Teema: Halvad ja ebaõnnestunud tõlked

#3720577:

#3720531:

juustukook peaks ka tegelikult kohupiimakook olema.

Kohupiimakook on ikka midagi muud kui toorjuustust tehtud kook ehk juustukook. Kuigi jah, mulle meeldiks ka rohkem kui selle nimi oleks toorjuustukook.

Kes siin “kõva kuulmist” kui eestipärasst väljendit välja tõi – nojah, see ongi mingi 100 aastat vana värdtõlge, millega kõik nii ära on harjunud, et nüüd ongi “eestipärane”, kuigi igasugune loogika selle väljendiga eesti keeles puudub.

Ja mis puudutab kuuma šokolaadi, siis tegelikult on see ikka sama asi nagu kakao ja on kogu aeg olnud. https://en.wikipedia.org/wiki/Hot_chocolate Mingid snoobid nüüd üritavad viimase paarikümne aasta jooksul neil hullult vahet teha nagu umbes cafe au lait’l – ja piimakohvil kuigi sisuliselt on tegu sama asjaga.

Mul on siiski mulje jäänud, et mõeldakse kohupiimakooki. Kuidas see  inglise keeles oleks?

Ei mäleta, kus filmis oli, aga “kärbes nagu kotkas”.

Al Bundy seriaalis oli “tere, Kitty”.

#3720676:

Ei mäleta, kus filmis oli, aga “kärbes nagu kotkas”.

Al Bundy seriaalis oli “tere, Kitty”.

Mis tere, Kitty??

#3720111:

Mind häirib nt “Lennuõnnetuste uurimise” sarjas see, kui tõlkija ei orienteeru isegi kõige tavalisematest terminites. Ei pea silmas ülispetsiifilisi lennunduse termineid, vaid selliseid sõnu, mille leiaks isegi tehnilisest sõnaraamatust, kui vaid vaataks.

Vahepeal on sarja tõlkekvaliteet üsna hea, aga siis tuleb ilmselt uus tõlkija ja vigased tõlked hakkavad otsast peale.

Just meenus üks osa, kus kõigepealt uurijad uurisid alla kukkunud lennuki mootoreid põhjalikult ja järeldasid, et mootorid töötasid viimase hetkeni, kuni lennuk maad tabas, seega mootoririket ei olnud. Lõpuks jõuti järeldusele, et allakukkumise põhjustas “stalling” – ja tõlkija tõlgib, et “mootorid seiskusid”. No ka tõlkija ei mäleta, et just natuke aega varem jõuti järeldusele, et mootorid töötasid lõpuni?

Kõik osad algavad enamasti lennuki stardist ja õhkutõusmisest ning mängitakse ette ka pilootide iga sõna. Tavaline “V1 – rotate!” oli ühes osas nii toredasti tõlgitud “V1 – pöörle!” 🙂
Ei mäleta, kas samas osas just, aga käsklusi tõusul ja maandumisel “gear up/down!” tõlgiti “käik üles/alla!”.

#3720611:

Ma alguses ei saanud ka pihta, aga kui kiiresti need kokku öelda, siis kõlab küll. Ilmselt ei öeldud mitte “Worst nightmare” vaid “Worstnightmare” ja “Wor Stnightmare” kõlab juba küll nagu “War Sniper”.

See peaks olema Rambo tsitaat, nii et sinna juurde võib lisada veel ka Stallone aktsendi.

#3719661:

Kõige hullem tõlge, mida elus kohanud olen: eestikeelsed subtiitrid Jules Verne´i Kapten Granti laste filmile (vene film, DVD peal, mingi eesti firma välja antud DVD, ostetud Viru keskusest).

Keskmiselt igas lauses 2-3 viga, nt ühes kolmesõnalises lühilauses oli kokku lausa 4 viga

Verne´i nimel oli ainult 1.seeria jooksul vähemalt 3 kirjapilti. Üks peategelane – Mary oli kord Mary, siis Meeri ja ka Meri jne.

