Esileht Ajaviite- ja muud jutud Halvad ja ebaõnnestunud tõlked

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 195 )

Teema: Halvad ja ebaõnnestunud tõlked

Postitas:
Kägu

Milliseid halbu ja ebaõnnestunud tõlkeid olete tähele pannud?

Kuulasin hiljuti ühte raadiointervjuud, kus saatekülaline vastas inglise keeles ja siis sellele järgnes eestikeelne tõlge. Jutus mainiti korduvalt ühe linna nime ja minu jaoks oli kummaline ja lausa veidi häiriv, et tõlkija kas ei teadnud või ei pannud tähele, et intervjueeritav ütles linna nime inglisepärasel kujul ja ütles siis eesti keeles samamoodi (“Torino see ja see muuseum” asemel “Turini see ja see muuseum”), kusjuures muus kontekstis ütles tõlkija linna nime õigesti.

Veel häirib, kui ajakirjanikud tõlgivad artikleid, kus on juttu kuulsuste elamistest ja “mansion” pannakse eesti keelde kui “mõis”, mitte “häärber”.

+12
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Milliseid halbu ja ebaõnnestunud tõlkeid olete tähele pannud?

Me oleme neid juba siinsamas perekooliski teemade kaupa näinud.
Aastas vähemalt 12 korda tehakse sellest teema.

+6
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väike Punane Ratsutamiskapuuts on ilmselt aegumatu klassika.

+45
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on pigem vähe neid raamatuid, mis on inglise keelest tõlgitud ja kus ma ühtegi möödapanekut ei tuvasta. Ja alguse on see saanud juba väääga ammu. Näiteks, miks on eesti keeles vaja kuuma šokolaadi, mis tegelikult on kogu aeg kakao olnud? Või kõva kuulmist, kui tegu on kehva kuulmisega? Need on sellised varsti 100 aastat käibel olnud värdtõlked, millega kõik ammu harjunud on.

Uuema aja raamatud….pigem naudin, kui esimese kümne lehekülje jooksul ühtegi imelikku tõlget ei leia.

+19
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind häirib viimasel ajal see, et tõlkijad oskavad väga hästi seda keelt, millest nad tõlgivad, aga eesti keele sõnavara on neil kasin. Raamatutest on kadunud keelerikkus, sageli tehakse toortõlget. Näiteks sõna “eepiline” massiline kasutus, mis eesti keeles tähendab siiski midagi muud, kui on selle tähendus inglise keeles.

Krista Kumberg mainib viimases “Sirbis” lasteraamatuid tutvustades ka näiteks “Enola Homesi” raamatus ette jäänud veidrusi (näiteks õlekõrtest peakatted peaks olema õlgkübarad; metsikud silmad, silmad lähevad metsikuk võiks olla metsik/metsistunud pilk; raudteenael peaks olema liiprinael jne.)

+49
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Näiteks, miks on eesti keeles vaja kuuma šokolaadi, mis tegelikult on kogu aeg kakao olnud?

Need on kaks erinevat asja.

+20
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No oleneb. Kui raamatu tegevus toimub ikkagi riigis ja keskkonnas, kus juuakse just nimelt seda kuuma šokolaadi, siis on isegi parem kui ka eesti keelde nii jääb, sest annab nagu ehedama tunde, et see tõesti toimub selles riigis, mitte kuskil Kapa-Kohila külas. Kui tegevus toimub riigis, kus seda jooki kuumaks šokolaadiks ei kutsuda, siis võiks tõlkes kakao olla. Mina päris igat asjas tõlkes liiga kodukootuks ei treiks.

+10
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Näiteks, miks on eesti keeles vaja kuuma šokolaadi, mis tegelikult on kogu aeg kakao olnud?

Need on kaks erinevat asja.

Ei ole täiesti erinevad – “hot chocolate” hõlmab ka kakaod, kuigi hot chocolate võib olla tehtud ka šokolaadist.

Samas, Eesti kultuuriruumis minu meelest šokolaadist tehtud kuuma šokolaadi traditsiooniliselt pole joodud, seega kui teksti meie kultuuriruumi ümber panna, võiks siiski kakaoks tõlkida, mille joomisega on meil pikemad traditsioonid. Tänapäeval muidugi saab kõike osta.

