Teema: Halvad ja ebaõnnestunud tõlked

Minule on mällu sööbinud Patrick Rothfussi “Kuningatapja kroonikast” selline koht, kus peategelasest kõrtsmik Kvothe valmistab hommikul õunasiidrit. Pärastlõunal tuleb kõrtsi perekond väikese pojaga ning kõrtsmik pakub poisile juua värsket õunasiidrit.

Eesti keeles on “siider” siiski alkohoolne jook. Olgu, ajaloolist konteksti arvestades võis tõesti juhtuda, et vanasti pakuti ka väikestele lastele alkoholi. Ent ikkagi ei klapi kuidagi ka teine seik- on fakt, et tõeline siider vajab valmimiseks tunduvalt enam aega kui vaid mõned tunnid. Olen ise õunasiidrit valmistanud ja arvestada tuleks mõne kuuga. Seega on selles teoses antud juhul tegemist ilmselgelt tavalise õunamahlaga. Miks aga on tõlkija otsustanud nimetada värske õunamahla ümber siidriks, jäägu tema südametunnistusele.

#3720118:

Minule on mällu sööbinud Patrick Rothfussi “Kuningatapja kroonikast” selline koht, kus peategelasest kõrtsmik Kvothe valmistab hommikul õunasiidrit. Pärastlõunal tuleb kõrtsi perekond väikese pojaga ning kõrtsmik pakub poisile juua värsket õunasiidrit.

Eesti keeles on “siider” siiski alkohoolne jook. Olgu, ajaloolist konteksti arvestades võis tõesti juhtuda, et vanasti pakuti ka väikestele lastele alkoholi. Ent ikkagi ei klapi kuidagi ka teine seik- on fakt, et tõeline siider vajab valmimiseks tunduvalt enam aega kui vaid mõned tunnid. Olen ise õunasiidrit valmistanud ja arvestada tuleks mõne kuuga. Seega on selles teoses antud juhul tegemist ilmselgelt tavalise õunamahlaga. Miks aga on tõlkija otsustanud nimetada värske õunamahla ümber siidriks, jäägu tema südametunnistusele.

Siider on alkohoolne jook Suurbritannias, mitte Ameerikas. Ameerikas võib õunasiider olla mittealkohoolne jook ja see ei ole sama mis õunamahl.

Vt nt Simpsone.

https://www.youtube.com/watch?v=L1BfF77Pvio

Wikipedia:

Apple cider (also called sweet cider or soft cider or simply cider) is the name used in the United States and Canada for an unfiltered, unsweetened, non-alcoholic beverage made from apples. Though typically referred to simply as “cider” in the United States, it is not to be confused with the alcoholic beverage known as cider in other places, which is called “hard cider” in the US.

https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_cider

Nõukaajal oli kena komme, mis nüüdseks unustusehõlma vajunud. Nimelt toimetaja märkused, mis sageli just kultuurilisi nüansse käsitlesid. Ma mõnikord loen Švejkist ainult toimetaja märkusi.

#3720164:

Siider on alkohoolne jook Suurbritannias, mitte Ameerikas. Ameerikas võib õunasiider olla mittealkohoolne jook ja see ei ole sama mis õunamahl.

Samas ma pole kindel, kas seda jooki eesti keeles siidriks võib nimetada. Seletav sõnaraamat ütleb, et siider on  “õuna- (vm.) mahla kääritades saadud lahja alkohoolne jook.”

#3720024:

#3719274:

Tõlge võib ka ajas “ebaõnnestunuks” muutuda. Meenub, et mõni aasta tagasi anti välja Vonneguti “Tšempionide eine” kohendatud trükk.

Vanas trükis oli näiteks selline lõik: “Nüüd pööras ta auto McDonaldi hamburgi kotlettide baari ette. Riigis olid terved jadad erinevaid kotletibaare. Ühed olid McDonaldi baarid. Teised olid Burger Chefid. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitme Burger Chefi pidamisluba. Hamburgi kotlet tehti loomast, kes nägi välja nii”.

Sama lõik uues trükis: “Nüüd pööras ta auto McDonald’si hamburgeriputka ette. Riigis olid mitu erinevat hamburgeriketti. Üks oli McDonald’ s. Teine oli Burger Chef. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitut Burger Chefi pidamise frantsiisi. Hamburgeripihv tehti loomast, kes nägi välja nii:”.