Võtsin tookord ka selle firmaga ühendust, et nad oma apsakast aru saaksid, aga ainus asi, mida nad vastasid, et nad võivad selle dvd mult tagasi osta. Aga tõlkija (või teksti sisestaja) väljavahetamist nad ei lubanud.

Omale tundus, et äkki oli nii, et tõlk luges tõlke teksti eesti keeles linti ja keegi puruvenelane, kes eesti keele õigekirja (ja inglise nimede ja linnade nimede kirjapilti) ei tundnud, trükkis selle lindi järgi subtiitrid sisse, sest isegi iga eestlasest 3kl laps teeb vähem kirjavigu.

Olen ka seda “Kapten Granti lapsed” üritanud vaadata. 10 minutit vist pidasin vastu. Kohutavamat tõlget pole kohanud.
Videolaenutuste ajast on meeles filmi pealkiri “Ketsid”, mis tegelikult oleks pidanud olema “Hiilijad”, ingliskeelne pealkiri “Sneakers”.

Kusagil filmis oli piimatee (milkyway).

#3721419:

Nagu kokteilidega: meie joome jäätisekokteili, mitte piimakokteili.

Need on ju ka kaks täiesti erinevat asja.

[/quote]
no senikaua kui need kaks asja paralleelselt samas kultuuriruumis kasutusel ei ole, ei saa küll öelda, et need on kaks täiesti erinevat asja. Need on ikkagi analoogid.

#3720730:

#3720676:

Ei mäleta, kus filmis oli, aga “kärbes nagu kotkas”.

Al Bundy seriaalis oli “tere, Kitty”.

Mis tere, Kitty??

Seletan pikemalt nüüd. Mehed mängisid kaarte raha peale. Ühel oli raha otsas ja viskas panuseks vist Hello Kitty võtmehoidja vms. Selle peale teised imestasid: “Hello Kitty???” Tõlge oli aga “Tere, Kitty!”

#3721422:

#3721419:
Nagu kokteilidega: meie joome jäätisekokteili, mitte piimakokteili.

 

Need on ju ka kaks täiesti erinevat asja.

Sa oled nagu minu ameeriklasest mees, kes ütleb kangekaelselt “Eesti hot dog” (või kehvemal päeval “viineripirukas”) ja “normal hot dog”, sest need asjad, mida meil müüakse, ei ole normaalsed hot dogid. Seejuures ei ole normaalsed hot dogid ka igal pool Ameerikas, New Yorgis ja Chicagos on normaalsed, aga näiteks Maine’is ei ole, sest seal tehakse lõige külje peale, mitte üles, nagu muidu kombeks.

Aga Facebookis jagati just sellist tõlget, et mine võta kinni, kas tõlkija oli lolli peaga kogemata geniaalne või päriselt geniaalne. Nimelt kogusid mehed üheks ürituseks raha, aga said väga vähe kokku, ja ütlesid soovitud tulemust silmas pidades, et “We can’t even put a dent in it.” Mille tõlkija oli rõõmsalt tõlkinud lauseks “Selle eest ei saa telkigi.” Igas muus kontekstis oleks see ilmselgelt valetõlge, aga antud hetkel oli tegu lastefilmiga, kus koguti raha just uute ruumide ehitamiseks – nii et ongi igati okei öelda, et tahtsin ehitada koolimaja, aga nüüd ei saa lastele telkigi, annab mõtte suurepäraselt edasi. 😀

#3723664:

Ma pidevalt imestan tõlkeraamatuid lugedes kahe toiduteemalise väljendi üle:

1.”viinamarjade koorimine”. Tõlkeviga või reaalne tegevus? Kas tõesti on inglismaal ja ameerikas vanematel kombeks oma (ka teismelistele) lastele viinamarjad ära koorida? Eestlane parimal juhul ju vaid peseb või võtab varre küljest ära, beebide jaoks vaid eemaldab ka seemned.

2. need pidevad “pudingud”. küll on pudinguks õunakook, küll besee, küll kisell… no miks neid eesti keelde ometi “magustoit” ei tõlgita. Meie kultuuriruumis on sõnal puding ju hoopis teine tähendus.