+15
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Levinud valetõlge on ka see, kui öeldakse, et sildu hoiavad ülevad “kaablid”. Kaabel tähendab isoleeritud elektrijuhet. Sildu hoiavad üleval trossid.

+24
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma kujutan ette, et ropendamine on tõlkijatele alati peavalu. Eriti Soome filmide puhul. Kas jätta otsetõlge või panna eestlaste levinumad vandumise väljendid nende asemele. Mõned võivad otsetõlkes olla meile vängemad kui originaalkeele keskkonnas tegelikult tajutakse.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No oleneb. Kui raamatu tegevus toimub ikkagi riigis ja keskkonnas, kus juuakse just nimelt seda kuuma šokolaadi, siis on isegi parem kui ka eesti keelde nii jääb, sest annab nagu ehedama tunde, et see tõesti toimub selles riigis, mitte kuskil Kapa-Kohila külas.

Õppisin inglise keelt ja kirjandust Tartu (tollal Riiklikus) Ülikoolis. Toona praktiliselt tõlkimist ei õpetatud, aga eks muudes loengutes sai seda teemat puudutatud. Ja mäletan, kuidas lugupeetud õppejõud õpetas, et tootemargid tuleks tõlkimisel mugandada kohalikele vastavaks. Et kui Pariisis tegutsev detektiiv juhtumisi kallimat sorti sigarette pahvis, siis tõlkida Tallinnaks, kui odavama otsa omasid, siis Belomoriks.

Mulle tundus see absurd ja hea meel tõdeda, et tõlkijad seda soovitust üldiselt kuulda ei ole võtnud. Vastasel juhul võiks ju üldse tegevuspaiga Pariisist Tallinnasse tuua ja detektiiv Janvier’ uurija Jaanuariks nimetada. (Ok, lastekirjanduse puhul toimib.)

+35
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõlge võib ka ajas “ebaõnnestunuks” muutuda. Meenub, et mõni aasta tagasi anti välja Vonneguti “Tšempionide eine” kohendatud trükk.

Vanas trükis oli näiteks selline lõik: “Nüüd pööras ta auto McDonaldi hamburgi kotlettide baari ette. Riigis olid terved jadad erinevaid kotletibaare. Ühed olid McDonaldi baarid. Teised olid Burger Chefid. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitme Burger Chefi pidamisluba. Hamburgi kotlet tehti loomast, kes nägi välja nii”.

Sama lõik uues trükis: “Nüüd pööras ta auto McDonald’si hamburgeriputka ette. Riigis olid mitu erinevat hamburgeriketti. Üks oli McDonald’ s. Teine oli Burger Chef. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitut Burger Chefi pidamise frantsiisi. Hamburgeripihv tehti loomast, kes nägi välja nii:”.

+21
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Veel häirib, kui ajakirjanikud tõlgivad artikleid, kus on juttu kuulsuste elamistest ja “mansion” pannakse eesti keelde kui “mõis”, mitte “häärber”.

Mansion ongi ju mõis (mõisa härrastemaja), mida omakorda nimetatakse häärberiks.

+9
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No oleneb. Kui raamatu tegevus toimub ikkagi riigis ja keskkonnas, kus juuakse just nimelt seda kuuma šokolaadi, siis on isegi parem kui ka eesti keelde nii jääb, sest annab nagu ehedama tunde, et see tõesti toimub selles riigis, mitte kuskil Kapa-Kohila külas.

Õppisin inglise keelt ja kirjandust Tartu (tollal Riiklikus) Ülikoolis. Toona praktiliselt tõlkimist ei õpetatud, aga eks muudes loengutes sai seda teemat puudutatud. Ja mäletan, kuidas lugupeetud õppejõud õpetas, et tootemargid tuleks tõlkimisel mugandada kohalikele vastavaks. Et kui Pariisis tegutsev detektiiv juhtumisi kallimat sorti sigarette pahvis, siis tõlkida Tallinnaks, kui odavama otsa omasid, siis Belomoriks.