Mulle, kes ma Vonnegutti keskkooliealisena lugesin ja temast väga vaimustuses olin, tekitas see meenutus “kotletibaarist” tõelise nostalgia. Jah, loomulikult tundub see nooremale põlvkonnale imelik, aga kuna raamat ilmus ajal, mil me siin NL-s hamburgerikettidest suurt midagi ei teadnud ja sõna “frantsiis” oli ka tundmatu, sest turundust polnud siis veel meie jaoks olemas, siis ma arvan, et tegelikult oli see konkreetses ajastus suurepärane tõlge. Muide, selle tõlkis 1978. aastal Valda Raud, kes on teinud ka fantastilise Salingeri tõlke ja palju teisi väga hea tõlketunnetusega loodud asju.

No see “omas luba” on ikka küll keeleline ebaõnnestumine mõlemas tõlkes!

#3720215:

#3720164:

Siider on alkohoolne jook Suurbritannias, mitte Ameerikas. Ameerikas võib õunasiider olla mittealkohoolne jook ja see ei ole sama mis õunamahl.

Samas ma pole kindel, kas seda jooki eesti keeles siidriks võib nimetada. Seletav sõnaraamat ütleb, et siider on “õuna- (vm.) mahla kääritades saadud lahja alkohoolne jook.”

No samas saab ju alkoholivaba õlut vabalt õlleks nimetada. Sama kehtib ka siidri puhul, ma eeldan. Nagu siin juba mainitud, on alkoholivaba siider täiesti olemas.

#3719274:

Tõlge võib ka ajas “ebaõnnestunuks” muutuda. Meenub, et mõni aasta tagasi anti välja Vonneguti “Tšempionide eine” kohendatud trükk.

Vanas trükis oli näiteks selline lõik: “Nüüd pööras ta auto McDonaldi hamburgi kotlettide baari ette. Riigis olid terved jadad erinevaid kotletibaare. Ühed olid McDonaldi baarid. Teised olid Burger Chefid. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitme Burger Chefi pidamisluba. Hamburgi kotlet tehti loomast, kes nägi välja nii”.

Sama lõik uues trükis: “Nüüd pööras ta auto McDonald’si hamburgeriputka ette. Riigis olid mitu erinevat hamburgeriketti. Üks oli McDonald’ s. Teine oli Burger Chef. Dwayne Hoover, nagu juba öeldud, omas mitut Burger Chefi pidamise frantsiisi. Hamburgeripihv tehti loomast, kes nägi välja nii:”.

Mina lugesin “Tšempionide einet” 80ndate alguses ja juba siis oli see kotletibaar väga veider tõlge.

Tegelikult oli kogu see eestikeelne tõlge üks suur ebaõnnestumine: piiber jms. /võdisen ebameeldivustundest/

#3719430:

Kui tõlkija ei tea, kes on Jane Doe ja tõlgib selle Jane Emahirv või nimeks, no siis ei peaks tõlkija äkki seda tööd tegema.

Tegelikult tehakse neid subtiitreid suht haltuurakorras põhitöö kõrvalt, teevad ka üliõpilased jne, seega on kõikuv tase arusaadav, kõik pole seal kutselised tõlkijad.

Minu meelest on päris head tõlkijad need, kes täiesti huvi korras ja tasuta SubClubis tõlkeid teevad. Noored ja tõlgivad seda, mis neile põnev on ilmselt, seepärast ka hästi välja kukub, palju paremini teinekord kui n-ö ametlikul filmi- või seriaalitõlkijal. See ei tähenda, et ma arvaks, et tõlke eest ei peaks raha maksma, kaugel sellest. Lihtsalt selline tähelepanek. Mis puutub raaamatutesse, siis tõlkija peab esmalt hästi emakeelt oskama ja siis lähtekeelt. Kui on vastupidi, siis tuleb võõrkeel eesti keeles, sõnajärg nt ingliskeelepärane jne. Ja siin on vaja toimetajat, kellele makstakse kahjuks veel vähem kui tõlkijatele ja ilmselt siis tuleb ikka praaki ka. Tõlkija ei tee seda tööd üksi, vastutus on jagatud. Ajakirjanike halvad tõlked on kahjuks igapäev. Või siis ei ole need ka ajakirjanikud, kes õudseid asju “tõlgivad”, sest ajakirjanikud, sellised haridusega, ikka oskavad kirjutada ja saavad aru, mismoodi üks kirjatükk Eesti keeles normaalne on. Üldiselt ei taha üldse pahandada, tõlkimine on keeruline töö, loominguline, nagu originaalteksti loomine, ainult et pead liikuma raamides. Ja kõik teavad, kuidas paremini peaks tegema 😀

