sellise osas tuleb väga olulised järeldused teha. Tema mured, vajadused ega soovid mind samuti ei huvita…lahendagu ka ise!
Sedaenam, et sul nüüd oma elugagi muret piisavalt…
Manipuleerimise ja toe otsimise vahel on hägune piir.
Mina sain ilma suure mõistatmiseta aru, milles asi… Pakun, et need hirmsad mõistatajad on ise kergelt kummalised… Pressivad ja naeruvääristavad TA’lt probleemi sisu välja…Et pärast konkreetse juhtumi üle täpselt samasugust tantsu lüüa..
Selle konkreetse probleemi sisu avaldamiseks pole mitte mingit vajadust… Kaine ja terve inimene oskab samastuda ja/või kujutleda
Olgu selleks autoliising, mõni laenukohustus, misiganes muu otsus, kujuta see ise ette nagu soovid. Loe probleemi püstitus ehk esimene postirus läbi ning jälgi hoolega, mida on TA siin küsinud. See pole tuumafüüsika.
Mina sain ilma suure mõistatmiseta aru, milles asi… Pakun, et need hirmsad mõistatajad on ise kergelt kummalised… Pressivad ja naeruvääristavad TA’lt probleemi sisu välja…Et pärast konkreetse juhtumi üle täpselt samasugust tantsu lüüa..
Selle konkreetse probleemi sisu avaldamiseks pole mitte mingit vajadust… Kaine ja terve inimene oskab samastuda ja/või kujutleda
Olgu selleks autoliising, mõni laenukohustus, misiganes muu otsus, kujuta see ise ette nagu soovid. Loe probleemi püstitus ehk esimene postirus läbi ning jälgi hoolega, mida on TA siin küsinud. See pole tuumafüüsika.
Naeruvääristatakse ainult sellepärast, et tahab teise vastutama panna oma elu eest. Mitte probleemi pärast.
See polegi tähtis, mis see probleem täpselt oli, pr Selgetnägija-Kägu. Asi on põhimõttes, täiskasvanu otsustab oma asjad ise ja nõuandja ei tule pärast jama klaarima.
Mina sain ilma suure mõistatmiseta aru, milles asi… Pakun, et need hirmsad mõistatajad on ise kergelt kummalised… Pressivad ja naeruvääristavad TA’lt probleemi sisu välja…Et pärast konkreetse juhtumi üle täpselt samasugust tantsu lüüa..
Selle konkreetse probleemi sisu avaldamiseks pole mitte mingit vajadust… Kaine ja terve inimene oskab samastuda ja/või kujutleda
Olgu selleks autoliising, mõni laenukohustus, misiganes muu otsus, kujuta see ise ette nagu soovid. Loe probleemi püstitus ehk esimene postirus läbi ning jälgi hoolega, mida on TA siin küsinud. See pole tuumafüüsika.
Naeruvääristatakse ainult sellepärast, et tahab teise vastutama panna oma elu eest. Mitte probleemi pärast.
Vastutustundetu on ka soovitada Selveri kassapidajale, et osta salongist uus auto, kui vana katki läheb.
Ilmselgelt iga autoomanik ootab siin mehelt pädevat nõuannet… Mitte niisama praalimist…
Muidugi salongi tormamine on veidi lihtsameelne. Samas kui tegu on elukaaslasega, siis teostatav…Ja pole sel juhul ka väga suur patt mehe veidi suuremat panust kas kodusesse ellu vms oodata.
Siin võib muidugi tegu olla ka mitte elukaaslasega. Venna poole oleks raske oma ülejõu (rahaliste) kohustustega minna.
Samas, kui tegu on mingit laadi tööga, värava ehitus, uue katla installeerimine… Vm tehniline lahendus. osteti materjalid või mingi seade tähtsa soovitaja nõuandel… Kas on suur viga oodata mehelt abi projekti teostamisel?
Minu hinnangul on kummaline ja naljakas, kui mees annab tehnilises asjas nõu, esineb spetsialistina, naine ostab mingi tundmatu seadeldise või portsu materjale ja need kuhjas tolmu koguma hakkavad, mees kõnnib mööda, ei tee väljagi, et asuks paika panema… Ehk siis ilmselgelt oodatakse nõu andjalt ka mingit laadi vastutuse võtmist või hilisemat panust.