Mulle tundus see absurd ja hea meel tõdeda, et tõlkijad seda soovitust üldiselt kuulda ei ole võtnud. Vastasel juhul võiks ju üldse tegevuspaiga Pariisist Tallinnase tuua ja detektiiv Janvier’ uurija Jaanuariks nimetada. (Ok, lastekirjanduse puhul toimib.)

Hehe, see oleks tõesti naljakas, kui prantslane Tallinna sigarette pahvib ja Kellukese limonaadi peale võtab, kui see originaalkeeles teps mitte nii ei ole.

Olude ja vaesuse sunnil on muidugi juhtunud, et tuleb välimaa rikkurit mängida ka žiguli, nõukogude serviisi ja eterniidist katustega majades. Telelavastus “Miss Marple’i lood” aastast 1990 näiteks. Vaatamata inglise rikkurite kahtlaselt kesistele ja kulunud olmetingimustele on suudetud luua atmosfäär, kus Miss Marple on väärikas ja soliidne daam, sest Ita Everi tegelaskuju välimusele pole midagi ette heita.

+24
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt pigem tähelepanematus kui halb tõlge, aga ühes papist lasteraamatus, mida mu laps ikka vahetevahel vaatab, on viimase lehekülje pildil jõehobu, aga kirjas on ninasarvik. Kõikidel eelmistel lehekülgedel on nimetatud, et tegelane on jõehobu, aga siis raamatu lõpus muutub ta miskipärast ninasarvikuks. Praegu ei tule kohe meelde ühtegi raamatutega seotud halba tõlget. Aga telekast saab absoluutselt iga päev lugeda halvasti tõlgitud filme. Kohati läheb täiesti mõte kaduma, kuna tõlge on kehv. Tihti on kokandussaadete puhul märgata, et tõlkija pole hästi kursis toidumaailmaga. Või siis kasvõi see Harry ja Meghani intervjuu oli minu meelest mitmes kohas kehva tõlkega.

+23
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väike Punane Ratsutamiskapuuts on ilmselt aegumatu klassika.

Sellega harmoneerub hästi, et Harry Potteri ühes filmis on Sirius Blacki nimi ära tõlgitud kui “söörius Black”.

Aga mul on küsimus tõlgete kohta, kas keegi äkki teab – mulle on väidetud, et uuemaid filme ei tõlgigi enam inimene, vaid on tegu valdavalt masintõlkega. On see nii? Kui on, siis on tulemused ju päris head, vigu vähe ning mõistetav, kui masin ei tea päris kõike, näiteks õlgkübaraid või iga komakohta.

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väike Punane Ratsutamiskapuuts on ilmselt aegumatu klassika.

Sellega harmoneerub hästi Harry Potteri ühes filmis Sirius Blacki tõlge “söörius Black”.

Ja mitte “tõsine bläkk”?

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mitte “tõsine bläkk”?

See on ka võimalus 🙂

 

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väike Punane Ratsutamiskapuuts on ilmselt aegumatu klassika. Sellega harmoneerub hästi Harry Potteri ühes filmis Sirius Blacki tõlge “söörius Black”.

Põhimõtteliselt on võimalik, et kasutatakse MTEd (machine translation editing) – st tekst masintõlgitakse ja seejärel saadud tõlge toimetatakse.

Kahtlen väga, et masintõlge otse subtiitriks läheks. Lisaks kehtivad subtiitrite puhul ka muud reeglid, näiteks tähemärgipiirang. Seega pole ainult automaattõlge puhttehniliselt võimalik,

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt pigem tähelepanematus kui halb tõlge, aga ühes papist lasteraamatus, mida mu laps ikka vahetevahel vaatab, on viimase lehekülje pildil jõehobu, aga kirjas on ninasarvik.

Olen tõlkija ja üks on minu arust kindel – igal tõlkel peab olema toimetaja. Kahjuks liiguvad asjad “kulutõhususe” suunas ja aina enam jäetakse toimetaja protsessist välja. Aga iga inimene on ekslik ja tean väga hästi, et tähelepanu võib hajuda või pikk tööpäev mõju avaldada ja nii tulevadki täielikud fopaad, et ise hoiad ka pärast peast kinni.