Just nähtud: chocolate milk ehk šoko-piim 😀

#3719249:

Eesti kultuuriruumis minu meelest šokolaadist tehtud kuuma šokolaadi traditsiooniliselt pole joodud, seega kui teksti meie kultuuriruumi ümber panna, võiks siiski kakaoks tõlkida,

Miks me peaksime eestipäraseks tõlkima selle rahva sõnastuse, kes joovad kuuma šokolaadi. Nüüd ütle veel, et odrakruup on eestipärane ja seega tuleks riis (mis meie kultuurruumis on suhteliselt uus asi ja mitte iidselt traditsiooniline) tõlkida odrakruubiks. Ehk panna meie kultuuriruumi ümber. Rumalus.

Meenub üks tore tõlge videolaenutuste ajast. Ühe filmi pealkiri tõlgiti nii:

“The opposite sex” = “Seksi vastane”

#3719382:

#3719305:

Sellega harmoneerub hästi, et Harry Potteri ühes filmis on Sirius Blacki nimi ära tõlgitud kui “söörius Black”.

See ei ole tõlkeviga. See on tekstiredaktori oskamatu kasutamine. Ilmselt otsustas kas tõlkija või toimetaja viimasel hetkel, et eesti keeles peaks ingliskeelne pöördumine “sir” olema ikkagi “söör”, ja valis “Asenda kõik”. Kogu teksti üle enam ei lugenud ja kahju oligi tehtud.

Vabandust, minu meelest on see hoopis vaimukus. Teinekord loobid pärleid sigade ette ka.

#3720449:

See vist selline kuulmise järgi tõlkimise klassika: “I’m your worst nightmare!” – “Olen su sõjasnaiper.”

Worst ja war ei hääldu küll kuidagimoodi sarnaselt. Rääkimata nightmare ja sniper.

#3720462:

Vabandust, minu meelest on see hoopis vaimukus. Teinekord loobid pärleid sigade ette ka.

Nime tõlkimine tobedal moel on naljakas? Huh. Pärlitest on asi kaugel. Sigadest muidugi ka.

#3720310:

#3719249:

Eesti kultuuriruumis minu meelest šokolaadist tehtud kuuma šokolaadi traditsiooniliselt pole joodud, seega kui teksti meie kultuuriruumi ümber panna, võiks siiski kakaoks tõlkida,

Miks me peaksime eestipäraseks tõlkima selle rahva sõnastuse, kes joovad kuuma šokolaadi. Nüüd ütle veel, et odrakruup on eestipärane ja seega tuleks riis (mis meie kultuurruumis on suhteliselt uus asi ja mitte iidselt traditsiooniline) tõlkida odrakruubiks. Ehk panna meie kultuuriruumi ümber. Rumalus.

Nagu kokteilidega: meie joome jäätisekokteili, mitte piimakokteili.

#3720531:

juustukook peaks ka tegelikult kohupiimakook olema.

Kohupiimakook on ikka midagi muud kui toorjuustust tehtud kook ehk juustukook. Kuigi jah, mulle meeldiks ka rohkem kui selle nimi oleks toorjuustukook.

Kes siin “kõva kuulmist” kui eestipärasst väljendit välja tõi – nojah, see ongi mingi 100 aastat vana värdtõlge, millega kõik nii ära on harjunud, et nüüd ongi “eestipärane”, kuigi igasugune loogika selle väljendiga eesti keeles puudub.

Ja mis puudutab kuuma šokolaadi, siis tegelikult on see ikka sama asi nagu kakao ja on kogu aeg olnud. https://en.wikipedia.org/wiki/Hot_chocolate Mingid snoobid nüüd üritavad viimase paarikümne aasta jooksul neil hullult vahet teha nagu umbes cafe au lait’l – ja piimakohvil kuigi sisuliselt on tegu sama asjaga.

#3720593:

https://www.google.com/amp/s/www.theekitchn.com/whats-the-difference-between-hot-cocoa-and-hot-chocolate-228029%3famp=1

Jah, ja ma vean kihla, et sa ei tee vahet, kumb on kumb kui sulle ühte neist suvaliselt maitsta anda. Üks kakao kõik. Kusjuures, kui ostad poest O’Boy pulbrit ja segad selle piimaga, siis kodus ütled ju ikka, et tegid kakaod, mitte kuuma šokolaadi. aga n.ö. tehniliselt peaks see justkui kuum šokolaad olema. Ehk mõttetu peenutsemine.