Mehed käituvad ju pidevalt samamoodi… Huvitav mida täna sööks, pakud et paneks kana ahju, mees käib poes. Oleks ikka kummaline toidukotist mööda kõndida, sest lõikasin nälja petteks juustu, kõrvale tomateid paar singiviilu, magustoiduks 2 õuna ja kommi… Ja jalutan lihtsalt minema, sest kõht on üllatavalt täis… Või siis normaalne?
Jah need on erinevad asjad, aga ka mees võib eilsete pottide pesu ja kogu üritusega üksi hätta jääda. Kui näiteks pol kunagi kana küpsetanud, kui tema roll on olnud siiani salati hakkimine või riisi keetmine. Väga totter teda ju üksi lahendama jätta ka asju, mis jõukohased, rääkimata neist, millega ei saa hästi hakkama…
Poleks nõu andnud. Oleks mees äkki valmistoidu võtnud või midagi muud, mille tegemine tuttav vms…
Vastutustundetu on ka soovitada Selveri kassapidajale, et osta salongist uus auto, kui vana katki läheb.
Ilmselgelt iga autoomanik ootab siin mehelt pädevat nõuannet… Mitte niisama praalimist…
Muidugi salongi tormamine on veidi lihtsameelne. Samas kui tegu on elukaaslasega, siis teostatav…Ja pole sel juhul ka väga suur patt mehe veidi suuremat panust kas kodusesse ellu vms oodata.
See pole üldse tähtis, mida soovitati.
Võibolla ootab see kassapidajanna, et mees auto kingiks, mitte ei jagaks soovitusi. Sest vana auto parandamine võtab ikka palju raha. Auto pidamine üleüldiselt samuti. Mida pidanuks mees soovitama?
Samas, kui tegu on mingit laadi tööga, värava ehitus, uue katla installeerimine… Vm tehniline lahendus. osteti materjalid või mingi seade tähtsa soovitaja nõuandel… Kas on suur viga oodata mehelt abi projekti teostamisel?
On küll suur viga. Mõtle loogiliselt. Kui maja pole ühine/pole vähemalt ühiseid lapsi ja mees peab lisaks erialapädevuse jagamisele veel töö ära tegema. Jah, see on ärakasutamine. Ja alati peab olema plaan. Remondiplaan. Utiliseerimine, töö teostamine, tähtajad, ehk ka järelvalve jne. Kui mees pole kirjalikult kokku leppinud (puudub leping), katsu tõestada, et lubas töö teha.
Mehed käituvad ju pidevalt samamoodi… Huvitav mida täna sööks, pakud et paneks kana ahju, mees käib poes. Oleks ikka kummaline toidukotist mööda kõndida, sest lõikasin nälja petteks juustu, kõrvale tomateid paar singiviilu, magustoiduks 2 õuna ja kommi… Ja jalutan lihtsalt minema, sest kõht on üllatavalt täis… Või siis normaalne?
See on normaalne ja ei peagi sööma sama toitu. Ainult kui on konkreerne pidu, kokkulepe ja mees ei tule sööma, läheb sõpradega välja sööma viimasel hetkel, on mees valesti käitunud.
eilsete pottide pesu ja kogu üritusega üksi hätta jääda. Kui näiteks pol kunagi kana küpsetanud, kui tema roll on olnud siiani salati hakkimine või riisi keetmine. Väga totter teda ju üksi lahendama jätta ka asju, mis jõukohased, rääkimata neist, millega ei saa hästi hakkama…
Tänapäeval saab valmistoidu 30 minutiga osta.
Nii labased ja mõttetud saagimisnäited.
Ja olgem ausad, enamik mehi, mitte need vägivaldsed, vaatavad, et ok, süüa pole, ja lähevad poodi. Mitte ei sae, et naine ei aidanud. Mehed on orienteeritud lahendustele. Mingi vägivaldne tümakas saeks ilmselt küll, et naise koht on köögis.
Ikka veel antud teema õhus??
Vastutustundetu on ka soovitada Selveri kassapidajale, et osta salongist uus auto, kui vana katki läheb.
Ilmselgelt iga autoomanik ootab siin mehelt pädevat nõuannet… Mitte niisama praalimist…
Muidugi salongi tormamine on veidi lihtsameelne. Samas kui tegu on elukaaslasega, siis teostatav…Ja pole sel juhul ka väga suur patt mehe veidi suuremat panust kas kodusesse ellu vms oodata.