Mu enda kõige imelikum tõlge (tegelikult see isegi polnud tõlge) oli see, kui mu aju suutis Aia tänavast Aedvilja tänava produtseerida.

Kõige tavalisemad vead tõlkimisel, mille üle kõik silmi pööritavad ja küll-tõlkijad-on-idioodid õhkavad, on sageli tähelepanematusega seotud vead, nt akna asemel uks tõlkimine jne.

Ja targad prouad-härrad, kes kunagi oma töös ei eksi, ei saa sellest muidugi aru, aga tegelikult on elukutselisel tõlkimisel probleem selles, et iga tõlkega on tuli takus. Nii need vead tulevad.

+37
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mansion ongi ju mõis (mõisa härrastemaja), mida omakorda nimetatakse häärberiks.

Mõis on meie mõistes ikka nagu feodaalettevõte. Mõisahoonetel on igaühel oma funktsioon ja nimetus. “Mansion” inglise keeles on just nimelt üks esinduslik hoone ehk häärber. Mõis inglise keeles on “manor”.

+23
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõige tavalisemad vead tõlkimisel, mille üle kõik silmi pööritavad ja küll-tõlkijad-on-idioodid õhkavad, on sageli tähelepanematusega seotud vead, nt akna asemel uks tõlkimine jne. Ja targad prouad-härrad, kes kunagi oma töös ei eksi, ei saa sellest muidugi aru, aga tegelikult on elukutselisel tõlkimisel probleem selles, et iga tõlkega on tuli takus. Nii need vead tulevad.

Kusjuures see kõik on absoluutselt arusaadav. Ka see, et igal tõlkel peaks olema toimetaja. Kummalised on pigem need raamatud, kus on lisaks tõlkijale väidetavalt veel kaks toimetajat, kuid ikka on sees väljendeid, mis kõlavad valusa otsetõlkena.

Häirib ka see, kui tõlkija ilmselgelt ei ole kontekstist aru saanud ja on küll tõlkinud n.ö. tehniliselt õigesti, aga antud situatsioonis kõlab tõlge lihtsalt kentsakalt. Enamasti tekivad need apsud, kuna tõlkija ei ole ise pikemalt kultuuriruumis elanud ja seega ei saagi asjadest nii aru saada, nagu kõnekäänu või slängi läbi seda mõeldi.

+16
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellega harmoneerub hästi, et Harry Potteri ühes filmis on Sirius Blacki nimi ära tõlgitud kui “söörius Black”.

See ei ole tõlkeviga. See on tekstiredaktori oskamatu kasutamine. Ilmselt otsustas kas tõlkija või toimetaja viimasel hetkel, et eesti keeles peaks ingliskeelne pöördumine “sir” olema ikkagi “söör”, ja valis “Asenda kõik”. Kogu teksti üle enam ei lugenud ja kahju oligi tehtud.

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellega harmoneerub hästi, et Harry Potteri ühes filmis on Sirius Blacki nimi ära tõlgitud kui “söörius Black”.

See ei ole tõlkeviga. See on tekstiredaktori oskamatu kasutamine. Ilmselt otsustas kas tõlkija või toimetaja viimasel hetkel, et eesti keeles peaks ingliskeelne pöördumine “sir” olema ikkagi “söör”, ja valis “Asenda kõik”. Kogu teksti üle enam ei lugenud ja kahju oligi tehtud.

Hea siis, et ei olnud teksti, kus kuusöörp taevas särab, sööralipõõsas õitseb, keegi söörgelt kõnnib või kellelegi paremsöörge annab, hakkab raamatut söörvima või kukub sööruli maha.

+26
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Näiteks, miks on eesti keeles vaja kuuma šokolaadi, mis tegelikult on kogu aeg kakao olnud?

Kuum šokolaad ja kakao on tegelikult kaks eri asja.