1. Huumorina ülihoolitsevate vanemate kohta, sellises kontekstis kasutatakse jah.

2. UK-s on iga magustoit “pudding”. USA-s sama mis meil, puding on puding ja kook on kook.

Kui uudistes  on juttu  mehest Arnold Schwarzenegger, siis hääldatakse tihti nii,  justkui tal oleks kaks n tähte sees. Tegelik häädamine on “Schwarzen egger” ehk siis tõlkes must äke. Egge tähendab äke. Vahel on tuttavad arvanud, et Schwarzenegger tähendab must neeger.

#3723743:

John Deere on ikka tundmatu mees. Deer – isane hirv, nime puhul tuleb e lõppu. Doe on ainult emahirv.

John Deere toodab traktoreid.

John Doe ja Jane Doe on vastavalt tundmatu mees ja tundmatu naine.

Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/John_Doe

“John Doe” and “Jane Doe” (for females) are multiple-use names that are used when the true name of a person is unknown or is being intentionally concealed.[1][2][3] In the context of law enforcement in the United States, such names are often used to refer to a corpse whose identity is unknown or unconfirmed. Secondly, such names are also often used to refer to a hypothetical “everyman” in other contexts, in a manner similar to “John Q. Public” or “Joe Public”. There are many variants to the above names, including “John Roe”, “Richard Roe”, “Jane Roe” and “Baby Doe”, “Janie Doe” or “Johnny Doe” (for children).

#3723803:

Jah, aga see ongi ju jaburavõitu, et need kuupäevad niimoodi erinevalt kirjutatakse. Ongi nii, et kui konteksti ei tea parajasti, ei saa eestlane aru, kumb number kumb on. Mina olen meedik ja meil on tööprogrammis üks andmebaas, kus on numbrid niipidi nagu 9/11. Samas igal pool mujal on nad teistpidi, st nagu eesti kultuuri- ja keeleruumis, et kuupäev on enne ja kuu teisena. Nii et mida siis näiteks 3/5  või 12/10 tähendavad – absoluutselt iga kord tekib selles andmebaasis töötades sellega segadusi. Oleme korduvalt IT poole pöördunud, et seda parandada, aga nad ei ole kas saanud või viitsinud. 9/11 muidugi on teada numbrikombinatsioon teatava sündmuse tähistajana, aga pmst on see probleem olemas.

See on mingi ameeriklaste jaburdus, et kuu käib enne kuupäeva. USA on üks vähestest, kes seda süsteemi kasutab.

Ma kirjutan enamasti tõlgetes kuu sõnaga välja, kui vähegi kannatab.

#3723882:

Tuli veel üks toortõle meelde raamatust (raamatut ei mäleta):

-Kus me oleme?

-Mitte kusagil keskel.

Oi, ma nuputasin, mida see tähendab. Nojah, eesti keeles on see väljendus ühesõnaline – me oleme pärapõrgus. Miskipärast tõlkija (eestlane) seda sõna ei teadnud.

See, millele viitad, ei ole küll minu tõlge (igaks juhuks ütlen), aga tead, isegi mitmeteistkümneaastase tõlkijakogemuse ja eluaegse mitmes keeles raamatute neelamise juures tuleb mul ikka aeg-ajalt ette sõnu ja väljendeid, mis on seni tundmatud (isegi emakeeles) ja mida mõni teine peab samas täiesti igapäevaseks. Ja vastupidi – mis minu jaoks tavaline sõna, võib enamiku jaoks olla uudis. St inimesed ja nende teadmised on erinevad, mitte midagi ei tasu võtta iseenesestmõistetavana.

Ja vahel jookseb parimalgi tõlkijal lihtsalt juhe kokku. 🙂 Selleks puhuks peaks küll toimetaja näol turvavõrk olemas olema.

Aga kui kogu tõlkeraamat on toortõlkeid täis, on see tõesti andestamatu haltuura.