See pole üldse tähtis, mida soovitati.
Võibolla ootab see kassapidajanna, et mees auto kingiks, mitte ei jagaks soovitusi. Sest vana auto parandamine võtab ikka palju raha. Auto pidamine üleüldiselt samuti. Mida pidanuks mees soovitama?
Samas, kui tegu on mingit laadi tööga, värava ehitus, uue katla installeerimine… Vm tehniline lahendus. osteti materjalid või mingi seade tähtsa soovitaja nõuandel… Kas on suur viga oodata mehelt abi projekti teostamisel?
On küll suur viga. Mõtle loogiliselt. Kui maja pole ühine/pole vähemalt ühiseid lapsi ja mees peab lisaks erialapädevuse jagamisele veel töö ära tegema. Jah, see on ärakasutamine. Ja alati peab olema plaan. Remondiplaan. Utiliseerimine, töö teostamine, tähtajad, ehk ka järelvalve jne. Kui mees pole kirjalikult kokku leppinud (puudub leping), katsu tõestada, et lubas töö teha.
Olen kohanud meest, kes kippuski otsima naisi, kellel “külas” vedeleda. Kulutas samal ajal külmkapiuksi, potikaasi, madratseid ja linu nii, et vähe polnud.
See, et uksest sisse lasti tähendab, et pole mitte midagi (ära) kasutanud tema arvates. Kui midagi katki läks, oli naise/minu mure.
Kui potid tühjaks sööb ei märka kusagilt otsast naise tööd ega ära kasutamist…
Mina soovitan üsna kohe arvestatavale suhtekaaslasele kodus mõnd tööd pakkuda, abi ja ka nõu küsida. Ja on kohe näha, kas peale tarbimise ka midagi teha viitsib. Kooselumaterjali sellises pole, kes ohkima-puhkima hakkab, end probleemidest distantseerib… Mina käisin niisugusega mõne kuu.
Mehed käituvad ju pidevalt samamoodi… Huvitav mida täna sööks, pakud et paneks kana ahju, mees käib poes. Oleks ikka kummaline toidukotist mööda kõndida, sest lõikasin nälja petteks juustu, kõrvale tomateid paar singiviilu, magustoiduks 2 õuna ja kommi… Ja jalutan lihtsalt minema, sest kõht on üllatavalt täis… Või siis normaalne?
See on normaalne ja ei peagi sööma sama toitu. Ainult kui on konkreerne pidu, kokkulepe ja mees ei tule sööma, läheb sõpradega välja sööma viimasel hetkel, on mees valesti käitunud.
eilsete pottide pesu ja kogu üritusega üksi hätta jääda. Kui näiteks pol kunagi kana küpsetanud, kui tema roll on olnud siiani salati hakkimine või riisi keetmine. Väga totter teda ju üksi lahendama jätta ka asju, mis jõukohased, rääkimata neist, millega ei saa hästi hakkama…
Tänapäeval saab valmistoidu 30 minutiga osta.
Nii labased ja mõttetud saagimisnäited.
Labased ja nii igapäevased…
Valmistoidu võib ka kiiremini kätte saada, aga üle päeva kahele tellivad seda oma initsiatiivil vähesed mehed.
Vastutustundetu on ka soovitada Selveri kassapidajale, et osta salongist uus auto, kui vana katki läheb.
Ilmselgelt iga autoomanik ootab siin mehelt pädevat nõuannet… Mitte niisama praalimist…
Muidugi salongi tormamine on veidi lihtsameelne. Samas kui tegu on elukaaslasega, siis teostatav…Ja pole sel juhul ka väga suur patt mehe veidi suuremat panust kas kodusesse ellu vms oodata.
See pole üldse tähtis, mida soovitati.
Võibolla ootab see kassapidajanna, et mees auto kingiks, mitte ei jagaks soovitusi. Sest vana auto parandamine võtab ikka palju raha. Auto pidamine üleüldiselt samuti. Mida pidanuks mees soovitama?
Samas, kui tegu on mingit laadi tööga, värava ehitus, uue katla installeerimine… Vm tehniline lahendus. osteti materjalid või mingi seade tähtsa soovitaja nõuandel… Kas on suur viga oodata mehelt abi projekti teostamisel?