Kakaod sa teed piimast ja kakaopulbrist. Kuuma šokolaadi sisse sa aga panedki šokolaadi ja ehk ka muid maitseaineid, aga igal juhul on kuumas šokolaadis üheks komponendiks justnimelt šokolaad ja mitte kakaopulber.

näiteks siin paar retsepti: https://maakodu.delfi.ee/artikkel/70427685/retsept-kuum-sokolaad-mis-teeb-seest-soojaks

ma ise olen teinud miski prantsuse retsepti järgi, kus käib ka sörts konjakit, aga seda ma ei viisi praegu guugeldama hakata 🙂

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõlge võib ka ajas “ebaõnnestunuks” muutuda. Meenub, et mõni aasta tagasi anti välja Vonneguti “Tšempionide eine” kohendatud trükk.

Vanas trükis oli näiteks selline lõik: “Nüüd pööras ta auto McDonaldi hamburgi kotlettide baari ette. Riigis olid terved jadad erinevaid kotletibaare. Ühed olid McDonaldi baarid. Teised olid Burger Chefid. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitme Burger Chefi pidamisluba. Hamburgi kotlet tehti loomast, kes nägi välja nii”.

Sama lõik uues trükis: “Nüüd pööras ta auto McDonald’si hamburgeriputka ette. Riigis olid mitu erinevat hamburgeriketti. Üks oli McDonald’ s. Teine oli Burger Chef. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitut Burger Chefi pidamise frantsiisi. Hamburgeripihv tehti loomast, kes nägi välja nii:”.

No see vana trüki tekst on ju ääretult kohmakas!

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui tõlkija ei tea, kes on Jane Doe ja tõlgib selle Jane Emahirv või nimeks, no siis ei peaks tõlkija äkki seda tööd tegema.

Tegelikult tehakse neid subtiitreid suht haltuurakorras põhitöö kõrvalt, teevad ka üliõpilased jne, seega on kõikuv tase arusaadav, kõik pole seal kutselised tõlkijad.

+25
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hea siis, et ei olnud teksti, kus kuusöörp taevas särab, sööralipõõsas õitseb, keegi söörgelt kõnnib või kellelegi paremsöörge annab, hakkab raamatut söörvima või kukub sööruli maha.

😀 Hea. Ja just seetõttu ma arvan, et see asendamise teooria ei vasta tõele, tähejärjestuse “sir” asendamine “söör”-iga oleks ikka pidanud kuskil veel veidrusi siis tekitama. Pole ju mingi mitte-eestipärane täheühend.

Pealegi kahtlen, kas üldse Harry Potteris kunagi kuskil keegi kellegi poole tiitliga “sir” pöördub.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Näiteks, miks on eesti keeles vaja kuuma šokolaadi, mis tegelikult on kogu aeg kakao olnud?

Kuum šokolaad ja kakao on tegelikult kaks eri asja.

Kakaod sa teed piimast ja kakaopulbrist. Kuuma šokolaadi sisse sa aga panedki šokolaadi ja ehk ka muid maitseaineid, aga igal juhul on kuumas šokolaadis üheks komponendiks justnimelt šokolaad ja mitte kakaopulber.

näiteks siin paar retsepti: https://maakodu.delfi.ee/artikkel/70427685/retsept-kuum-sokolaad-mis-teeb-seest-soojaks

ma ise olen teinud miski prantsuse retsepti järgi, kus käib ka sörts konjakit, aga seda ma ei viisi praegu guugeldama hakata 🙂

https://en.wikipedia.org/wiki/Hot_chocolate

Kakao ikka on ka üks “kuuma šokolaadi” esinemise vormidest.

Kui tõlkija ei tea, kes on Jane Doe ja tõlgib selle Jane Emahirv või nimeks, no siis ei peaks tõlkija äkki seda tööd tegema.

See, et ta tõlgib selle emahirveks, pigem ju näitab, et ta teab, mida see tähendab, sest muidu nime ei tõlgitaks.

+3
-26
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma kujutan ette, et ropendamine on tõlkijatele alati peavalu. Eriti Soome filmide puhul. Kas jätta otsetõlge või panna eestlaste levinumad vandumise väljendid nende asemele. Mõned võivad otsetõlkes olla meile vängemad kui originaalkeele keskkonnas tegelikult tajutakse.

Kogenud tõlkija asendab võõrkeelsed sõimusõnad omakeelsetega, kusjuures sõnade valimisel võtab arvesse iga sõna vänguse astet.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 195 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Halvad ja ebaõnnestunud tõlked