On küll suur viga. Mõtle loogiliselt. Kui maja pole ühine/pole vähemalt ühiseid lapsi ja mees peab lisaks erialapädevuse jagamisele veel töö ära tegema. Jah, see on ärakasutamine. Ja alati peab olema plaan. Remondiplaan. Utiliseerimine, töö teostamine, tähtajad, ehk ka järelvalve jne. Kui mees pole kirjalikult kokku leppinud (puudub leping), katsu tõestada, et lubas töö teha.
Olen kohanud meest, kes kippuski otsima naisi, kellel “külas” vedeleda. Kulutas samal ajal külmkapiuksi, potikaasi, madratseid ja linu nii, et vähe polnud.
See, et uksest sisse lasti tähendab, et pole mitte midagi (ära) kasutanud tema arvates. Kui midagi katki läks, oli naise/minu mure.
Kui potid tühjaks sööb ei märka kusagilt otsast naise tööd ega ära kasutamist…
Mina soovitan üsna kohe arvestatavale suhtekaaslasele kodus mõnd tööd pakkuda, abi ja ka nõu küsida. Ja on kohe näha, kas peale tarbimise ka midagi teha viitsib. Kooselumaterjali sellises pole, kes ohkima-puhkima hakkab, end probleemidest distantseerib… Mina käisin niisugusega mõne kuu.
Mehed käituvad ju pidevalt samamoodi… Huvitav mida täna sööks, pakud et paneks kana ahju, mees käib poes. Oleks ikka kummaline toidukotist mööda kõndida, sest lõikasin nälja petteks juustu, kõrvale tomateid paar singiviilu, magustoiduks 2 õuna ja kommi… Ja jalutan lihtsalt minema, sest kõht on üllatavalt täis… Või siis normaalne?
See on normaalne ja ei peagi sööma sama toitu. Ainult kui on konkreerne pidu, kokkulepe ja mees ei tule sööma, läheb sõpradega välja sööma viimasel hetkel, on mees valesti käitunud.
eilsete pottide pesu ja kogu üritusega üksi hätta jääda. Kui näiteks pol kunagi kana küpsetanud, kui tema roll on olnud siiani salati hakkimine või riisi keetmine. Väga totter teda ju üksi lahendama jätta ka asju, mis jõukohased, rääkimata neist, millega ei saa hästi hakkama…
Tänapäeval saab valmistoidu 30 minutiga osta.
Nii labased ja mõttetud saagimisnäited.
Labased ja samas nii igapäevased…
Valmistoidu saab ka kiiremini tellitud, üle päeva kahele oma initsiatiivil saavad selle väga vähesed tellitud…
Enamus vaatavad ikka naise ja pliidi suunal…
Ja olgem ausad, enamik mehi, mitte need vägivaldsed, vaatavad, et ok, süüa pole, ja lähevad poodi. Mitte ei sae, et naine ei aidanud. Mehed on orienteeritud lahendustele. Mingi vägivaldne tümakas saeks ilmselt küll, et naise koht on köögis.
Ei pruugigi saagida aga ometi ei naudi köögis kana küpsetamist, samal ajal kui naine arvutis või teleri taga…
Olen kohanud meest, kes kippuski otsima naisi, kellel “külas” vedeleda. Kulutas samal ajal külmkapiuksi, potikaasi, madratseid ja linu nii, et vähe polnud.
See, et uksest sisse lasti tähendab, et pole mitte midagi (ära) kasutanud tema arvates. Kui midagi katki läks, oli naise/minu mure.
Kui potid tühjaks sööb ei märka kusagilt otsast naise tööd ega ära kasutamist…
Mina soovitan üsna kohe arvestatavale suhtekaaslasele kodus mõnd tööd pakkuda, abi ja ka nõu küsida. Ja on kohe näha, kas peale tarbimise ka midagi teha viitsib. Kooselumaterjali sellises pole, kes ohkima-puhkima hakkab, end probleemidest distantseerib… Mina käisin niisugusega mõne kuu.
Ma ei saa sinu mõttemaailmast aru. Ütle lühidalt: käisid kaks kuud mehega, kes kasutasin sind ära. Kuidas saab aga võrrelda auto ostmist, maja ehitamist, katla installeerimist LINADEL magamisega.
Linad, madratsid, söögi valmistamine ja potikaaned? Kuula ka, kuidas see kõlab. Su standardid on alla arvestust ja sa lased endaga seksima mehe, kelle naharakke ei soovi oma linadele.
Ei pruugigi saagida aga ometi ei naudi köögis kana küpsetamist, samal ajal kui naine arvutis või teleri taga…
Tänapäeval on valmis kana ostmine isegi sama hinnaga või pisut kallim. Ma ei näe mingit mõtet süüa valmistada nullist.
Labased ja samas nii igapäevased…
Sellepärast, et su standrardid meestele joonel <ostab sulle salongist auto >sunnib sind süüa valmistama.
Keskmistel inimestel on standardid vahepealsed ja rollid mitte ära jagatud, vaid automaatselt kujunenud. Mehed teavad, mis on nende ülesanne ja tegelevad sellega, naised oma üleandeid. Ilma ütlematagi liigutavad ja täidavad oma rolli.
Labased ja samas nii igapäevased…
Sellepärast, et su standrardid meestele joonel <ostab sulle salongist auto >sunnib sind süüa valmistama.
Keskmistel inimestel on standardid vahepealsed ja rollid mitte ära jagatud, vaid automaatselt kujunenud. Mehed teavad, mis on nende ülesanne ja tegelevad sellega, naised oma üleandeid. Ilma ütlematagi liigutavad ja täidavad oma rolli.
TAle siit vastus, et kui mees peale soovituste ja nõu jagamise ühtegi muud rolli endal ei näe, siis…
Üldiselt normaalne mees saab oma rollist aru, liigutab ütlematagi… Et jätab sind probleemi lahendamisega hätta, ütleb tema kohta nii mõndagi.. .
Olen kohanud meest, kes kippuski otsima naisi, kellel “külas” vedeleda. Kulutas samal ajal külmkapiuksi, potikaasi, madratseid ja linu nii, et vähe polnud.
See, et uksest sisse lasti tähendab, et pole mitte midagi (ära) kasutanud tema arvates. Kui midagi katki läks, oli naise/minu mure.
Kui potid tühjaks sööb ei märka kusagilt otsast naise tööd ega ära kasutamist…
Mina soovitan üsna kohe arvestatavale suhtekaaslasele kodus mõnd tööd pakkuda, abi ja ka nõu küsida. Ja on kohe näha, kas peale tarbimise ka midagi teha viitsib. Kooselumaterjali sellises pole, kes ohkima-puhkima hakkab, end probleemidest distantseerib… Mina käisin niisugusega mõne kuu.
Ma ei saa sinu mõttemaailmast aru. Ütle lühidalt: käisid kaks kuud mehega, kes kasutasin sind ära. Kuidas saab aga võrrelda auto ostmist, maja ehitamist, katla installeerimist LINADEL magamisega.
Linad, madratsid, söögi valmistamine ja potikaaned? Kuula ka, kuidas see kõlab. Su standardid on alla arvestust ja sa lased endaga seksima mehe, kelle naharakke ei soovi oma linadele.
oled mees, kes naise panust ei näe, pead seda mitte millekski….
Enda panust, juhul kui installeeriksid katla või remondiksid pesumasina naisepoolseks ärakasutamiseks – pole ju ühine maja ega ühiseid lapsi!
Lasen oma linade vahele mehe, kes mure korral tööriistadega appi tuleb ja muu mure osas ka lisaks nõuannetele aitab…
TAle siit vastus, et kui mees peale soovituste ja nõu jagamise ühtegi muud rolli endal ei näe, siis…
Üldiselt normaalne mees saab oma rollist aru, liigutab ütlematagi… Et jätab sind probleemi lahendamisega hätta, ütleb tema kohta nii mõndagi.. .
Oleneb probleemist. Nende näidete puhul, mis sina tõid, tõepoolest, naine on teadlikult võtnud sellise mehe ja seda käitumist kinnitavalt tunnustanud. Oleks maha jätnud juba alguses, siis poleks kanade küpsetamise teematki.
Muudel juhtudel aga, kus on mängus suured elumuutused ja summad, on ikka naine ise süüdi. Liiati, kui pole mehega abielus või pole kirjalikke lepinguid.
Manipuleerimisega kedagi midagi tegema ei pane.
Esileht › Pereelu ja suhted › Halva soovitus, selle andja ja probleemid soovituse järgijal
